Tsiviilasi nr: 2-19-14844 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-19-14844 Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2020, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,

§ 41

lg 6 alusel on avaldajal õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus keeldus 03.10.2019 määrusega XX avalduse Tallinna notari Maarika Pihlak ametitoimingu tegemiseks kohustamiseks menetlusse võtmisest ja jättis XX avalduse Tallinna notari Maarika Pihlak ametitoimingu tegemiseks kohustamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2. Määruse põhjenduste kohaselt võib notar keelduda ametitoimingu tegemisest üksnes seaduses sätestatud juhul (

§ 41lg 1).

Kui notar keeldub ametitoimingu tegemistest, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses (

§ 41lg 5).

13. Seetõttu tuleb avalduse perspektiivikuse hindamiseks tuvastada, kas avaldaja nõudis notarilt ametitoimingu tegemist. Notari ametitoimingud on ammendavalt loetletud notariaadiseaduses (

). Tehingu tõestamise raames raha hoiustamisel on tegemist notari ametitoiminguga (

§ 35lg 2).

Hoiustatu käsutamine on lubatud hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale (

§ 35lg 5).

1. Avalduse kohaselt pole notar keeldunud hoiustatu vastuvõtmisest ega väljaandmisest. Seetõttu puudub ametitoiming, millest notar oleks keeldunud ja mille tegemist saaks hageja nõuda notarilt.
2. Avaldaja heidab notarile ette hoiustatu lubamatut käsutamist ja soovib väidetava lubamatu käsutamisega tehtud väljaandmise tagasi pöörata nõudes hoiuse taastamist. Selline nõue ei ole notari ametitoimingu tegemise nõue, selle esitamine pole õiguslikult võimalik ega sobiv õiguskaitsevahend avaldaja õiguste kaitseks.
3. Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile (TMS § 111 ls 1). Nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu (TMS § 118 lg 1 ls 1).
4. Seega, kui avaldaja soovib oma raha kätte saada, tuleb tal esitada notari vastu nõue raha kandmiseks kohtutäiturile. Kui notar raha väljaandmisest keeldub, saab avaldaja esitada kohtule avalduse notari kohustamiseks anda välja raha. Kui selgub, et raha välja andmine ei ole võimalik, kuna notar on käsutanud raha ja teinud sellest väljamakse õigustamata isikule, saab avaldaja esitada kahjunõude notari vastu.
5. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Kohus leidis, et eeltoodud põhjendustele tuginedes ei võimalda õigusnormid nõuda notarilt deposiiti tasutud raha taastamist notari poolt ehk sisuliselt notari deposiitkontolt välja makstud raha tagasi saamiseks toimingute tegemist notari ametitoiminguks kohustamise kaudu, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. 3

§ 35

lg 2 sätestab, et hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Avaldaja on seisukohal, et ametitoiming hõlmab ka selle ettevalmistamiseks ja täitmiseks nõutavad teod, nagu näiteks hoiustamiseks aluseks oleva õigusdokumendi koostamine, osalejatele selgituste andmine, hoiustamise registreerimine, hoiustamiskviitungi väljaandmine jne. 23. Kuivõrd hoiustatu väljamaksmine on ametitoiming (Notariaadimäärustiku § 31), siis on ametitoiminguks ka õigustamatu väljamaksmise heastamine ehk hoiustatud summa taastamine. Avaldajal on õiguskaitsevahendina õigus nõuda notarikontol arestitud summa taastamist. 24.

§ 35reguleerimata küsimustes juhindutakse VÕSist (Riigikohtu kohtuotsus nr 215-3965/103, p 28). Ts

ÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.

§ 35

lg 5 sätestab, et hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.

1. Seega notariaalne hoiustamine sarnaneb lao-, mitte hoiulepinguga, kuivõrd VÕS § 896 lg 1 võimaldab hoidjal eraõigusliku hoiulepingu alusel hoiustatu käsutada.
2. VÕS § 902 lg 1 sätestab, et hoidja peab võimaldama hoiuleandjal asja üle vaadata, võtta proove ja teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Hoidjal on õigus teha asja säilitamiseks vajalikud toimingud ise. Kui ladustatud asjad on segatud, on hoidjal kohustus teha säilitamiseks vajalikud toimingud. Praeguses asjas on puudutatud isik seganud notarikontol avaldaja ja ASi Swedbank raha. Seetõttu on puudutatud isikul kohustus teha avaldaja kasuks hoiustatu säilitamiseks vajalikud toimingud. Säilitamiseks vajalik toiming on ka hoiustatu taastamine (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 107).
3. Lisaks tugineb avaldaja analoogiale makseteenuse lepinguga.
4. VÕS § 709 lg 1 sätestab, et makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Avaldaja arvates on notariaalne hoiustamine oma olemuselt sihtotstarbeline makseteenus. Sellepärast tuleb ka notari vastutusele hoiustatu alusetu käsutamise eest juhinduda makseteenuse pakkuja vastutuse reeglitest.
5. VÕS § 733² lg 2 sätestab, et maksja makseteenuse pakkuja on autoriseerimata makse puhul kohustatud tagastama maksesumma maksjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui järgmisel arvelduspäeval autoriseerimata maksest teadasaamisest arvates. Makseteenuse pakkujal tuleb maksja kontol taastada olukord, mis oleks olnud, kui autoriseerimata makset ei oleks toimunud. Maksekonto vastavaks krediteerimise väärtuspäevaks loetakse maksesumma debiteerimise kuupäev. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult olukorra taastamist, mis oleks olnud, kui lubamatu notarikontolt väljamakset ei oleks toimunud. 4

§ 14lg 2).

Seetõttu avaldaja poolt valitud õiguskaitsevahend – hoiustatu taastamise nõue – on kohane ja sobilik. Menetluse edasine käik

1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Avaldaja on kohtusse pöördunud

§ 41lg 5 ja Ts

MS § 475 lg 1 p 152 tuginedes.

§ 41

lg 5 kohaselt võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 152 tulenevalt on hagita asjaks notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine.

1. Avaldusest nähtuvalt nõuab avaldaja puudutatud isiku kohustamist vaadata uuesti läbi avaldaja taotlus notari deposiitkontole deponeeritud rahasumma taastamiseks. Avaldaja on seisukohal, et kuna puudutatud isik on talle vastanud, et tal ei ole võimalik hoiukontol arestitud raha taastamise nõuet rahuldada, on notar alusetult keeldunud ametitoimingu tegemisest. Avaldaja hinnangul on notari ametitoiminguks ka notarikontol hoiustatud summa taastamine ning maakohus on vaidlustatud määruses vääralt kohaldanud materiaalõigust.
2. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule eelnev ette heidetav ei ole. Arvestades, et avaldaja on kohtusse pöördunud

§ 41lg 5 ja Ts

MS § 475 lg 1 p 152 alusel, on maakohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et avalduse perspektiivikuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja poolt nõutud toiming kujutab endast notari ametitoimingut. 36.

§ 2

lg 2 kohaselt jaguneb notari ametitegevus ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. Notari ametitoimingute loetelu on sätestatud

§ 29

lgs 3.

§ 29

lg 3 p 9 kohaselt on notari ametitoiminguks raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine.

§ 35

lg 1 ja lg 4 tulenevalt võtab notar raha (va sularaha) hoiule ning hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

§ 35

lg 5 kohaselt on hoiustatu käsutamine lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatud tagastamiseks hoiustajale.

1. Notariaadimäärustiku § 28 lg 1 kohaselt avab notar rahasummade hoiustamise jaoks krediidiasutuses eraldi notarikonto. Notariaadimäärustiku § 31 lg 1 kohaselt antakse hoiustatud rahasumma kontolt välja notari poolt krediidiasutusele esitatud maksekorralduse alusel.
2. Eeltoodust on ringkonnakohtu hinnangul üheselt järeldatav see, et notari ametitoiminguks on raha hoiustamine notarikontol selle välja andmiseks õigustatud 5

§ 41lg 5 alusel nõuda saaks.

Toodust johtuvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. 39. Määruskaebuse esitaja on ka eksimuses, leides, et praegusel juhul kohalduvad võlaõigusseaduse sätted. 40.

§ 2

lg 1 tulenevalt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notari ametipidamist reguleerivad notariaadiseadus ja notariaadimäärustik. Kuivõrd notari ametitoimingute loetelu on ammendavalt sätestatud notariaadiseaduses, ei saa neid TsÜS § 4 alusel tuletada muudest seadustest, sh võlaõigusseadusest. Eelnevast tulenevalt on ainetud määruskaebuse esitaja arutluskäigud selle kohta, et notaril tuleks notari hoiukontole kantud rahasumma ametitoiminguna taastada VÕS § 101 lg 1 p 1, § 107 alusel. 41. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-3965 ei olnud tegemist õigusvaidlusega notari kohustamiseks ametitoimingu tegemise taotluse lahendamiseks. Ka ei asutud selles seisukohale, et notariaalse hoiustamise kui ametitoimingute mõiste ja ulatuse sisustamisel tuleks (võlaõigus)seadust tõlgendada selliselt, et notari ametitoiminguks tuleb lugeda ka notari hoiukontole deponeeritud rahasumma käsutamise järgselt selle taastamise kohustus notari poolt. Vaidlusaluseks küsimuseks oli hoopiski see, kas ühel lepingupoolel on kohustus esitada notarile tahteavaldus notarikontol hoiustatud ostuhinna osa tasumiseks teisele lepingupoolele ning otsuse ps 28 sedastati, et VÕS §-de 122 ja 123 kohaldamine võiks analoogia korras kõne alla tulla siis, kui hoiustamine toimub ametikohustusega kaasneva tõestamistoiminguna

§ 35lg 2 alusel.

42. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik avaldajale vastanud, et ei saa raha taastamise nõuet rahuldada. Avaldaja on seisukohal, et notar on hoiukontole deponeeritud summat käsutanud õigustamatult. Eeldades avaldaja väidete õigsust, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti märkinud, et avaldajal on võimalik esitada puudutatud isikule nõue raha kandmiseks kohtutäiturile ning selle välja andmise võimatuse korral esitada kahjunõue puudutatud isiku vastu.

§ 14

lg 1 tulenevalt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.

1. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 esimesel lause alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna puudutatud isik ei ole menetluses osalenud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
2. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik 6