MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel loeti kandmata karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti
Kandmata karistus pöörati täitmisele 14.09.2017 Harju Maakohtu määrusega, mille isik kandis ära 04.09.– 29.12.2017.a. väärteokorras karistatud 3-l korral (kehtivad karistused). Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.08.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine 09.12.– 10.12.2018.a; 09.08–10.08.2019.a süüdistuses
Süüdi tunnistada Vjatšeslav Lukin
2. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Lukin
3. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Lukin
4.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 5.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.12.–10.12.2018.a ja 09.08– 10.08.2019.a, s.o 4 (neli) päeva vangistust karistusaja hulka ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 6.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 11 kuu 26 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Vjatšeslav Lukin kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis.
Samuti Vjatšeslav Lukin, viibides 24.05.2019 kella 22:00 paiku alkohoolses joobes Tallinnas x asuvas kaupluses x ja seejärel sama kaupluse ees, s.o avalikus kohas, rikkus vägivalla kasutamisega korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada), pannes toime teise inimese kehalise väärkohtlemise. Nimelt kaupluses keelduti temale tema joobeseisundi tõttu alkoholi müümast ja teda kutsusid korrale teised ostjad, sealhulgas temale võõras isik I K . kuid viimase käitumine Vjatšeslav Lukinile ei meeldinud ja ta ründas kaupluse ees I K ning lõi teda ühel korral rusikaga vastu nägu. Viimane kukkus saadud löögist maha, kuklaga vastu sõiduteed. Selline Vjatšeslav Lukin’i tegevus põhjustas kannatanule tugevat füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse (silma ja selle ümbruse hematoomi ja parema silmakoopa murru, muhu ja marrastuse kuklal, verevalumi küünarnukil). Nimetatud tegevusega häiris Vjatšeslav Lukin kolmandate isikute, nimelt peksmist pealt näinud inimesi. Seega pani Vjatšeslav Lukin toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti Vjatšeslav Lukin, olles alkohoolses joobes, 09.08.2019 kella 21:55 paiku Tallinnas Merelahe tee 4 asuvas Põhja Prefektuuri kainestusmajas, ei allunud korduvalt patrullpolitseinike poolt antud korraldustele, et ta peab pingil istuma, tõusis püsti ja lõi jalaga ühel korral kubeme piirkonda tema poole suunduvat Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas ametikohustusi täitvat abipolitseinikku x x, mille tagajärjel viimane tundis füüsilist valu. Vägivalla kasutamisega võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega pani Vjatšeslav Lukin toime
3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele tekitati kuriteoga füüsilist ja mittevaralist kahju. Tsiviilhagi ei esitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Vjatšeslav Lukini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Vjatšeslav Lukini karistuseks
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust,
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.12.-09.12.2018.a ja 09.08.-10.08.2019.a, s.o 4 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva, mis tuleb
lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Vjatšeslav Lukin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks tuleb Vjatšeslav Lukinit
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Vjatšeslav Lukinilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 319,20 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Vjatšeslav Lukini süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Vjatšeslav Lukin tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3; § 263 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Vjatšeslav Lukinilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 319,20 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. 4 Kriminaaltoimikus sisalduvad 5 DVD/CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. DNA-proovid ja sõrmejäljed tuleb lähtuvalt kokkuleppest ning KrMS § 991 lg-test 4 ja 5 säilitada EKEI-s. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.