3-20-646/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-646 Määruse kuupäev

1. aprill 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi K.Ü.kaebus Tartu hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada K.Ü.kaebus.
3. Kuulutada haldusasja nr 3-20-646 menetlus kinniseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Muud selgitused Vangla vastu mittevaralise kahju ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. aprillil 2020 Tartu Vangla kinnipeetava K.Ü.kaebus, milles kaebaja avaldas soovi, et vangla maksaks kaebajale hüvitise selle eest, et kaebaja pidi meedikute ebakompetentse arvamuse tõttu valusid kannatama. Kaebaja rõhutas, et vangla arvates on normaalne lasta inimesel kannatada tugevaid valusid ja peale traumat ei pea korralikku läbivaatust tegema. Traumast on möödas kolm kuud, kuid käsi ei ole endiselt 100% kasutatav, see teeb endiselt haiget. Perearsti sõnul on probleem selles, et koheselt ei ravitud kätt korralikult. Koos kaebusega esitas K.Ü.taotluse, milles palus vabastada end menetluskuludest.
6. Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
7. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
8. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
9. detsembri
10. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
11. Kuivõrd kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja praegusel juhul Tartu Vangla meedikute tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, soovides saada hüvitist käetrauma ebaõige ravi osutamise eest, kujunes kohtu hinnangul vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seepärast tagastab kohus K.Ü.kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
12. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht menetluskuludest vabastamise taotluse osas.
13. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2