Tsiviilasi nr 2-15-10277 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2020. a, Tall

tja (apellant) Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (registrikood 80086659), lepinguline esindaja Anatoli Jort Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

4. Jätta Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Osaühingu PETGUR kasuks välja menetluskulud 360 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 1

tja) vastu hagi (nõuet muudetud 1. septembril 2015), milles palus kohustada

tjat taastama

tja kulul elektrivarustus Niine 8 maja elektrikilbist hagejale kuuluvasse ruumi Tallinnas Niine 8-

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja alates
3. veebruarist 2007 Niine tn 8E-15 korteriomandi (korter, korteriomand) omanik.

tja juhatuse liige lõikas

1. a detsembris läbi ühiskoridoris asuvad elektrijuhtmed, millega katkestas elektrivarustuse hageja korteriomandisse. Hageja avastas elektriühenduse puudumise
2. jaanuaril
3. Hageja palus

tjal taastada elektrivarustus, kuid

tja keeldus sellest.

tja takistab ka ligipääsu korteriühistu haldusalas olevale elektrikilbile voolu avamiseks. 3.

tja rikub hageja õigust kasutada korteriomandit.

tjal ei olnud õigust elektrit välja lülitada ega elektrikaablit läbi lõigata.

tja tegevus oli omavoliline.

tja vastuväited 4.

tja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5. Vastuse kohaselt kasutas hageja elektrienergiat ebaseaduslikult.

tja avastas

1. a, et hageja kasutas eeldatavasti seitse aastat (alates
2. a) üldelektrit, kuid ei maksnud selle eest. Kõikidel korteriomanikel pidi olema eraldi sõlmitud elektrileping, kuid hagejal seda ei olnud.

tja on hagejale selgitanud, et kui hageja soovib kasutada elektrit, tuleb tal sõlmida leping elektrienergia müüjaga ning esitada

tjale kooskõlastamiseks elektriprojekt. 6.

tjal oli õigus katkestada elekteriühendus ning eemaldada elektrikaabel.

tjal on kohustus tegutseda enda liikmete huvides. Liikmete huvides ei ole see, kui hageja kasutab enda tarbeks, kuid teiste arvel, korterelamu üldelektrit.

tja ei nõustu sellega, et elektrienergia ebaseaduslikuks kasutamiseks paigaldatud elektrikaabel oli korteriomanike kaasomandis ja

tjal ei olnud õigust seda eemaldada. Maakohtu otsus

1. Harju Maakohus rahuldas
2. detsembri 2018 otsusega hagi ning kohustas Tallinn, Niine tn 8 korteriühistut taastama enda kulul elektrivarustus Niine tn 8 maja elektrikilbist hageja ruumi Tallinnas Niine 8-
3. Maakohus jättis menetluskulud

tja kanda ning mõistis

tjale hageja kasuks välja menetluskulud 1426 eurot.

1. Otsuse kohaselt on
2. a detsembris kehtinud korteriomandiseaduse (

) § 10 lg 2 kohaselt korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi võib omanik nõuda rikkumise kõrvaldamist ning rikkumisest hoidumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. 2

tja rikkus elektrikaabli läbilõikamisega

§ 10lg-s 2 sätestatud kohustust, sest takistas kaasomandi eseme kasutamist.

1. Elektrikaabel kuulus kaasomandi koosseisu. Hageja on saanud elektrit kasutada alates korteri omandamist. Lisaks sellele on tõendatud elektri olemasolu enne korteri omandamist. Elektrivõrgu rekonstrueerimise projekt kinnitab, et hageja ruume ei käsitletud elektriühenduseta ruumidena. Samuti nähtub hageja esitatud rendilepingutest, et korteris võis enne selle omandamist olla elektriühendus. Elektrijuhtmestik kuni hageja ruumini on kaasomandi osa.
2. Kuivõrd kaasomandi eseme kahjustamine lõpetas hageja ruumide elektriühenduse, tekitas see hagejale kahju, kuna hageja ei saanud korteriomandit kasutada. Hageja saaks VÕS § 136 lg 5 järgi nõuda endise olukorra taastamist.
3. Elektriühenduse katkestamist ei õigusta asjaolu, et hagejal ei olnud liitumis- ning võrgulepingut elektrienergia ostmiseks. Elektrienergia tarbimine võis

tjale anda õiguse esitada hageja vastu nõue kulutuste hüvitamiseks. 13.

tja ei esitanud tõendeid selle kohta, et läbilõigatud elektrikaabel oli paigaldatud hageja või eelmise omaniku poolt ning vastuolus korterielamu projektiga ja ei kuulunud korteriomanike kaasomandisse. Isegi kui hageja oleks paigaldanud elektrikaabli õigusliku aluseta, ei oleks

tjal õigust seda läbi lõigata. Tsiviilühiskonnas tuleb õigusi realiseerida esmajoones kohtu vahendusel ja mitte omaabi teel. Arvestades hageja poolt elektrienergia pikaajalist kasutamist, ei olnud

tjal õigust kasutada omaabi, sest rikkumine ei leidnud aset vahetult. 14. Asja lahendamist ei mõjuta see, kas hageja ruumide elektriga varustamiseks on vaja juurde muretseda täiendavat amperaaži. Olukorras, kus

tja on senise elektriühenduse lubamatult katkestanud, ei vabane

tja endise olukorra taastamise kohustusest põhjusel, et endise olukorra taastamine nõuab lisatoiminguid või -kulutusi (nt täiendava amperaaži hankimist). Kui endise olukorra taastamine vajab täiendavaid kulutusi või toiminguid, on

tja kohustatud need kulutused kandma või toimingud tegema. 15. Hageja nõude rahuldamist ei välista ka see, et korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse, millega seadis hagejale täiendavad tingimused korteri ühendamiseks elektrivõrku. Kohtu hinnangul on sellise otsuse täitmine hea usu põhimõtte vastane, sest

tja loob sellega õigusliku alusel enda õigusvastasele käitumisele. 9. Apellatsioonkaebus 16.

tja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus

tja jätta hageja kanda. 17. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus korterelamus kehtivat elektrienergia tarbimise korda ega

tja motiive elektriühenduse katkestamisel. 18. Hagejal ei olnud õigust kasutada elektrienergiat, sest hagejal ei olnud selleks sõlminud vastavat lepingut.

tja ei vahenda elektrienergia saamist. Samuti ei olnud elektriprojektides hageja ruum kunagi elektrivõrguga ühendatud. Maakohus hindas elektriprojekte ebaõigesti. Elektriprojektide kohaselt oli võimalik hageja ruumi elektrivõrguga ühendada. Ainuüksi võimaluse olemasolu ei tähenda elektriühenduse olemasolu. Elektrikaabel oli paigaldatud omavoliliselt ning ei saanud kaasomandi osaks. Kuna hagejal ei olnud õigust kasutada elektrienergiat, oli

tjal õigus hageja elektriühendus katkestada.

tja tegevus oli kooskõlas teiste korteriomanike huvidega. 3

tja õiguse elektriühenduse katkestamiseks saab analoogia korras tuletada ka elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg-st 1 ja § 90 lg 9 p-st

2. Maakohtu otsuse resolutsioon väljub vaidluse piiridest. Maakohus ei eristanud elektrivõrguga ühendamist ning võrguühenduse kasutamist. Otsuse resolutsiooni kohaselt peab

tja lisaks elektriühenduse loomisele varustama hagejat elektrienergiaga. Korterelamus kehtib aga teistsugune elektrienergia saamise kord.

1. Maakohus oleks pidanud asja lahendama hagita menetluses. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse uutmata.
3. Hageja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et ei nõustu sellega, et otsuse resolutsioon väljub vaidluse piiridest. Otsus kohustab

tjat taastama elektrivarustuse elektrikilbist

tja ruumi. Hagejale annab õiguse elektrienergiat kasutada tarbimisleping. Hageja on valmis sõlmima tarbimislepingu, kuid see ei ole võimalik, kui elektrivarustust ei ole taastatud. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
2. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust leida, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi või rikkus oluliselt menetlusõigust. Maakohus hindas jälgitavalt menetluses esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses tugineb

tja eelkõige samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist. 25. Korteriomanik võib nõuda korteriühistult AÕS § 89 ja

§ 16

järgi rikkumise lõpetamist ning endise olukorra taastamist, kui korteriomanik ei saa kasutada kaasomandi esemes olevat elektrisüsteemi ja tal ei ole ligipääsu elektrivõrku. 26. Maakohus leidis õigesti, et elektrisüsteemi (elektrijuhtmestikku) saab kuni hageja korteriomandi reaalosani lugeda osaks elamusisesest jaotusvõrgust, mis kuulub korteriomandi kaasomandisse.

§ 1

lg 2 ja § 2 järgi on korteriomanike kaasomandis korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed (elektrisüseem), mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks (vt ka 21.10.

1. a RKTKm nr 3-2-1-107-15; 16.05.
2. a RKTKm nr 2-16-8344, p 11).
3. Korteriomanikul on reeglina õigus kasutada elektrisüsteemi ning saada ligipääsu elektrivõrku.

§ 10

lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi.

§ 10

lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Teistel korteriomanikel on kohustus taluda korteriomandi reaalosa ja kaasomandis osa tavakasutamisest tekkivaid mõjusid (

§ 11lg 1 p 2).

Korteriomanik ei saaks kasutada korteriomandi reaalosa ega kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, kui ta ei saaks ennast elektrisüsteemi ühendada. 28.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanik võib

§ 15lg 5 järgi nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste 4

§ 15

lg 6 p 6 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena mh korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide (sh elektrisüsteemi) rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist. 29. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu, valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi (

§ 8lg 1 teine lause).

Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kolleegiumi arvates on korteriühistul KÜS § 2 lg 1 järgi kohustus tagada kaasomandi osa majandamine, sh selle korrashoid ning säilitamine. Viidatud sättest tulenevalt saab korteriomanik, kes ei ole ühendatud elektrisüsteemi, nõuda korteriühistult selle kasutamise võimaldamist ning elektrivõrguühenduse tagamist. 30. Kui korteriühistu on kaasomandis olevat elektrisüsteemi muutnud ning korteriomaniku elektrivõrgu katkestanud (nt elektrikaabli läbilõikamisega), saab korteriomanik AÕS § 89 ja

§ 16lg 1 järgi nõuda elektrisüsteemi taastamist ning võrku tagasi ühendamist.

Praegusel juhul tuvastas maakohus, et hagejal oli korteriomandi ostmisel ning enne selle katkestamist elektriühendus.

tja ei ole esile toonud, et elektrikaabli läbilõikamine oli vajalik elekrisüsteemi korrashoidmiseks vm viisil kaasomandi eseme majandamiseks.

tja ei ole elektriühendust taastanud. Seega saab hageja nõuda rikkumise lõpetamist ning elektriühenduse taastamist. 31.

tja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. 32.

tja väidab, et elektriühenduse katkestamise ja elektrikaabli läbilõikamist õigustas asjaolu, et hagejal ei olnud võrguühenduse (ja/või tarbimislepingut) ning hageja kasutas üldelektrit, kuid ei maksnud selle eest. Üksnes selline asjaolu ei anna alust elektriühenduse katkestamiseks ja elektrikaabli läbilõikamiseks.

tjal ei tulene selleks õigust ELTS § 68 lg-st 1 ning § 90 lg 9 p-st 2. Viidatud sätteid ei saa kohaldada ka analoogia korras. Elektriühenduse katkestamiseks ei andnud alust ka

ega KÜS. Kuigi korteriühistul tuleb juhinduda korteriühistu liikmete ühistest huvidest, tuleb sealjuures arvestada ka hageja kui ühistu liikme huvidega. Ühe ühistu liikme suhtes elektriühenduse katkestamine ja kaabli läbilõikamine ei ole kooskõlas KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu eesmärgiga. Maakohus märkis õigesti, et

tja oleks pidanud enda nõudeid maksma panema kohtu vahendusel ning mitte omaabi kasutades.

tja oleks saanud hagejalt nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles hageja kasutas üldelektrit, kuid ei maksnud selle eest.

1. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka väide, et hagejale kuuluv korteriomand ei ole elamu toite- ja jaotusvõrgu elektripaigalduse projekti kohaselt korterelamu elektrivõrku ühendatud ning et hageja on ennast ise ebaseaduslikult elektrivõrku ühendanud. Vaidlust ei ole selles, et korteri ostmisel
2. a oli hagejal elektriühendus. Maakohus tuvastas jälgitavalt, et hagejale kuuluvas korteris oli enne korteri omandamist elektriühendus.

tja ei ole tõendanud, et hageja ühendas ennast ise ebaseaduslikult elektrivõrku.

tja avastas hagejal lepingute puudumise ning elektrivõrgu ühenduse

tja korteri ja elektrikilbi vahel korterelamu ligikaudu seitse aastat pärast seda, kui hageja oli korteri omandanud. Iseenesest ei ole vanemate majade puhul välistatud, et nende renoveerimisel leitakse elektriühendusi, mis ei kajastu täpselt olemasolevates projektides või korteriomanikel või -ühistul olevates dokumentides ja mille kohta korteriomanikel täpset infot ei ole. Sellisel juhul tuleb olukord lahendada lähtuvalt hea usu põhimõttest ning 5

tjal lasus kohustus tagada, et hageja saaks kaasomandi eset (elektriüsteemi) kasutada ning ennast elektrivõrguga ühendada. Kuna

tja enda kohustust ei täitnud, tekkis hagejal

tja vastu nõue rikkumise lõpetamiseks ning elektrisüsteemi korda viimiseks (taastamiseks). Üldkoosoleku otsus, mis paneb elektrisüsteemi taastamise kohustuse

tja rikkumise järgselt hoopis hagejale, oleks hea usu põhimõtte vastane. 35. Ringkonnakohus ei nõustu

tjaga, et maakohus väljus vaidluse piiridest. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb

tjal taastada elektrivarustus elektrikilbist hageja korterisse.

tja kohustus on tagada hagejale ligipääs elektrivõrgule, s.t taastada kaasomandi eseme (elektrisüsteemi) seisund.

tja ei pea otsuse kohaselt sõlmima hageja nimel võrguühenduse- ning tarbimislepingut ega maksma hageja elektriühenduse eest.

1. Maakohus ei eksinud, kui jätkas asja lahendamist hagimenetluses pärast
2. jaanuarit
3. Kuigi praegust vaidlust tuleks lahendada TsMS § 475 lg 1 p 13 ning § 613 lg 1 kohaselt hagita menetluses, on Riigikohus selgitanud, et kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb menetluse ajal toimunud seadusemuudatuse tõttu lahendada edaspidi hagita menetluses, saab konkreetset asja lahendada lõpuni hagimenetluses (27.11.
4. a RKTKm nr 2-17-6423, p 17; 14.11.
5. a RKTKm nr 2-12-24747, p 17). Seega ei eksinud maakohus, kui jätkas asja lahendamist hagimenetluses.
6. Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Riigilõiv ja menetluskulud
7. Praegusel juhul ei ole TsMS § 150 lg 1 p-st 1 tulenevalt alust tagastada osaliselt apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõivu.

tja maksis apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus palus

tjal puudus kõrvaldada ning maksta puuduolev riigilõiv 250 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et asja lahendamist jätkati hagimenetluses. Seetõttu tuleb ka riigilõivu maksta vastavalt hagimenetluse reeglite järgi. Kuna maakohus rahuldas hagi ning

tja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lg 15 ning lisa 1 järgi 300 eurot.

tja maksis kohtule õige summa. 39.

tja vaidlustas maakohtu kindlaksmääratud menetluskulusid osas, milles kohus jättis hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot

tja kanda.

tja väidab, et maakohus oleks pidanud vaidlust lahendama hagita menetluses, mistõttu ei oleks saanud riigilõiv olla suurem, kui see, mis tuleb tasuda asja läbivaatamisel hagita menetluses. Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja maksis hagi esitamisel ülemäära riigilõivu ning et hageja menetluskulu oli põhjendamatu. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja 6

tjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot. 40. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel

tja kanda.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid hagejal lepingulise esindaja menetluskulud. Hageja lepinguline esindaja osutas apellatsioonimenetluses õigusabi kolm tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 360 eurot (käibemaksuga).
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille tegemisel lähtub kohus eelkõige õigusabile kulunud ajast ning vaidluse keerukusest (23.03.
3. a RKTKm nr 3-2-1-6-16, p 14). Arvestades vaidluse keerukust, apellatsioonkaebuse mahtu ning vastu mahtu, on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja õigusabile osutatud ajakulu. Samuti on põhjendatud

tja esindaja tunnitasu. 43. Ringkonnakohus mõistab

tjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise TsMS § 174 lg 10 järgi koos käibemaksuga, s.o kokku 360 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 7