← Eesti

1-20-662/10

Obsah (5)§ 424§ 423§ 63§ 68§ 4231

1-20-662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020.a. Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-662 (19251000342) Kohtunik Indrek Nummert Kohtuis

§ 424

lg 2 ja

§ 423

¹ järgi lühimenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Margus Paju Isikukood või sünniaeg: 37005144924 Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx xxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xx. xxxx Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx Karistatus: - 27.08.2018 Pärnu Maakohus

§ 423

¹ järgi 1 aasta 23 päeva vangistust - 29.03.2018 Pärnu Maakohus

§ 424

lg 2 järgi 7 kuud 28 päeva vangistust asendatud 238 üldkasuliku töö tunniga - 09.08.2016 Pärnu Maakohus

§ 423¹, § 424 järgi 1 aasta 26 päeva vangistust - 01.12.

2015 Pärnu Maakohus

§ 424järgi 7 kuud vangistust 1 aastase katseajaga Ülalpeetavaid ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, RÕA korras 1

(7)1-20-662 Juhindudes KrMS § 309, 311-313, § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Margus Paju süüdistuses

§ 424

lg 2 ja

§ 423

¹ järgi ning mõista karistuseks

§ 63lg 1 alusel 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 17.11.201918.11.2019, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamiskohta. Margus Pajul ilmuda kutse peale karistust kandma

  1. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 876 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega ja tasu riigi õigusabi eest 262,56 eurot (s.o kohtueelsel uurimisel 64,80 eurot ja kohtus 197,76 eurot). Menetluskulud kokku on 1138, 56 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. (s.o xxxxx xxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx)
  4. Asitõend - DVD-plaat politsei vormikaamera ja paradakaamera videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 2

(7)1-20-662 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 06.04.2020.a kell 16:00 Paide kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Margus Paju on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et: - olles eelnevalt karistatud 29.03.2018 Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 järgi (tegu 03.02.2018) 7 kuu ja 28 päeva vangistusega, mis asendati 238 üldkasuliku töö tunniga, juhtis taas 17.11.2019 kella 08.04 ajal xxxxxxxxx xxxxx vallas xxxxxxx-xxxxxxxx xxx xx. km-l mootorsõidukit xxxxxx xxxxxxx registreerimisnumber xxx xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,01 mg/l kohta +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, mitte vähem kui 0,91 mg/l. Margus Paju rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt pani Margus Paju toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- olles eelnevalt karistatud 27.08.2018 Pärnu Maakohtu poolt

§ 423

¹ järgi vangistusega 1 aasta 23 päeva juhtis taas 17.11.2019 kella 08.04 ajal xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx. km-l mootorsõidukit xxxxxx xxxxxx registreerimisnumber xxx xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Margus Paju rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) nõudeid. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisega pani Margus Paju toime

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis Margus Paju esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi kohaldades

§ 63lg 1 - 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millest lugeda

§ 68

lg 1 alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 17.-18.11.2019, so 2 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva vangistust. M. Paju tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi, kahetses ning kinnitas, et on nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid kergemat karistust. 3

(7)1-20-662 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et M. Paju süüdistus

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

Käesolevas asjas puudub ka kohtumenetluse poolte vahel igasugune vaidlus süüdistuse tõendatuses, samas on see ka uuritud tõendite järgi tõendatud. Süüdistus

§ 424

lg 2 järgi

§ 424

lg 2 objektiivne koosseis on tõendatud kogumis alljärgmiste tõenditega kogumis: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt M. Paju kõrvaldati 17.11.2019 kella 08.04 ajal sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millise kohaselt M. Paju indikaatorvahendi kasutamise näit 17.11.2019 kella 08.04 ajal oli 1,07 mg/l; joobeseisundi kontrollimise protokolliga, millise kohaselt M. Pajul esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus; suured pupillid; häiritud reaktsioonikiirus; segane kõne; kerged koordinatsioonihäired; ärrituvus; alkoholi lõhn suust; tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, mis tõendab otseselt joobeseisundit s.o vastavalt esitatud süüdistusele. Mõõtevahendi taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend oli taadeldud 13.09.2019. tunnistaja patrullpolitseinik Karl Essi ütlustega, mille kohaselt said nad koos patrullpolitseinik Mati Karbusega 17.11.2019 patrullis, kella 07.43 ajal teate, et xxxxxx-xxxxxxxx tee xx km-l on auto kraavis, mille roolis magab mees. Kohale jõudses selgus, et sõiduki juhiks oli Margus Paju, kellel puudus juhtimisõigus. M. Paju oli nõus puhuma indikaatorvahendisse, mille näit oli 1,07 mg/l kohta. Nad kõrvaldasid M. Paju juhtimiselt; asjaolu, et sõidukit juhtis süüdistatav süüdistuses toodud ajal, tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millise kohaselt M. Paju peeti kahtlustatavana kinni 17.11.2019 xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx- xxxxxxxx xxx xx km-l, kuna tabati joobes juhtimiselt; süüdistust tõendavad ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt tunnistas ta end süüdi ning kahetses tegu. M. Paju ütluste kohaselt tuttav tõi talle auto ning süüdistuses toodud ajal juhtis ta sõidukit alkoholijoobes ning sõitis kraavi. Hiljem meenus talle, et ta viis enne kraavi sõitmist R. Pärna koju. Asjaolu, et M. Paju ka kraavi sõitis, kinnitab teiste joobetunnuste valguses selgelt tema alkoholijoobes olekut juhtimise ajal. Pärnu Maakohtu 29.03.2018 otsusega on M. Paju karistatud joobes juhtimise eest

§ 424lg 2 järgi, mille ta pani toime 03.02.2018.

Seega on süüdistuses etteheidetav tegu M. Paju poolt toime pandud korduvalt ja ta oli juba varem

§ 424

lg 2 tähendatud isik, mistõttu kvalifitseerub ka käesolev tegu

§ 424lg 2 järgi.

Eeltoodu järgi on

§ 424lg 2 objektiivne koosseis tõendamist leidnud ning see on realiseeritud kavatsusega, kuivõrd M. Paju asus sõidukit juhtima teades, et ta on alkoholijoobes. 4

(7)1-20-662 Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel tunnistab kohus M. Paju

§ 424lg 2 järgi süüdi.

Süüdistus

§ 4231järgi Eelnevaga on kohus tuvastanud, et M.

Paju juhtis mootorsõidukit xxxxxx xxxxxxx registreerimisnumber xxx xxx 17.11.2019 kella 08.04 ajal xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxx xx km-l.

§ 4231

koosseisu täitmiseks on kohtul vajalik tuvastada, kas selline juhtimisõiguseta sõitmine toimus süstemaatiliselt. M. Paju ütluste kohaselt oli tal juhtimisõigus viimati 1992. aastal ning siis olid traktoristi juhiload, muud juhtimisõigust pole olnud ning sellest ajast saadik pole juhtimisõigust olnud. Varem on juhtimisõiguseta sõitmise eest kriminaalkorras karistada saanud. Juhtimisõiguse puudumine on tõendatud ka õiendiga juhtimisõiguse puudumise kohta. Süüdistuse, karistusregistri väljavõtte ja toimikule lisatud kohtuotsuse kohaselt on ta saanud karistada mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui kuriteo eest korduvalt, viimati Pärnu Maakohtu 27.08.2018 otsusega

§ 423¹ järgi.

Nimetatud karistus on kehtiv, mistõttu selle kehtivuse ajal uuesti juhtimisõiguseta mootorsõidukiga sõitmine on jätkuvalt karistatav mitte väärteo - vaid kriminaalkorras sama paragrahvi järgi ja loetakse süstemaatiliseks. Seega sellised isiku teod on samalaadsed ning moodustavad teatud sisulise süsteemi. Juhtimisõiguseta sõiduprobleem on jäänud isikul ajas korduma aasta või natukese enamase vahega - see näitab, et selline käitumine on isikule jäänud elustiiliks. Eeltoodu alusel on täidetud

§ 4231järgi nõutav objektiivne koosseis.

Kohus leiab, et M. Paju on teo toime pannud kavatsusega, kuivõrd M. Paju asus sõidukit juhtima, teades, et tal juhtimisõigus puudub. M. Paju ütluste kohaselt tuttav tõi talle auto ning ta käis sellega aeg-ajalt seenel, süüdistuses toodud ajal juhtis ta sõidukit alkoholijoobes ning sõitis kraavi. Hiljem meenus talle, et ta viis enne kraavi sõitmist veel R. P koju. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel tunnistab kohus M. Paju

§ 4231järgi süüdi.

Karistus

§ 63

lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seaduse sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 4231

järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 424lg 2 näeb ette karistuseks kuni neljaaastase vangistuse.

Süü suuruse juures arvestab kohus, et M. Paju on oma teoga realiseerinud kaks kuriteokoosseisu ning pannud teo toime kavatsetusega. Süü raskust iseloomutab ka joobeseisundi suurus, mis oli isegi üle 1,0 mg/l kohta ja sõitmine kraavi. Enama kui ühe süüteo toimepanemisel on kohtupraktikas alati loetud süü suureks. Kohus on seega seisukohal, et M. Paju süü on suur. M. Paju ütluste kohaselt tuttav tõi talle auto ning ta käis sellega aeg-ajalt seenel, olukorras kus isikul puudus juhtimisõigus ja evides selle eest korduvaid karistusi

§ 4231järgi. Kohus leiab, et ka eeltoodu näitab isiku suhtumist õiguskorda äärmiselt negatiivselt. 5

(7)1-20-662 Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut, eelkõige süü suurust, arvestades leiab kohus, et M. Pajule mõistetav karistus peaks jääma sanktsiooni vähemalt keskmisesse määra, nagu ka prokurör on taotlenud. Kergemat karistust, nagu kaitsja on taotlenud, ei saa mõista arvestades süü suurust. Sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus on niigi miinimum, mida kohus käesolevalt isikule saab mõista. Samuti ei ole seadusest tulenevalt enam võimalik karistuse tingimisi kohaldamine (täies ulatuses). Varasemad karistused ja käesolev kuritegu näitab, et M. Paju jaoks ei ole varasemad karistused olnud tõsiselt võetavad ja need ei ole sundinud isikut muutuma. Käesoleva on ta jätkanud ja raskeima tahtluse liigiga samalaadsete kuritegude toimepanemist, millest kohtuotsustega on talle korduvalt varem ka etteheiteid tehtud. Kohtul on seetõttu ka raske pidada isiku kahetsust piisavalt siiraks, et seda oluliselt arvestada karistuse mõistmisel. Kohus peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvisid, sealjuures seda, kui isik kavatsetusega on rikkunud ja rikkunud korduvalt samu riigis kehtivaid reegleid. Käesolevaga kaaluvad juba isiku vabadusse jätmise huvid rõhuvalt üles õiguskorra kaitsmise ja kehtestamise huvid. M. Palju on jätkanud liikluskuritegude toimepanemist. Oluline on, et viimase kohtuotsusega mõisteti M. Pajule reaalne vangistus, kuid käesolev kriminaalasi näitab, et isik ei ole ka sellest järeldusi teinud ning ei suuda õiguskuulekalt käituda. Karistusregistrist nähtuvalt on isik olnud ka korduvalt ennetähtaegselt vanglast vabastatu, mis kinnitab, et ta on kogenud kriminaalhooldussüsteemi vabaduses ja talle on pakutud kõiki võimalikke võimalusi enese parandamisteele asumiseks vabaduses. Ajas lisaks ilmselt erinevatele kontrollnõuetele ja kohustustele, on A. Pajule kohaldatud ka joobesjuhtimise eest üldkasulikku tööd. Vaatamata kogu eeltoodud narratiivile ei ole see sundinud isikut muutuma seadusekuulekaks. Eelnevat arvestades, on kohus seisukohal, et esineb ultima ration (viimane abinõu) ehk M. Paju suhtes ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teisiti, kui vaid üksnes täies ulatuses reaalset vangistust mõistes, mitte karistusest osaliselt vabastades. Karistusest osaline vabastamine ei saavutaks M. Paju suhtes mingit efekti, kuna isik on juba reaalset vangistust kandnud ja olnud sellest ka osaliselt vabastud seoses ennetähtaegse vabanemisega vanglast. Kohus leiab, et mingeid erandlikke seaduslikke asjaolusid, mis tingiksid osalise tingimisi vabastamise, ei esine. Seadusest ja vastavalt kohtupraktikale puudub võimalus ka isiku nõusolekul vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga (Tallinna Ringkonnakohtu 24.07.2019 otsus asjas nr 1-19-4203) ning ka maakohus peab seda õigeks ja möödapääsmatuks, sest see on sisuliselt ja eluliselt igati põhjendatud praktika. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus M. Pajule

§ 424

lg 2 ja

§ 423

¹ järgi ning

§ 63lg 1 alusel 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks tuleb lugeda 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 17.11.2019-18.11.2019, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb Margus Pajul ilmuda kutse peale karistust kandma kinnipidamiskohta. Menetluskulud Välja tuleb mõista M. Pajult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 876 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega ja tasu riigi õigusabi eest 262,56 eurot 6

(7)1-20-662 (s.o kohtueelsel uurimisel 64,80 eurot ja kohtus 197,76 eurot). Menetluskulud kokku on 1138, 56 eurot. Tõkend Tõkend elukohast lahkumise keeld (s.o xxxxx xxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx) tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid Asitõend - DVD-plaat politsei vormikaamera ja paradakaamera videosalvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.