Obsah (6)

§ 770§ 760§ 758§ 762§ 101§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-3660 Tsiviilasi D.S. riigi õigusabi taotlus Määruskaebu

§ 770lg 4 järgi saab esitada kahju hüvitamise nõude.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Taotleja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega anda riigi õigusabi. Maakohus leidis vääralt, et ei ole selge, millise õigusliku probleemi lahendamiseks vajab taotleja riigi õigusabi. Taotleja selgitas, et riigi õigusabi on vaja, et kohustada vanglat osutama tervishoiuteenust (proteeside paigaldamiseks). Vangla arstid on keeldunud hagejat ravima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse ja taotlejale antakse riigi õigusabi.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas vääralt RÕS § 7 lõike 1 punkti 5, kui leidis, et taotleja võimalus enda õiguste kaitseks on vähene. Ringkonnakohtu hinnangul võib taotleja märgitud asjaolu (proteeside mitte väljastamine) tähendada tervishoiuteenuse lepingu sõlmimise kohustuse rikkumist (

§ 760

).

§ 758

lõike 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus.

§ 762

järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisest keeldumine annab võimaliku aluse tuvastushagi esitamiseks (TsMS § 368) või õiguskaitsevahendite kohaldamiseks (

§ 101

); näiteks täitmisnõude esitamiseks

§ 108lg 1 alusel.

Seega on tsiviilõiguslikult võimalik kohustada tervishoiuteenuse osutajat proteese väljastama, mispärast ei saa võimaliku hagi edulootust pidada väheseks. Seda, kas taotleja vajab proteese, saab menetluses tõendada, nt ekspertiisiga või asjatundja arvamusega. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei saa asuda seisukohale, et taotleja kindlasti proteese ei vaja.

1. Maakohus jättis hindamata, kas taotleja on õigustatud majanduslikel põhjustel riigi õigusabi saama ja rikkus sellega RÕS § 6 lõiget
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotleja on vangis ja tema igakuine sissetulek on vanglas töötades 40 eurot kuus. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal registreeritud varad. Ringkonnakohus kontrollis, et hagejale ei kuulu kinnisasju ja sõidukeid. Seega on taotleja õigustatud RÕS § 6 lõike 1 alusel saama riigi õigusabi, arvestades, et vangis on raha teenimine piiratud.
3. RÕS § 8 p 2 alusel annab ringkonnakohus taotlejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi ja tasud kuni 200 euro ulatuses. Sellises ulatuses on taotleja suuteline tasu ja kulusid maksma, arvestades tema vanglas teenitavat sissetulekut.
4. Menetlusabi taotlusega (sh riigi õigusabi taotlusega) seotud määruskaebuse menetlemise menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3). Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) 2