Obsah (5)

§ 46§ 149§ 174§ 47§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12692 Koh

) § 149 alusel täitemenetlusega nr 022/2018/7325 ühineda. Samuti algatas kohtutäitur avaldaja taotluse alusel uue täitemenetluse nr 022/2019/2524 võlgniku Osaühingu Royal Estate vastu ning ühtlasi peatas avaldaja taotlusest lähtudes selle täitemenetluse

1. aprilli
2. a otsusega.
3. juunil 2019 esitas avaldaja kohtutäiturile uue taotluse täitemenetluse nr 022/2018/7325 peatamiseks.
4. juuli 2019 e-kirjaga jättis kohtutäitur avaldaja avalduse täitemenetluse nr 022/2018/7325 peatamiseks rahuldamata.
5. juulil 2019 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis oma
6. augusti
7. a otsusega rahuldamata.
8. Avaldaja leiab, et täitemenetlus nr 022/2018/7325 tuleb peatada, et vältida kahju võlgnikule, sissenõudjatele ja võimalikule ostjale. Täitemenetluse peatamise kohustus tuleneb

§ 46lg-st 1 p 1.

Avaldaja leiab, et kuna ta on sissenõudja täiteasjas nr 022/2018/7325 ja tal on kõik sissenõudja õigused, tuleb kohtutäituril tema taotluse alusel täitemenetlus peatada. Menetluse peatamata jätmine rikub avaldaja kui sissenõudja huve, kuna kinnisasju ei saa müüa mõistliku hinnaga. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et

§ 149

alusel menetluses osalemine tagab sissenõudjale õiguse osaleda müügist saadava tulemi jaotamisel, kuid muid sissenõudja õigusi täitemenetlusega ühinenud sissenõudjal ei ole. Kohtutäituri selgitus, et täitemenetluse peatamine ei ole põhjendatud, sest puudutatud isik II ei ole täitemenetluse peatamisega nõustunud, ei ole asjakohane, sest avaldaja kui sissenõudja õigused tuleb kohtutäituril samuti tagada. OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 16. novembril 2018 Osaühingu Royal Estate (võlgnik) vastu hagi tsiviilasjas 2-18-17418 täitemenetluse nr 022/2018/7325 esemeks olevate kinnisasjade omandiõiguse OÜ-le Hexanor (pankrotis) tagasivõitmiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Pankrotihalduri taotluse alusel on kinnistusraamatusse kantud mõlema kinnistu vastavatesse registriosadesse 2 vastuväited ja märkused. Olukorras, kus OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud kinnistute omaniku vastu hagi tsiviilasjas 2-18-17418 ning kinnistusraamatusse on kantud ülalnimetatud vastuväited ja märkused, takistavad need kinnisasjade müüki täitemenetluses või teevad selle koguni võimatuks

§ 46lg 1 p 7 mõttes.

Kinnistusraamatu märge poolelioleva kohtumenetluse kohta langetab oluliselt huvi kinnistute omandamise vastu. Kinnistuid saab müüa üksnes väga odavalt või nende müük ebaõnnestub, kuna esineb reaalne risk, et kinnistuid nõutakse uuelt omanikult pankrotiseaduse § 116 lg 2 alusel tagasi. Täitemenetluse jätkamine samaaegselt OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi menetlemisega kahjustab nii avaldaja, puudutatud isiku II kui võlgniku (Osaühing Royal Estate) õigusi ning huve. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.

§ 46lg 1 p 1 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

Sarnaselt täitemenetluse lõpetamise avaldusele, võib sissenõudja säärase avalduse esitada igal ajal ega pea seda kohtutäiturile põhjendama. Kohtutäitur peatas avaldaja taotluse alusel avaldaja algatatud täitemenetluse nr 022/2019/2524. Täitemenetlus nr 022/2018/7325 on algatatud 1. järjekoha hüpoteegipidaja SEB Pank AS-i täitmisteate alusel. Asjaolu, et

§ 149

alusel ühinenud sissenõudja on esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks, ei anna alust teise sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täielikuks peatamiseks. Puudutatud isik II ei ole esitanud avaldust täitemenetluse peatamiseks. Iga sissenõudja täitmisavalduse alusel võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses – sissenõudja ei saa nõuda teise sissenõudja algatatud täitemenetluse peatamist, lõpetamist või toimingute edasi lükkamist.

1. Puudutatud isik II palus samuti kaebuse rahuldamata jätta. Täitemenetlus nr 022/2018/7325 on algatatud puudutatud isiku II avalduse alusel kinnisasjadele seatud hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Puudutatud isiku II kasuks on seatud hüpoteegid Pae tn 80 kinnistule I ja II järjekohale (IV jao kanded nr 1 ja 2) ning Punane tn 50/52 kinnistule I järjekohale (IV jao kanne nr 5). Avaldaja kasuks on seatud hüpoteek Punane tn 50/52 kinnistule II järjekohale (IV jao kanne nr 6). Sõltumata täitemenetlusega nr 022/2018/7325 ühinemisest puudub avaldajal igasugune õiguslik seos Pae tn 80 kinnistuga, millele selles täitemenetluses on samuti sissenõue pööratud. Nimetatud kinnisasjale ei ole avaldaja kasuks seatud hüpoteeki ega muud piiratud asjaõigust, mis annaks alust pidada teda täitemenetluse osaliseks sellele kinnisasjale sissenõude pööramist puudutavas osas. Nendel asjaoludel ei saa avaldajal ilmselgelt olla mingit õigust taotleda täitemenetluse peatamist Pae tn 80 kinnistut puudutavas osas, kuna see ei puuduta kuidagi tema õigusi. Avaldaja ei saa tulenevalt tema hüpoteegi hilisemast järjekohast takistada sissenõude pööramist ka Punane tn 50/52 kinnistule, kuna sellele on seatud puudutatud isiku II kasuks avaldaja hüpoteegist eespool asuva järjekohaga hüpoteek puudutatud isiku II nõuete tagamiseks. Avaldaja õigused täitemenetluses on puudutatud isiku II (kelle avalduse alusel täitemenetlus algatati ja kinnisasi arestiti) õigustega võrreldes piiratumad, kuna avaldaja hüpoteek asub järjekohalt tagapool puudutatud isiku II kasuks seatud hüpoteegist. Hilisema järjekohaga hüpoteegi omanik ei saa taotleda varasema järjekohaga hüpoteegi alusel alustatud täitemenetluses täitetoimingute edasilükkamist, samuti täitemenetluse peatamist ega selle lõpetamist, seda vähemalt mitte juhul, kui varasema järjekohaga hüpoteegiomanik sellega ei nõustu. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja väited selle kohta, et täitemenetluse peatamata jätmine rikub puudutatud isiku II õigusi. 3 Avaldaja saab tugineda üksnes tema enda õiguste rikkumisele ja huvide kahjustamisele, mitte puudutatud isiku II huvide kahjustamisele. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Harju Maakohus jättis
3. oktoobri
4. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse kohtutäituri
5. augusti
6. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2018/7325 rahuldamata. Kohtutäituri menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulu 468 eurot 91 senti ning kohustas avaldajat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu hinnangul ei ole ühinenud sissenõudja õigused teiste sissenõudjate suhtes ülimuslikud ning asjaolu, et ühinenud sissenõudja on esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks, ei anna alust teise sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täielikuks peatamiseks.

§ 149

eesmärk on vältida kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses ja koondada vara müük ühe menetluse alla. Sissenõudega ühinemise eesmärk on eelkõige kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises osalemine. Sissenõudjate vahelised vaidlused on üldjuhul võimalikud ainult raha jaotamise etapis, kui täitemenetluses saadud rahast ei jätku kõigi sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Ühinenud sissenõudjal ei ole seadusest tulenevat õigust teise sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluse korraldamiseks, mh täitemenetluse peatamiseks. Puudutatud isik II, kelle avalduse alusel täiteasjas nr 022/2018/7325 täitemenetlust alustati, ei ole täitemenetluse peatamisega nõustunud. Asjaolu, et täiteasjas nr 022/2019/2524, mille algatas avaldaja, on täitemenetluse peatatud, ei kohusta ega anna kohtutäiturile õigust peatada teise sissenõudja (puudutatud isik II) avalduse alusel algatatud täitemenetlust. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määruse ja kohtutäituri täiteasjas nr 022/2018/7325 tehtud otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri ja puudutatud isiku II kanda. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et ühinenud sissenõudjal on piiratumad õigused võrreldes algse sissenõudjaga.

§ 149

lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole ühinenud sissenõudjal vähem õigusi kui algsel sissenõudjal. Täitemenetlusega ühinemine peaks tagama selle, et mõlema sissenõudja huvid on kaitstud. Kohus peaks sisuliselt analüüsima, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis on aluseks täitemenetluse peatamiseks ka ühinenud sissenõudja avalduse alusel. Praegusel juhul ei nähtu selliseid põhjendusi maakohtu määrusest. Samuti ei ole kohtutäitur avaldaja taotlust sisuliselt hinnanud ega oma otsust põhjendanud. Maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusakti sättele, millest tuleneks, et ühinenud sissenõudjal ei ole õigust esitada täitemenetluse peatamise avaldust. Vaidlusaluses täitemenetluses sundtäitmisel olevate võlgniku kinnistutega seoses on OÜ Hexanor pankrotimenetluses pankrotihaldur esitanud hagi kinnistute tagasivõitmiseks. Kinnistutele on kinnistusraamatusse kantud vastuväited ja märkused, mis takistavad kinnistute müüki ning neid saab müüa üksnes väga odavalt. See kahjustab kõigi sissenõudjate huve. 4 Maakohus on jätnud menetlusse kaasamata võlgniku ning ei ole andnud talle võimalust seisukoha esitamiseks. Sellega on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkunud. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta kohtutäituri, võlgniku ja puudutatud isiku II seisukohta. Kohtutäitur ja puudutatud isik II palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik toetas avaldaja määruskaebust ja palus selle rahuldada.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. aasta määrust (vaidlustatud määrus) TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
6. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 10.
7. Avaldaja tugineb oma määruskaebuses

§ 149

lg-le 2, mis sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetlusega ühinemine peaks tagama selle, et mõlema sissenõudja huvid on kaitstud. Seega oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse ühinenud sissenõudja taotlusel peatama. Avaldaja hinnangul on maakohus ja kohtutäitur

sätteid valesti kohaldanud, leides, et täitemenetluse peatamise õigus ei laiene ühinenud sissenõudjale. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur ja maakohus avaldaja täitemenetluse peatamise taotlust sisuliselt analüüsinud. Kolleegium avaldaja nende seisukohtadega ei nõustu. Sundtäitmisega ühinemise eesmärk on eelkõige kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises osalemine.

§ 149

eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes menetluses ning tagada läbi sissenõudmisega ühinemise võimaldamise kõigi sissenõudjate õigused. Maakohus on põhjendatult leidnud, et üks sissenõudja ei saa

§ 46lg 1 p 1 järgi peatada täitemenetlust teise sissenõudja osas.

Maakohtu viidet Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3‑2‑1‑66‑17 ei saa pidada ebakohaseks. Kuigi kohtuasjas nr 3‑2‑1‑66‑17 oli ühe kohtutäituri menetluses mitme erineva sissenõudja algatatud täitemenetlused ühe võlgniku vastu ning praegusel juhul on tegemist kahe sissenõudjaga ühes täitemenetluses, on need olukorrad võrreldavad.

§ 174

lg 1 järgi jaotatakse kinnisasja müügist saadud tulem sissenõudjate vahel kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel sõltumata sellest, kas sissenõudja on täitemenetlusega ühinenud või mitte. Täitemenetluse peamise eesmärgi ehk tulu jaotamise seisukohast on seega tegemist võrreldavate olukordadega, seetõttu tuleb antud asjas kohaldada vähemalt üldisi juhiseid, mida Riigikohus andis kohtuasja nr 3‑2‑1‑66‑17 lahendamisel. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et iga sissenõudja osaleb täitemenetluses iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses, seda sarnaselt TsMS § 207 lg 2 regulatsiooniga. TsMS § 207 lg 2 järgi hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või 5 -kostjale õiguslikke tagajärgi. Ka

§ 46

lg 1 p 1 tuleb sisustada selliselt, et ühe sissenõudja avaldus täitemenetlus peatamiseks ei saa kaasa tuua täitemenetluse peatamist teise sissenõudja osas.

§ 46lg 1 p 1 järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

Sissenõudja ei pea oma avaldust põhjendama ning kohtutäituril ei ole

§ 46

lg 1 p 1 järgi kaalutlusruumi, kas menetlus peatada või mitte.

§ 47

lg 12 järgi peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine.

kohaselt ei saa kohtutäitur peatada täitemenetlust vaid ühe sissenõudja suhtes ning sellisel peatamisel ei oleks ka sisulist tagajärge. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ja kohtutäitur õigesti kohaldanud

§ 46

lg 1 p 1 jättes selles olukorras sissenõudmisega ühinenud ja hilisema kinnistusraamatu järjekohaga sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatamata. Et

§ 46

lg 1 p 1 järgi ei pidanud kohtutäitur hindama täitemenetluse peatamise avalduses toodud asjaolusid ega saanud ka avalduse alusel täitemenetlust peatada, ei olnud maakohtul ega kohtutäituril alust ühinenud sissenõudja täitemenetluse peatamise avalduses toodud asjaolude osas seisukohta võtta. Seejuures ei ole kohtutäituril seaduse kohaselt alust täitemenetlust peatada omal algatusel või ükskõik millisel muul alusel, mida

§ 46lg-d 1 ja 2 ette ei näe.

Kui kohtutäitur oleks asunud hindama määruskaebuse esitaja avalduses toodud asjaolude alusel, kas esineb ajutine takistus, mille tõttu kinnisasja müük on majanduslikult ebaotstarbekas, oleks täitur ületanud oma seadusest tulenevat pädevust. 10.

1. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on jätnud võlgniku menetlusse kaasamata ning seetõttu ei ole võlgnikul olnud võimalust praeguses vaidluses oma seisukoht väljendada. Õige on avaldaja väide, et täitemenetluse peatamise üle otsustamisel tuleb hagita menetluses kaasata puudutatud isikuna võlgnik (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus kohtuasjas nr 3-2-3-1-04, p 8). Kuigi maakohus jättis esialgu võlgniku menetlusse kaasamata, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Maakohus kaasas võlgniku menetlusse määruskaebuse lahendamise staadiumis, küsides tema seisukohta määruskaebusele (II kd, tl 10). Võlgnik on esitanud määruskaebusele seisukoha
4. novembril
5. Menetluskulud
6. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda.
8. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
9. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 6 14.
10. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 14.
11. Puudutatud isik II esitas
12. märtsil 2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid 358 eurot 54 sendi ulatuses ning need koosnevad lepingulise esindaja tasust osutatud õigusabi teenuste eest 3 tunni ja 7 minuti ulatuses. Kulud seonduvad määruskaebusega tutvumise ning vastuse koostamisega 3 tundi ja 7 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 115 eurot 4 senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud kogu ulatuses põhjendatud ning vajalikud. Samuti ei ületa lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 115 eurot 4 senti (käibemaksuta) tavapäraselt selle teenuse eest makstavat tunnihinda. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isiku II menetluskulud välja 358 euro ja 54 sendi ulatuses (ilma käibemaksuta). Puudutatud isik II ei ole kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kohus ei mõista menetluskulusid välja koos käibemaksuga.
13. Puudutatud isik II on taotlenud menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise välja mõistmist. Seetõttu märgib ringkonnakohus praeguses määruses TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS viidatud sättes toodud ulatuses.
14. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku III osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, seetõttu ei ole tal määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. 17.

§ 218

lg-st 3 tulenevalt saab ringkonnakohtu määruskaebust lahendava määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 7