← Eesti

2-17-15607/55

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2020, Tallinn, kohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-15607 Tsiviilasi XX hagi CC ja AA vastu isaduse vaidlustamiseks Vaidlustatud otsus Pärnu Maakohtu
  2. augusti 2019 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostjad (vastustajad): CC (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AA (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ (endine nimi Q) ja lepinguline esindaja Aleksander Laus Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Pärnu Maakohtu
  4. augusti 2019 otsus jätta muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus hageja kanda.
  7. Rahuldada kostjate taotlus apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostjate põhjendatud ja vajaliku menetluskulu summaks ringkonnakohtus 120 eurot ning mõista see summa hagejalt XX-lt välja kostjate CC ja AA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
  8. XX (hageja) esitas
  9. septembril 2017 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja I) ja AA (kostja II, koos kostjad) vastu isaduse vaidlustamiseks. Maakohus menetles kostjate elatisnõuet hageja vastu (tsiviilasjas nr 2-17-117144), mille käigus hageja esitas
  10. septembril 2017 vastuhagi. Hageja palus tuvastada, et ta ei ole kostjate isa. Ühtlasi palus hageja määrata ekspertiis ja kui sellega tuvastatakse, et ta ei ole kostjate isa, muuta rahvastikuregistris kannet kostjate isa osas. Maakohus eraldas
  11. oktoobri 2017 määrusega hageja nõude eraldi menetlusse (käesolev tsiviilasi nr 2-17-15607). Hageja väitel - tutvus ta QQ-ga (praegune nimi Q, edaspidi: kostjate ema)
  12. aastal, misjärel sündisid lapsed: XX.XX.XXXX kostja I ja XX.XX.XXXX kostja II; kostjate ema teavitas hagejat juunis
  13. aastal, et tegelikult ei ole hageja kostjate isa; ebaõige on kostjate väide, nagu teadnuks hageja algusest peale, et tema ei ole kostjate isa. Hageja ei osanud arvata, et keegi teine on kostjate isaks, kuid arvestades kostjate ema käitumist tutvuse ja kooselu ajal, tekkisid hagejal kahtlused ning seetõttu saatiski ta
  14. juunil 2016 sõnumi. Tegelikkuses oli hageja jaoks suur üllatus kostjate ema ülestunnistus, et tema ei ole kostjate isa.
  15. Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: - - hageja on kantud kostjate isana sünnitunnistusele
  16. aprillil 2015 hageja avalduse alusel. Hageja võttis isaduse omaks, kuigi teadis, et ei ole kostjate bioloogiline isa; vale on väide, et hageja sai teada alles
  17. aasta juunis, et ei ole kostjate bioloogiline isa. Ta teadis seda juba
  18. juunil 2016 või varem, mida näitab Facebooki sõnumi väljavõtte; hageja ei ole varem vaidlustanud isaduse kannet laste sünnitunnistusel seaduses sätestatud korras; isaduse vaidlustamise tähtaeg on üks aasta ja see möödus enne hagi esitamist. Hageja oli vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadlik enne isaduse omaksvõttu. Isegi kui lugeda alguskuupäevaks
  19. juuni 2016, on vaidlustamise tähtaeg möödas. MAAKOHTU OTSUS
  20. Maakohus jättis hagi
  21. augusti 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 3.
  22. DNA-ekspertiisi järelduste kohaselt ei põlvne küll kostjad hagejast, kuid perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg-s 1 sätestatud ühe aastase tähtaja möödumise tõttu ei saa hagi rahuldada. 3.
  23. Tõendamata on hageja väide, et ta tunneb kostjate ema alates
  24. aastast. Hageja ei esitanud väljavõtteid tema ja kostjate ema suhtlusest ajal enne
  25. detsembrit 2014, kuigi väitis, et nad suhtlesid tihti interneti vaheldusel. Hageja ei viibinud kummagi lapse sünni juures ega tea, kus linnas kostjad sündisid. Hageja ei esitanud ka muid tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostjate ema tutvusid enne
  26. detsembrit
  27. 3.
  28. Kostjad väidavad, et hageja ja kostjate ema suhtlesid esmakordselt Facebooki kaudu
  29. detsembril 2014 ja esitasid selle tõendamiseks kuvatõmmised. Vestlusest on tuvastatav, et isiku „W“ vestluspartner on kostjate ema. Vestluse sisust nähtuvalt ütleb kostjate ema, et on D 2

(4)lapse ema ja et tema laps A on ühe kuu vanune. Kostjate ema kinnitas kohtuistungil, et kostja II bioloogiline isa on DD. Kuvatõmmiselt on nähtav hageja foto ja kasutajanimi „W“ viitab sellele, et vestluse osapool on hageja. 3.
  1. Kostjad esitasid Facebooki kuvatõmmise, millest nähtub vestlus isikuga „M“. Hageja küll väitis, et “M” ei ole tema alias, aga ta kasutab e-posti aadressi „MMM“. Sellest võib järeldada, et kostjate ema vestlused
  2. detsembril 2014 ja
  3. juunil 2016 Facebookis toimusid hagejaga. 3.
  4. Isik “ M” ütleb
  5. juuni 2016 vestluses: „arvesta kui mulle alimendid peale lükkad siis ma otsin päris isad üles lasen isaduse testi teha ja lähen sellega kohtusse, et need lapsed päris isade nimedele tagasi läheks“. Kui lähtuda selle vestluse kuupäevast, siis on enne hagiavalduse esitamist möödunud üle aasta. 3.
  6. Hageja võttis
  7. novembri 2017 seisukohas omaks, et saatis kostjate emale
  8. juunil 2016 Facebooki sõnumi, öeldes, et tegemist oli hageja ja kostjate ema tüli käigus saadetud sõnumiga. Hageja eesmärgiks oli kostjate ema ärritada ja visata õhku kahtlus, kas ta üldse on laste isa või on kostjate emal nende tutvuse ajal olnud kõrvalsuhteid. Hiljem väitis hageja, et pole sellist kirjavahetust kostjaga pidanud. Hageja selline väidet on vastuoluline ja ebausaldusväärne. 3.
  9. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on tuvastatav, et hageja ja kostjate ema tutvusid Facebooki kaudu
  10. detsembril 2014, mil kostjate ema teavitas hagejat, et tal on lapsed ning kes on laste isad. Üldteadaolevalt arvestatakse raseduse pikkuseks 40 nädalat. Seega ei olnud hageja ja kostjate ema kostjate eostamise perioodil tuttavad. Hageja ja kostjate ema vahel puudus seksuaalne kontakt, mis annaks hagejale alust arvata, et ta võis lapsed eostada. Sellest olenemata võttis hageja enda soovil kostjate isaduse omaks
  11. aprillil 2015 Saare Maavalitsuses. Hageja esitas nõude isaduse vaidlustamiseks
  12. septembril 2017, st enam kui aasta pärast teadasaamist, et ta tegelikult ei ole kostjate isa. POOLTE SEISUKOHAD
  13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  14. Esiteks hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kuigi hageja kinnitas
  15. novembri 2017 seisukohas, et ta võis
  16. juuni 2016 sõnumi saata, ei ole see asjaolu omaksvõtmine. Maakohus ei hinnanud võimalikku omaksvõttu koos muude tõenditega. Hageja võttis omaksvõtu tagasi, vaidlustades sõnumi ehtsuse. Kostjate ema ei esitanud originaalsõnumit, kuid vaatamata sellele luges maakohus kuvatõmmise usaldusväärseks tõendiks. 4.
  17. Teiseks ei selgitanud maakohus hagejale, et ta oleks pidanud esitama väljavõtted 2012 –
  18. aastatel interneti vahendusel suhtlemisest. Samas on võimalik Skype’i, whatsappi jm suhtluskeskonna kaudu suhelda selliselt, et telefonikõnedest ei jää jälgi. 4.
  19. Kolmandaks jättis maakohus hindamata olulised elulised väited, mida kostjate ema ei ole ümber lükanud. Näiteks: „Alustasime kooselu peale laste sündi. Rakveres natukest aega, siis kolisime Kuressaarde. Kui Kuressaarest ära läksin, siis kooselu lõppes
  20. Koos elasime 4 kuud“ või „Hageja soov oli lapsed enda nimele võtta, kuna lastele võõras inimene ei võtaks isadust omaks ja ei registreeriks lapsi enda nimele ja ei annaks lastele enda perekonnanime“.
  21. Kostjad vaidlevad kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
  23. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kantud isana kostjate sünnitunnistusele ja kannete aluseks oli isaduse omaksvõtt. Samuti ei ole vaidlusalune, et hageja pole kostjate bioloogiline 3
(4)isa. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et PKS § 93 lg-s 1 isaduse vaidlustamiseks sätestatud tähtaeg oli enne hagi esitamist möödunud.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Nii hagi kui ka kaebuse lahendamiseks on piisav käsitleda
  2. juuni 2016 vestlusega seonduvat. Kui maakohus tuvastas õigesti vestluse sisu ja selles kostja osalemise, siis ei saa hagi rahuldada.
  3. Ringkonnakohus põhjendab nõustumist maakohtuga ja vastab kaebusele järgmiselt. 9.
  4. PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 19 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Seega jäi hagi õigesti rahuldamata, kui hageja sai enne
  6. septembrit 2016 teada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. 9.
  7. Hagile
  8. novembril 2017 vastates tõid kostjad esile, et hageja saatis
  9. juunil 2016 kostjate emale sõnumi, milles ähvardas leida üles laste päris isad. Vastava vestluse kuvatõmmist kostjad koos vastusega ei esitanud. Sellegi poolest asus hageja
  10. novembri 2017 arvamuse p-s 2.2 seisukohale, et juttu on kostjate ema ja hageja tüli käigus saadetud sõnumist. Hageja väidetav eesmärk oli kostjate ema ärritada ja visata õhku kahtlus, kas ta üldse on laste isa või on kostjate emal nende tutvuse ajal olnud kõrvalsuhteid. Hageja ei seadnud vestluse toimumist ega sisu kahtluse alla, vaid esitas omapoolse selgituse. Vestluse kuvatõmmise esitasid kostjad alles
  11. aprillil 2018, varasemalt ei olnud hageja ka väitnud, et talle on väidetava vestluse sisu arusaamatu või teadmata. 9.
  12. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et tõendi usaldusväärsuse hindamisel ja tõendist nähtuva asjaolu tõendamisel saab kohus viidatud sätte alusel võtta arvesse ka poole menetluslikku käitumist ja vastuväiteid. Maakohus tegi kõnealuse vestluse sisust õige järelduse, et hageja teadis hiljemalt sel ajal, aga seega enne
  13. septembrit 2016, et ta ei ole kostjate bioloogiline isa. 9.
  14. Lisaks tuleneb TsMS § 231 lg 1 esimesest lausest, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Hageja arvamuse p-s 2.2 sisalduv avaldus on omaksvõtt
  15. juuni 2016 vestluse sisu osas, mh on see piisavalt selge TsMS § 231 lg 1 teise lause tähenduses. Maakohus järgis sama lõike kolmandat lauset, sest hindas omaksvõttu koos muude tõenditega. Sealjuures käsitles maakohus piisavas ulatuses hageja vastuväiteid ja vastas neile. TsMS § 231 lg 3 omaksvõtu tagasivõtmise eeldused pole täidetud.
  16. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt kulude jaotusest on vaja need rahaliselt kindlaks määrata kostjate nimekirja alusel. Kostjad paluvad hüvitada 120 eurot, mis on õigusabiteenus 2 t eest tasumääraga 60 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjatele osutatud õigusabi nii mahu kui ka hinna poolest vajalik ja põhjendatud, seega tuleb taotlus TsMS § 175 lg 1 alusel rahuldada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.