← Eesti

2-19-13321/52

Obsah (11)§ 430§ 388§ 661§ 150§ 428§ 386§ 173§ 168§ 174§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-13321 Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2020, Pärnu Tsiviilasi E.T. (T.) ha

§ 430lõikele 1 alljärgnevatel tingimustel: 1.1.

Pooled lõpetavad tsiviilasja nr 2-19-13321 kompromissiga. 1.2. T.T. kohustub E.T.’ile andma üle korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxx; edaspidi Korteriomand) omandiõiguse. Korteriomand on käesoleva kompromissi sõlmimisel ja Korteriomandi omandiõiguse üleandmisel vaba igasugustest kolmandate isikute õigustest ja koormatistest. 1.3. T.T. kinnitab ja avaldab, et Korteriomand on tema ainuomand, Korteriomandiga seoses puuduvad mistahes võlgnevused, kohustused ja/või vaidlused, sealjuures lepivad Pooled kokku, et T.T. kohustub kandma Korteriomandiga seotud kohustused, mis on tekkinud kuni 31.03.2020 (k.

  1. a)ning alates 01.04.2020 (k.
  2. a)tekkinud Korteriomandiga seotud kohustusi ei loeta võlgnevuseks ning need kohustub tasuma E.T.. E.T. on Korteriomandi ja selle eriomandiks oleva korteri seisukorraga tuttav, võtab Korteriomandi vastu „nagu on“ seisundis eeldusel, et see vastab T.T. poolt käesolevas tsiviilasjas kohtule saadetud fotodele ega ole fotodel kujutatud olukorraga võrreldes halvenenud, ning käesolevaga kinnitab, et ei oma ega esita T.T.’i suhtes Tsiviilasi nr 2-19-13321 Korteriomandi ega selle seisukorraga seoses mistahes pretensioone. Korteriomandit ei ole arestitud, ning Korteriomandit koorma mistahes asja- või võlaõiguslik õigus või koormatis. 1.4. T.T. ja E.T. on käesolevaga kokku leppinud Korteriomandi omandiõiguse üleminekus T.T.’ilt E. T.’ile. 1.5. Kompromissi sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430

lg 6) ning Pooled annavad käesolevaga kinnistusraamatusse kannete tegemiseks tahteavaldused KRS § 341 lg 1 ja lg 8 mõttes. 1.

  1. T.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri registriosast nr xxxxxxx T.T. omanikukande kustutamiseks ning E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) omanikuna sissekandmiseks. 1.
  2. E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri registriossa nr xxxxxxx E.T. omanikuna sissekandmiseks. 1.
  3. Korteriomandi valduse üleandmine, sh Korteriomandi kasutamist võimaldavate võtmete jms üleandmine T.T. poolt E.T.’ile toimub hiljemalt ühe

(1)nädala jooksul alates Korteriomandi suhtes E.T.’i suhtes omanikukande tegemisest. 1.
  1. Juhul, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas ei ole võimalik käesoleva kompromissi alusel punktides 1.
  2. kirjeldatud omanikuvahetust vormistada, siis kohustuvad Pooled hiljemalt kahe
(2)kuu jooksul arvates kinnistusosakonna poolt avalduse rahuldamata jätmise kohta määruse tegemist minema notarisse ja sõlmima asjaõiguslepingu Korteriomandi omandiõiguse vastavalt punktis 1.
  1. kirjeldatule. 1.
  2. E.T. kinnitab, et Korteriomandi omandiõiguse üleminekuga on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest (sh poolte ühisest kooselust) tulenevad E.T. mistahes nõuded T.T.’i vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. 1.
  3. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita teineteise vastu mingeid nõudeid seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning et Pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. 1.
  4. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse lõpetamisel jäävad poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte endi kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega. 1.
  5. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 1.
  6. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
  7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-
  9. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.10.2019 määrusega rakendatud hagi tagamine, millega T.T.le kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX (registriosa nr xxxxxxx), seati kohtulik hüpoteek summas 120 000,00 eurot E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks.

§ 388lg 6 alusel omandab hüpoteegi T.T..

Kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks tuleb T.T.l esitada taotlus ja hagi tagamise tühistamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

  1. Jõustunud määrus saata korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) omandiõiguse muudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Uue omaniku kohta kande tegemise eest nõutava riigilõivu on kohustatud tasuma kande tegemisest huvitatud menetlusosaline. Menetluskulud ja menetlusabi hüvitamine
  2. Vastavalt kompromissile jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
  3. E.T. kohustus - hüvitada riigile hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1800 euro tasumiseks saadud 2

(5)Tsiviilasi nr 2-19-13321 menetlusabi - lugeda tasaarvestusega lõppenuks summas 925 eurot. Vabastada E.T. ülejäänud osas, summas 875 eurot, menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. 7. Jätta rahuldamata E.T. taotlus hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõivust poole, s.o 25,00 euro, tagastamiseks. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Riigilõivu tagastamisest keeldumise osas määruskaebust esitada ei saa, kuna summa, mille tagastamist taotletakse, ei ületa 64 eurot (

§ 150lg 8).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on E.T. (T.) hagi T.T. (T.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  2. 13.04.2020 saabus kohtule poolte ja nende lepinguliste esindajate poolt 13.04.2020 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel paluvad lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
  3. Menetluse lõpetamine kompromissiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Hageja esitas kohtule kostja vastu hagi vabaabielulise kooselu kui seltsingusuhte lõppemisest tuleneva varalise hüvitise ja viivise saamiseks. Pooled on kokku leppinud, et kostja annab hageja omandisse kostjale kuuluva korteriomandi ning sellega loetakse poolte hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad mistahes vahelised varalised vaidlused ja vastastikused nõuded lõppenuks. Pooled annavad kompromissis ka kinnistusraamatus õigusmuudatuste tegemiseks vajalikud tahteavaldused. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

  1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
  2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.
  3. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Pooled on kinnitatavas kompromissis andnud nõusoleku omanikukande muutmiseks, taotlevad vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse ning paluvad kohtul esitada määrus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-19-13321 6. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud riigilõivud. 7. Hagi tagamise tühistamine. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamisel tühistada hagi tagamiseks rakendatud abinõu. Pärnu Maakohus 02.10.2019 määrusega seadis hagi tagamiseks T.T.le kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX (registriosa nr xxxxxxx), esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000,00 eurot E.T. kasuks.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kinnitab poolte sõlmitud kompromissi ja lõpetab asjas menetluse, tuleb hagi tagamine tühistada. Ts;S § 388 lg 6 sätestab, et hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist. Seega kohtuliku hüpoteegi kinnistusregistriosast kustutamiseks tuleb kostjal esitada vastav taotlus ja hagi tagamise tühistamise määrus kinnistusosakonnale. 8. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled kompromisslepingus teisiti kokku ei leppinud, vaid on ka komprommisslepingus sätestanud, et menetluskulude jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks määrata.

Hageja taotlus riigilõivu osaliselt tagastamiseks ja menetlusabi hüvitamiskohustuse kindlaksmääramine 9. Hageja taotleb poole hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõivu osaliselt tagastamist, summas 25,00 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kokku tulnuks hagejal selles asjas tasuda riigilõivu 1850 eurot: 1800 eurot hagiavalduse eest ja 50 eurot hagi tagamise taotluse eest. Hageja on tasunud riigilõivu üksnes 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamise eest. Hagiavalduselt nõutavat riigilõivu hageja ei tasunud, kuna Pärnu Maakohtu 02.10.2020 määrusega kohus rahuldas E.T. menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 1800,00 eurot täies ulatuses. 10.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus on seda hagejale menetlusabi andmisel selgitanud.

§ 179

lg 5 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muuhulgas tasumata või vähem tasutud riivilõiv või riigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, tasuda lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui ahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 190

lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-19-13321 11. Eeltoodust tulenevalt tuleks hagejal menetluse kompromissiga lõpetamise tõttu riigile hüvitada 1800 eurot, kui kohus hagejat hüvitamise kohustusest ei vabasta. Kui hageja ei oleks menetlusabi taotlenud ning oleks tasunud hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu, oleks tal

§ 150

lg 2 p 1 alusel õigus taotleda sellest poole tagastamist, kuna menetlus lõpeb kompromissiga. Kohtu hinnangul tekib hagejal kompromissi sõlmimise tõttu poole riigilõivu tagastamise nõudeõigus ka juhul, kui ta hüvitab riigile saadud menetlusabi.

§ 150

lg-s 2 nimetatud menetluses tasutud riigilõivuks, millest poole tagastamist kompromissi korral saab taotleda, on ka hagi tagamise avalduse riigilõiv 50 eurot (kuigi kohus on hagi tagamise taotluse sisuliselt lahendanud ehk on teinud menetlustoimingu, mille eest riigilõiv on ette nähtud). Kohus on aga seisukohal, et hagejal ei ole õigust eraldi nõuda hagi tagamise riigilõivust poole tagastamist olukorras, kus hageja on kohustatud riigile hüvitama 1800 eurot. Riigilõivu tagastamise nõudeõiguse tekkimise eelduseks on see, et tasutud on nõutavas suuruses riigilõiv. Kohus leiab, et tegelikult tasutud riigilõivu suurust ja kompromissi korral poole riigilõivu tagastamise nõudeõigust saab võlaõigusseaduse § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuse korras arvesse võtta menetlusabi hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel. Selles asjas nõutav riigilõiv kokku oli 1850 eurot. Seega kogu riigilõivu tasumise korral või saadud menetlusabi hüvitamise järel tuleks hagejale tema taotlusel

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada 925 eurot.

Kohus leiab, et mõistlik ei ole kohustada hagejat hüvitama riigile 1800 eurot menetlusabi, et seejärel 925 eurot talla tagastada. Kohus leiab, et need summad saab tasaarvestada ning sellega hageja menetlusabi hüvitamise kohustus VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpeb summas 925 eurot. Hagejale jääb kohustus maksta riigile saadud menetlusabi hüvitamiseks 875 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi on kohtu hinnangul põhjendatud hageja 875 euro riigile hüvitamise kohustusest vabastada. Nendel asjaoludel ei maksta hagejale reaalselt tagasi 25 eurot hagi tagamise riigilõivust ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. 12. Edasikaebamise kord.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 1 tööpäeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.