← Eesti

1-20-2537/6

Obsah (7)§ 121§ 68§ 74§ 263§ 274§ 64§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-2537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2020.a. Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Leili Merila Tõlk Jelena Kremez P

§ 121lg 2 p 2 alusel Kr

MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud,

§ 68

lg 1 alusel loeti kandmata karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Kandmata karistus pöörati täitmisele 14.09.2017 Harju Maakohtu määrusega, mille isik kandis ära 04.09.– 29.12.2017.a. väärteokorras karistatud 3-l korral (kehtivad karistused). Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.08.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine 09.12.– 10.12.2018.a; 09.08–10.08.2019.a süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3; § 263 lg 1 p 1; § 274 lg 1 järgi; RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Vjatšeslav Lukin

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

2. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Lukin

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

3. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Lukin

§ 274lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

4.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.12.–10.12.2018.a ja 09.08– 10.08.2019.a, s.o 4 (neli) päeva vangistust karistusaja hulka ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 6.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 11 kuu 26 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Vjatšeslav Lukin kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis.

  1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.04.2020.a.
  2. Määrata Vjatšeslav Lukin Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
  3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Vjatšeslav Lukinilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kaitsjatasu summas 319,20 (kolmsada üheksateist eurot ja kakskümmend senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 1195,20 (üks tuhat ükssada üheksakümmend viis eurot ja kakskümmend senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
  4. kuupäevaks alates 01.06.2020.a. kuni 01.05.2021.a vähemalt 99,60 (üheksakümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
  5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Asitõendid ja salvestised: - DNA-proovid ja sõrmejäljekaart (asuvad EKEI-s) – säilitada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis; - 5 DVD/CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
  7. ptk
  8. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 29.04.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (29.04.2020.a). SÜÜDISTUS Vjatšeslav Lukinit süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti 08.12.2018 kella 04:00 – 10:15 vahel x korteris, olles alkohoolses joobes, tungis kallale x ja lõi teda korduvalt rusikate, käte, sussi ja plastpudeliga vastu pead ja nägu ning kui x pani käed kaitseks näo ette, siis ka rusikaga vastu tema käsi, põhjustades sellise tegevusega xle tugevat füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse ( peas ja kätel punetused ja tursed, parema silma all hematoom). Seega pani Vjatšeslav Lukin, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, toime teise, temaga lähi- või sõltuvussuhtes oleva isiku valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Samuti Vjatšeslav Lukin, viibides 24.05.2019 kella 22:00 paiku alkohoolses joobes Tallinnas x asuvas kaupluses x ja seejärel sama kaupluse ees, s.o avalikus kohas, rikkus vägivalla kasutamisega korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada), pannes toime teise inimese kehalise väärkohtlemise. Nimelt kaupluses keelduti temale tema joobeseisundi tõttu alkoholi müümast ja teda kutsusid korrale teised ostjad, sealhulgas temale võõras isik I K . kuid viimase käitumine Vjatšeslav Lukinile ei meeldinud ja ta ründas kaupluse ees I K ning lõi teda ühel korral rusikaga vastu nägu. Viimane kukkus saadud löögist maha, kuklaga vastu sõiduteed. Selline Vjatšeslav Lukin’i tegevus põhjustas kannatanule tugevat füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse (silma ja selle ümbruse hematoomi ja parema silmakoopa murru, muhu ja marrastuse kuklal, verevalumi küünarnukil). Nimetatud tegevusega häiris Vjatšeslav Lukin kolmandate isikute, nimelt peksmist pealt näinud inimesi. Seega pani Vjatšeslav Lukin toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti Vjatšeslav Lukin, olles alkohoolses joobes, 09.08.2019 kella 21:55 paiku Tallinnas Merelahe tee 4 asuvas Põhja Prefektuuri kainestusmajas, ei allunud korduvalt patrullpolitseinike poolt antud korraldustele, et ta peab pingil istuma, tõusis püsti ja lõi jalaga ühel korral kubeme piirkonda tema poole suunduvat Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas ametikohustusi täitvat abipolitseinikku x x, mille tagajärjel viimane tundis füüsilist valu. Vägivalla kasutamisega võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega pani Vjatšeslav Lukin toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele tekitati kuriteoga füüsilist ja mittevaralist kahju. Tsiviilhagi ei esitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Vjatšeslav Lukini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Vjatšeslav Lukini karistuseks

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ning

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.12.-09.12.2018.a ja 09.08.-10.08.2019.a, s.o 4 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva, mis tuleb

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Vjatšeslav Lukin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid.

Lisaks tuleb Vjatšeslav Lukinit

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Vjatšeslav Lukinilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 319,20 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Vjatšeslav Lukini süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Vjatšeslav Lukin tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3; § 263 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Vjatšeslav Lukinilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 319,20 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. 4 Kriminaaltoimikus sisalduvad 5 DVD/CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. DNA-proovid ja sõrmejäljed tuleb lähtuvalt kokkuleppest ning KrMS § 991 lg-test 4 ja 5 säilitada EKEI-s. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.