lg 1 järgi rahalise karistusega 400 eurot, oli kahtlustatavana kinni peetud 29.09.2019, tõkend vahistamine 30.09.2019 Harju Maakohtu kohtumääruse alusel - süüdistuses
Süüdistus Janari Rüüti süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise: 27.06.2019 kella 17:00 ja 18:00 vahel Tallinnas, xxx asuva xxx hosteli ees tõukas kahel korral enda elukaaslasele M Rule (R) kahe käega rindkere piirkonda nii, et M R kukkus asfaltkattega maapinnale. Janari Rüüti tõukamise tagajärjel maapinnale kukkumisest tundis M R füüsilist valu ja vigastas põlve. 11.09.2019 kella 11:00 paiku Tallinnas, xxx asuvas xxx hostelis lõi ühel korral rusikaga näo suunas enda elukaaslase M Ru, tabades M Ru näo kaitseks ette tõstetud vasakut käsivart. Seejärel lõi M Rule ühe korra rusikaga vastu nägu silmade vahele, mille tagajärjel kukkus M R pikali põrandale. Janari Rüüt tekitas rusikaga löömisega M Rule füüsilist valu ja tervisekahjustused – ninaluu murru, hematoomid mõlema silmaalusele ja ninale, pindise nahamarrastuse vasakule käsivarrele, kriimustused paremale käele. 26.09.2019 kella 21:00 paiku Tallinnas xxx asuva korrusmaja trepikojas korteri nr xxx ukse taga, lõi enda elukaaslasele M Rule ühe korra rusikaga näkku kulmude vahele. Janari Rüüt tekitas rusikaga löömisega M Rule füüsilist valu ja tervisekahjustused - lahtise haava laubal ja punetuse ninajuurel. Sellise tegevusega pani Janari Rüüt toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Samuti süüdistatakse Janari Rüüti selles, et tema: 27.06.2019 ajavahemikul 17:00-18:00 aadressil Tallinn, xxx tungis aknaklaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M Ru (R) kasutuses olnud hõbedast värvi sõidukisse xxx, registreerimismärgiga xxx ning võttis sõiduki tagaistmelt xxx tõugu kassi, väärtusega 700 eurot, koos transpordipuuriga, väärtusega 10 eurot. Sõiduki küljeukse aknaklaasi lõhkumise ja vargusega tekitas Janari Rüüt M Rule varalist kahju kokku 1310 euro väärtuses. Sellise tegevusega pani Janari Rüüt Toime
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega. 1 Samuti süüdistatakse Janari Rüüti selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 08.09.2019 broneeris internetilehekülje www.booking.com kaudu toa xxx OÜ-le kuuluvas hotellis xxx, aadressil xxx, üheks ööks ehk 08.09 kuni 09.09.2019. Broneeringusse märkis Janari Rüüt krediitkaardi numbri xxx, mis tegelikult kuulub välispangale xxx AS ja oli selle päeva seisuga suletud, mistõttu ei olnud võimalik sellega toiminguid teostada, omamata tegelikkuses kavatsust selle majutuse ja kasutatavate teeuste eest maksta. 08.09.2019.a kell 14:59 saabus Janari Rüüt xxx hotelli ja lõi registreerimisel hotelli administraatorile S A T´ile teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, garanteerides majutuse ja teenustega seotud kulude tasumist temale mitte kuuluva krediitkaardiga, mis ei võimalda tehingu sooritamist kaardivaldaja teadmata ja nõusolekuta ning esitades end maksejõulisena, kuigi seda tegelikult ei olnud. Eksitusse viidud xxx OÜ töötaja sisestas majutuse tasumiseks krediitkaardi nr xxx andmed makseterminali, kuid maksetehing jäi sooritamata, kuna tegemist on kaotatud ja seetõttu kehtetuks tunnistatud krediitkaardiga. 08.09.2019 kasutas Janari Rüüt majutusteenust ja xxx teenust ja lahkus hotellist, jättes arve summas 293 eurot majutuse ja spa teenuse eest maksmata. Oma tegevusega lõi Janari Rüüt xxx OÜ-le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja tekitas xxx OÜ-le varalist kahju 293 euro väärtuses. Sellise tegevusega pani Janari Rüüt toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Janari Rüüt ennast süüdi, kahetses, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Võttis tsiviilhagi omaks, oli nõus kahju hüvitama ja kassi tagastama. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosuss. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegude objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Süüdistus
lg 2 p 2,3 järgi (27.06.2019, 11.09.2019 ja 26.09.2019 episoodid) Janari Rüüdi poolt 27.06.2019 kella 17:00 ja 18:00 vahel Tallinnas, xxx asuva xxx hosteli ees enda elukaaslase M Ru kahel korral tõukamine kahe käega rindkere piirkonda nii, et M R kukkus asfaltkattega maapinnale, on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega. Riigikohus on märkinud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus (Riigikohtu lahend 1-16-9964 p 6). Kannatanu M R 27.09.2019 antud ütluste (I kd tl 23-27) kohaselt tuli ta 27.06.2019 Soomest Eestisse, viibis xxx hostelis. 17.00-18:00 paiku xxx hosteli ees (xxx) tõukas Janari teda kahe käega rindkere piirkonda, Janari tõukas teda kaks korda. Ta kukkus nii, et põlv läks asfaldi peal katki, teksad olid ka verised. Tal oli tõukamise ja kukkumise tagajärjel valus. Süüdistatava enda kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 88-91) kohaselt tõukas ta xxx hosteli ees Mt kaks korda kahe käega rindkere piirkonda, aga M ei kukkunud tema tõuke tagajärjel, vaid ta komistas. Olid Mga mõlemad alkoholijoobes. Seega on süüdistatav ka ise tunnistanud kannatanu tõukamist ning on usutav, et tõukamise tagajärjel võib tõugatu kaotada tasakaalu ning kukkuda, komistada võibki tõukamise tagajärjel. On usutav, et antud juhul on kannatanu kukkumine põhjuslikus seoses Janari Rüüdi tegevusega, st ilma tõukamata ei oleks kaasnenud ka kannatanu kukkumist ning seeläbi tema kehalist väärkohtlemist. Kui 2 kohtueelses menetluses osundas süüdistatav kannatanu alkoholijoobele kui komistamise põhjusele, siis kohtuistungil enam Janari Rüüt enda tegevust õigustada ei püüdnud ning tunnistas enda süüd täielikult. Kohus peab siinjuures vajalikuks osundada, et kuivõrd antud juhul on süüdistatavaks meesterahvas ning kannatanuks naisterahvas ning asja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav kannatanust ka tunduvalt suurem (nt foto I kd tl 13), seda tajus kohus ka kohtuistungil, on ilmne, et juba väiksemgi kannatanu tõukamine võib kaasa tuua kannatanu tasakaalu kaotuse ning seda ka juhul, kui tõugatu ei ole alkoholi tarvitanud. Kohtul puudub alus kahelda M Ru ütlustes, et Janari Rüüdi tõukamise tagajärjel maapinnale kukkumisest tundis ta füüsilist valu ja vigastas põlve. Riigikohtu selgituste kohaselt on üldtuntud asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Kohtupraktika kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu (Riigikohtu lahend 3-1-1-29-15 p 11.1,3). Kuna tõukamise tagajärjel kannatanu kukkus, oli juba tõukamine ise piisavalt tugev ja seega ka kannatanule tuntav. Ilmselgelt saab aga valu tekitavaks pidada põlvili kõvale maapinnale kukkumist, antud juhul kaasnes põlvili kukkumisega ka põlve vigastamine ning kohtu hinnangul kannatanule valuaistingute tekkimine pidi tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani Janari Rüüt teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tõugates endast väiksemat ja vanemat naisterahvast kahel korral kahe käega rindkere piirkonda, pidi Janari Rüüt võimalikuks pidama ja möönma, et väärkohtleb enda elukaaslast ning tema füüsilise tegevuse tagajärjel võib kannatanu kukkuda ja tunda valu. 11.09.2019 episood Janari Rüüdi poolt 11.09.2019 kella 11:00 paiku Tallinnas, xxx asuvas xxx hostelis enda elukaaslase M Ru löömine ühel korral rusikaga näo suunas, mil tabas M Ru näo kaitseks ette tõstetud vasakut käsivart ning seejärel M Ru löömine ühe korra rusikaga vastu nägu silmade vahele, mille tagajärjel kukkus M R pikali põrandale, on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega, mida toetavad läbivaatusprotokoll koos fototabeliga ning asitõendite vaatlusprotokollid. Kannatanu M R 27.09.2019 antud ütluste kohaselt (I kd tl 23-27) oli neil järgmine konflikt Janariga 11.09.2019, kui olid xxx asuvas hostelis, oli seal hostelis alates umbes 09.09.2019 ning kogu selle aja, kui ta hostelis viibis, oli ta Janari Rüüdiga ühes toas. 11.09.2019 umbes kella 11:00 paiku tekkiski temal ja Janaril hostelis füüsiline konflikt Janari renditud toas. Janari lõi talle rusikaga näo suunas, kaitses oma vasaku käevarrega end löögi eest ja löök tabas teda vasaku käevarre pihta. Seejärel lõi Janari teda hostelitoas rusikaga ühe korra otsaette, löök tabas teda otse kulmude vahele. Ta kukkus pikali ja kukkus millegi otsa, pärast kukkumist tõusis püsti, jooksis koridori ja helistas
Kuigi enda ütlustes nimetab kannatanu Janari Rüüti ka kui endist elukaaslast, saab kannatanu ütluste põhjal jaatada kannatanu ja Janari Rüüdi lähisuhet kõikides kehalise väärkohtlemise episoodides. 27.09.2019 antud ütlustes (I kd tl 23-27) selgitas kannatanu 11.09.2019 aset leidnud konflikti kohta, et oli xxx asuvas hostelis alates umbes 09.09.2019 ning kogu selle aja, kui ta hostelis viibis, oli ta Janari Rüüdiga ühes toas. 26.09.2019 episoodis märgib, et viibis korteris juba alates 24.09.2019. Kuivõrd on tuvastatud, et kahes hilisemas episoodis jagasid kannatanu ja süüdistatav ühist eluaset, olid nad järelikult lähisuhtes ka varasemas episoodis ning nimetatule ei ole vastuväiteid esitanud ka süüdistatav ise. Janari Rüüt andis 29.09.2019 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (I kd tl 88-91), mille kohaselt sai nende suhe Mga alguse 2010 aastal, praegu ilmselt suhtlevad Mga tulevikus edasi, sest neil on nii palju ühiseid asju, sealhulgas ka ühine ettevõte. Samas nentis Janari Rüüt, et mis puudutab paarisuhet, siis nüüd on see möödas. Siinjuures peab kohus põhjendatuks osundada ka Janari Rüüdi poolt 08.09.2019 kelmuse episoodis kahtlustatavana antud ütlustele (II kd tl 41-44), et viibis hotellis koos elukaaslase M Ruga, kellega koos kasutas ka spaa teenuseid. Tähelepanuta ei saa jätta ka Janari Rüüdi kahtlustatavana antud ütlusi 27.06.2019 varguse episoodis (I kd tl 88-91) kus ta selgitas, et kasvatasid koos kassi. Seega saab Janari Rüüdi ja M Ru käsitleda kui lähisuhtes olnud isikuid vähemalt kuni 26.09.2019, st kuni viimase lähisuhtes toime pandud kuriteo episoodini. Süüdistus
lg 2 p 8 järgi Kannatanu M R 27.09.2019 ja 29.09.2019 antud ütluste (I kd tl 23-27, 30-31) kohaselt tuli ta 27.06.2019 Soomest Eestisse, viibis xxx hostelis ning ajas oma auto xx ja xxx tänavale. Auto omanik 5 on xxx OÜ, tema on vastutav kasutaja ning auto reg. nr on xxx. xx hostelis oli Janaril külas E L. Nägi umbes kella 17.00-18:00 paiku eemal, et pärast poest tulekut leidis Janari tema auto üles xxx ja xxx tänava ristmikult. Auto uksed olid lukus ja võti oli tema käes. Kass oli autos, kassi ostis ta Lätist 700 euro eest, see on tõukass (xxx), tal on olemas ostu-müügileping. Oli ise autost kaugemal puu all varjus, ei julgenud lähemale minna. Nägi kaugemalt, kuidas Janari võttis maast kivi ning viskas tema auto tagumise parempoolse suure akna katki. Seejärel võttis Janari autost kassi koos puuriga välja ja läks tagasi hosteli poole. Et auto juures ei olnud. Hosteli juures E ja Janari koos võtsid takso ja istusid koos tema kassiga taksosse ja sõitsid ära. Kassi ostu-müügileping on tal alles, kuid see on hetkel Janari poolt üüritud korteris aadressil xxx. Kui ta läks auto juurde, siis nägi, et auto klaas oli puruks, helistas politseisse. Patrull tuli kohale ja pani ta puhuma, oli natuke joonud, ei saanud ise sõita, kuid politsei aitas tal auto viia xxx parklasse. Auto klaasi parandus oli 600 eurot. Kuigi kannatanu ütluste kohaselt Et auto juures ei olnud, siis süüdistatava ja E Li enda kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad ka E Li viibimist sõiduki juures ajal, kui Janari Rüüt sõiduki aknaklaasi purustas ja sõidukist kassipuuri võttis. Selline vastuolu ütlustes ei tähenda kannatanu ütluste ebausaldusväärsust, kuna väike ebatäpsus ei mõjuta esitatud süüdistuse sisu ning tegemist võis olla üksnes kannatanu tähelepanematuse või ükskõiksusega teiste isikute suhtes peale Janari Rüüdi. E L on andnud 29.09.2019 kahtlustatavana ütlusi (I kd tl 69), milles selgitas, et oli Janari Rüüdiga koos xxx tänava hostelis. M R oli joogine ja pani hostelist minema. Kuna kass oli M autos, siis läksid Janariga igaks juhuks autot otsima, kass oli olnud autos juba vähemalt 2-3 tundi, kassi viis autosse M ise. Otsisid M autot lootusega, et järsku leiavad M üles, M on ka eelnevalt autos maganud. Üllatuseks leidsid kõrvaltänavast auto üles, tagaistmel oli kass puuriga, kass oli kaua aega söömata ja joomata ja hädal käimata. Kass oli paanikas, joostes transpordipuuris ringi. Janari Rüüt võttis prügikasti ja viskas auto akna sisse, Janari Rüüt lõhkus ära auto tagumise parema akna. Viisid kassi hostelisse, Mt ta sel päeval enam ei näinud. Ei takistanud Janaril autoklaasi lõhkumist, sest kass oli hädas. Tol päeval oli Janari ja M vahel ka vaidlus, nad vaidlevad vahest mingi tühja-tähja üle. Janari Rüüt on andnud 29.09.2019 kahtlustatavana ütlusi (I kd tl 88-91), milles tunnistas M auto akna lõhkumist, viskas katki tagumise kõrvalistujapoolse akna, viskas selle katki kiviga, oli auto juures koos E L. Läksid auto juurde, sest M ei vastanud telefonile ja tekkis mure, et kus ta on. Teadis, et kass on autos ning tundis kassi üle muret, viskas akna katki, sest tahtis kassi päästa. Ajaliselt võis kass autos olla umbes tund aega. Kass oli autos transpordipuuris, süüa ega juua tal seal ei olnud. Lisaks olid autos ka M isiklikud asjad, mida ta ei puudutanud. Võttis autost ära vaid kassi koos transpordipuuriga ja kassi liivakasti, läks nende asjadega hostelisse. Seda, mida E arvas auto akna lõhkumisest ja kassi võtmisest, ta ei tea. Läksid koos Ega hostelisse, kuid kuna seal majutus lõppes, siis läks E ja kassiga järgmisesse hostelisse. Praegu on kass tema vanemate juures Soomes. Kass oli nii kaua Soomes, sest M on Eestis, kindlat pinda ei ole ning ta vanemad hoolitsevad kassi eest hästi. Ostsid kassi Mga koos ja on teda koos kasvatanud, on maksnud kassi veterinaararveid. Süüdistatava ja kahtlustatavana ütlusi andnud E L ütlused erinevad osas, mis puudutab kuriteo toimepanemise vahendit, st kas sõiduki akna lõi Janari Rüüt katki kiviga või prügikastiga. Kuivõrd Janari Rüüt kui teo toimepanija kinnitab akna lõhkumist kiviga, puudub kohtul tema sellekohastes ütlustes kahelda. Sõiduki akna lõhkumist just kiviga kinnitas ka kannatanu. E. L teistsugune väide ei muuda toimepandud teo kulgu ega esitatud süüdistuse sisu. Süüdistuses näidatud ajal ja kohas süüdistatava poolt aknaklaasi lõhkumise teel M Ru kasutuses olnud hõbedast värvi sõidukisse xxx registreerimismärgiga xxx sisstungimist ning sõiduki tagaistmelt kassi koos transpordipuuriga äravõtmist kinnitavad ka tunnistaja K L ütlused (I kd tl 46-48). Ütluste kohaselt toimus päevasel ajal juunikuus 2019 sündmus, mille kohta tegi ta kõne häirekeskusesse. Oli enda kodus aadressil xxx kui järsku kuulis, et õues käis jõhker põnts. Reageeris koheselt ja vaatas kodus aknast välja auto suunas. Auto oli pargitud täpselt tema vastasmaja ees xx tn ja xx tn ristmikul. Heleda tooniga xxx juures nägi kahte noormeest, autol oli katki ainult tagumise kõrvalistujapoolne 6 aken. Millega aken purustati, ta ei oska öelda, kuna ei näinud purustamist pealt. Kapuutsiga meesterahvas võttis autost asju välja, talle jäi silma ka kassikandmise puur ja kassi wc. Teine kiilakas mees seisis samal ajal käed taskus kõrval. Kui need mehed auto juurest lahkusid, siis tema mäletamist mööda kandsid mõlemad asju. Kelle käes kassipuur ja kassi wc oli, seda ta konkreetselt öelda ei oska. Seejärel tuli politseibuss, rääkis neile, mis juhtus ja kuhu suunas isikud läksid. Tunnistaja K Li kõnet 27.06.2019 kell 18:06 Häirekeskusesse on ka 29.09.2019 asitõendina vaadeldud (I kd tl 63-65) ning kõnes teatab ta, et just löödi ühe auto aken lahti xx ja xx ristmikul ning mingid kaks noormeest tõstavad autot tühjaks. Auto, mille tagumine aken sisse löödi, on hõbedane xxx numbriga xxx. Kannatanu M R on esitanud tsiviilhagi, millele on lisanud ka kassi omandiõigust tõendavad dokumendid (I kd tl 32-36) ning kohtuistungil võttis Janari Rüüt tsiviilhagi omaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on kinnitamist leidnud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas pani Janari Rüüt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega. Sõiduk Xxx registreerimismärgiga xxx ei kuulunud Janari Rüüdile, mistõttu puudus Janari Rüüdil õiguslik alus siseneda sõiduautosse ning võõrasse sõidukisse sisenemine õnnestus tal üksnes selle küljeukse aknaklaasi lõhkumise teel. Kuna esitatud materjalide kohaselt kuulus xxx tõugu kass M Rule ning varastatud kassi väärtus koos transpordipuuriga on 710 eurot ning Janari Rüüt ei ole siiani kannatanule kuuluvat xxx tõugu kassi koos transpordipuuriga tagastanud (või korraldanud selle tagastamist), on tema käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ning selle pani toime süüdistatav. Janari Rüüt tuleb süüdi mõista
Süüdistus
lg 2 p 1 järgi Ka antud episoodis on süüdistatav enda süüd tunnistanud ning lisaks süü omaksvõtule kinnitavad ka asjas kogutud tõendid Janari Rüüdi poolt kelmuse toimepanemist. Vastavalt 03.11.2019 määrusele tunnistati antud episoodis kannatanuks xxx OÜ ning määrusest nähtuvalt kuulub xxx OÜ-le hotell xxx (II kd tl 20). xxx OÜ esindusõigus nähtub äriregistri teabesüsteemist ja volikirjadest (II kd tl 24-27). 10.10.2019 on PPA vanemuurija teinud xxx nõudekirja, milles palus teatada hotelli töötaja andmed, kes 08.09.2019 võttis vastu ja registreeris Janari Rüüdi numbrituppa ja kuidas registreerimisel tuvastati isik ja tema poolt esitatud andmed. Samuti paluti väljastada broneerimistaotluse andmed ning dokument (maksekviitung), kust nähtub kaardiga makse teostamise takistamine ja maksetehingu tagasilükkamise põhjus (II kd tl 5-6). Vastuseks eelmärgitud päringule teatas xxx esindaja 11.10.2019 e-kirja teel, et külalise võttis vastu töötaja S A T ning edasi tegeles külalisega M L. Janari Rüüt tuvastati registreerimisel tema dokumendi alusel ning broneering tehti saabumise päeval 08.09.19 kell 07:07 läbi Booking.com keskkonna. Broneeringuga said aadressi xxx ning telefoni numbri. Kasutatud pangakaart oli VISA xxx ning autoriseerimisel andis terminal veateate: ’208-Lost card.Confiscate.’, mida on ka näha manuses olevast autoriseerimise raportist. Kõik neli katset luhtusid samal põhjusel (II kd tl 7). Lisatud dokumentidest (booking.com broneering, registreerimisvorm, teavitusarve) nähtub, et Janari Rüüt on broneerinud 08.-
MS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat 9 asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5). Käesoleval juhul on kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus isiku varguse toimepanemises süüdi, mistõttu vastutab isik tema poolt tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning varaline kahju tuleb kuriteo toimepannud isikult kannatanu kasuks välja mõista. M R on esitanud tsiviilhagi summas 1310 eurot, lisades tsiviilhagile ka enda nõuet tõendavad dokumendid (I kd tl 32-45). Tsiviilhagis näidatud summa koosneb xxx tõugu kassist koos transpordipuuriga kokku 710 eurot ning sõiduki remondikuludest summas 600 eurot. Hagiavalduses on kannatanu välja toonud, et tema suurim soov on saada oma kass tagasi ning kassi maksumuse 700 eurot on nõus jätma välja nõudmata juhul, kui talle tema kass tagastatakse. Ka kohtuistungil taotles kannatanu esimese nõudena kassi tagastamist ning alles siis, kui ta kassi tagasi ei saa, jääb rahaline nõue. Selgitas, et kass on elus asi ja selle äravõtmine tegi talle kõige rohkem kahju nii hingeliselt kui ka psüühiliselt. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (varguse) kohta käivad ja esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi aluseks olev sündmus ja kannatanule tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega, mille alusel kohus asub seisukohale, et varalise kahju tekitamise eest vastutab vastavalt süüteo asjaoludele süüdistatav. Samuti ei saanud süüdistatava ja tema kaitsja eest jääda varjatuks see asjaolu, millele kannatanu tsiviilhagi oli rajatud. Antud juhul on tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli süüdistataval ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Süüdistatav ei vaielnud hagile vastu ning selgitas, et praegusel ajal on kass Soomes tema vanemate juures, on valmis kassi kannatanule tagastama. Kohus arvestab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, sealhulgas nõustus kassi ja transpordipuuri tagastamisega, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Eeltoodud põhjustel on kohtul võimalik kannatanu tsiviilhagi olemasoleval kujul läbi vaadata ja täielikult rahuldada kannatanu poolt taotletud viisil. Kuivõrd käesoleval ajal asub xxx tõugu kass nimega xxx väärtusega 700 eurot koos transpordipuuriga väärtusega 10 eurot (kassi mikrokiibi nr xxx) süüdistatava vanemate juures Soomes, tuleb kass välja mõista Janari Rüüdi ja/või tema perekonnaliikme (ema või vanemad) valdusest M Ru valdusesse. Eelmärgitud asjade valduse on Janari Rüüt kohustatud M Rule üle andma hiljemalt 01.05.2020.a. Tähtaegselt valduse üleandmise kohustuse mittetäitmisel tuleb Janari Rüüdilt M Ru kasuks välja mõista xxx tõugu kassi ja transpordipuuri väärtus summas 710 eurot. Samuti tuleb Janari Rüüdilt M Ru kasuks välja mõista tekitatud varalise kahju (sõiduki remondikulud) katteks 600 eurot. Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, 10 tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kuna
lg 2 ja § 199 lg 2 sanktsioonid näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Janari Rüüdile saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. Karistusregistri andmetel karistati Janari Rüüti viimati Pärnu Maakohtu 08.02.2017 otsusega
Kuna pärast viimast kohtuotsust jätkas Janari Rüüt kuritegude toimepanemist, ei ole järelikult rahaline karistus Janari Rüüdi edasist õiguskuulekust taganud ning oma eesmärki täitnud. Ka on eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus täitmata, mis näitab Janari Rüüdi ükskõiksust talle kohaldatud karistusse ning mis veelgi kinnitab kohtu veendumust, et selline karistusliik ei ole piisav Janari Rüüdi kuritegelike hoiakute muutmiseks. Rahalise karistuse kohaldamise välistab ka episoodide rohkus ning kuritegude iseloom. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud mõista korduvalt enda elukaaslase suhtes vägivallatsenud isikule kergemat karistusliiki ning seda veel olukorras, kus kohtule teadaolevalt ei ole selline karistusliik isiku käitumist seni parandanud. Samuti arvestab kohus, et süüdistatavale
lg 2 p 8 ja § 209 lg 2 p 1 inkrimineeritavad kuriteod on varavastased, mis viitavad süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele ning millest saab järeldada, et isik ei ole ka oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Süüdistatava ebapiisavaid rahalisi vahendeid kinnitab ka tema 2018 aasta keskmise päevasissetulek, milleks oli 0 eurot (I kd tl 77) ning karistusregistri andmete kohaselt (I kd tl 92-96) on temale väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude ja tsiviilhagi näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 2 p 8 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Hinnates Janari Rüüdi süü suurust
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus nii episoodide rohkust kui ka kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust. Kohtus leidis tõendamist, et Janari Rüüt väärkohtles enda elukaaslast kolmel korral ning kuigi esimeses episoodis ei saa kannatanule põhjustatud valu lugeda intensiivseks (tõukamise tagajärjel kukkus ja vigastas põlve), on järgnevas kahes episoodis toimunud juba kannatanu ulatuslikum tervise kahjustamine – lisaks pindmisele nahamarrastusele vasakul käsivarrel ja kriimustusele paremal käel sai kannatanu süüdistatava tegevuse tagajärjel ninaluu murru, hematoomid mõlemale silmaalusele ja ninale ning viimases episoodis ka lahtise haava laubale ja punetuse ninajuurele. Süüdistatava teo olemus välistab karistuse mõistmise miinimummääras ning annab aluse hinnata süüdistatava süüd keskmisest suuremaks. Kuna aga antud juhul raskendavad asjaolud puuduvad, Janari Rüüt on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 2 aastat vangistust. Selline karistus on piisav, et Janari Rüüt mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Seda ka olukorras, kus vägivald võib kaasneda kannatanu enda ebaadekvaatsest käitumisest, antud juhul kannatanu poolt koos süüdistatavaga alkoholi tarvitamisest ning selle käigus vastastikusest solvamisest ja tülitsemisest. Janari Rüüdi süü suurust
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus keskmisest väiksemaks. Tegemist oli ühe episoodiga ning ka siin raskendavad asjaolud puuduvad, Janari Rüüt on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, samuti avaldanud valmisolekut esitatud tsiviilhagi täies ulatuses tasuda. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista Janari Rüüdile 10-kuuline vangistus. Nimetatud karistus vastab isiku süü suurusele ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. 11
lõike 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse ühest kuni viie aastani. Kohtu hinnangul ei ole ka
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel Janari Rüüdi süü keskmisest suurem. Tegemist oli ühe episoodiga ning tekitatud kahju ei olnud suur. Kuivõrd kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud, ei olnud järelikult ka tekitatud kahju kannatanule majanduslikult tuntav ning oli seega ulatuslike negatiivsete tagajärgedeta. Samas ei saa jätta kohus tähelepanuta, et just kelmuse episoodis hakkas süüdistatav ennast õigustama, esitades ebausutavaid väiteid ja ettekäändeid enda süü ja vastutuse vähendamiseks, mistõttu ei saa teda karistada miinimummääras. Seega arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut, karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Janari Rüüti tuleb karistada vangistusega 2 aastat. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist
lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik kohaldada
Kohus arvestab, et Janari Rüüt on oma süüd kohtus täielikult tunnistanud ning ka kohtueelses menetluses ei ole ta enamus episoodides otsinud ebausutavaid vabandusi tehtule (välja arvatud kelmuse episood). Nimetatu annab kohtule aluse uskuda, et süüdistatav on oma kahetsuses siiras ning ta on ka tegelikult aru saanud enda tegevuse keelatusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti on süüdistatav astunud samme enda elukorralduse muutmiseks – tal on olemas kindel elu- ja töökoht, mida kinnitas kohtuistungil ning puuduvad andmed, et ta oleks otsinud kontakti kannatanuga. Nimetatu näitab süüdistatavat kui isikut, kes püüdleb õiguskuuleka käitumise suunas. Samuti on süüdistatav valmis hüvitama kannatanu tsiviilhagi ning tagastama kassi. Kohtu hinnangul saab karistuse eesmärgid lugeda täidetuks, kui koheselt kannab süüdistatav ära 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust 1 aasta 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Janari Rüüt ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
3-aastane tähtaeg on piisavalt pikk, et hinnata Janari Rüüdi püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest. Tagamaks kuriteoga tekitatud kahju heastamine kannatanule mõistliku aja jooksul ning kontrollides seeläbi ka süüdistatava tegelikku valmisolekut ja tahet kohustuse täitmise üle, peab kohus põhjendatuks
lg 2 p 1 alusel kohustada Janari Rüüti heastama kuriteoga tekitatud kahju (tagastada tõukass, ida Rüüt kohtuistungil ka lubas) M Rule 01.maiks 2020.a. Lisaks on kohtu hinnangul vajalik
Nimetatu on asjakohane, kuna kohtus uuritud tõendite pinnalt paneb Janari Rüüt süütegusid toime just ennekõike alkoholijoobes, mistõttu eelduslikult vähendab alkoholi mittetarvitamine ka uue kuriteo toimepanemise riski. Probleeme alkoholiga tunnistas Janari Rüüt ka kohtuistungil ise ning leidis, et probleemiga tuleb tegeleda. Kuna Janari Rüüdil on talle Pärnu Maakohtu 08.02.2017 otsusega mõistetud rahaline karistus täitmata, tuleb
lg 2 alusel moodustada liitkaristus nimetatud otsusega mõistetud rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, so 400 eurot ning jätta
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega 12 väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb Janari Rüüdilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ja kaitsjatasu summas 715,20 eurot. Kohus võimaldab isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tal tuleb hüvitada ka tsiviilhagi (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janari Rüüt
Süüdi tunnistada Janari Rüüt
Süüdi tunnistada Janari Rüüt
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 aastat.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Janari Rüütile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 aastat.
lg 2 alusel karistust osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt tuleb Janari Rüütil ära kanda vangistus 6 kuud ja ülejäänud vangistust 1 aasta 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui 3-aastase katseaja jooksul Janari Rüüt ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 p 1 alusel kohustada Janari Rüüti heastama kuriteoga tekitatud kahju M Rule 01.maiks 2020.a.
lg 2 p 2 alusel kohustada Janari Rüüti mitte tarvitama alkoholi katseaja kestel.
Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks 29.09.2019.a.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus 08.02.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, so 400 eurot ning jätta
MS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi alljärgnevalt: Mõista Janari Rüüti ja/või tema perekonnaliikme (ema või vanemad) valdusest välja M Ru valdusesse xxx tõugu kass nimega xxx mikrokiibiga xxx väärtusega 700 eurot koos transpordipuuriga väärtusega 10 eurot ja kohustada Janari Rüüti andma märgitud asjade valdus üle M Rule hiljemalt 01.05.2020.a. Valduse üleandmise kohustuse mittetäitmisel välja mõista Janari Rüütilt M Ru kasuks xxx tõugu kassi ja transpordipuuri väärtus summas 710 (seitsesada kümme) eurot. Välja mõista Janari Rüütilt M Ru kasuks tekitatud varalise kahju (sõiduki remondikulud) katteks 600 (kuussada) eurot, mis kanda M R arveldusarvele xxx (xxx, Soome pank). 13 KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Janari Rüütilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu summas 715,20 eurot. Menetluskulud kogusummas 1591,20 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 132,60 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99920700013255. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 12.03.2020.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 23.04.2020.a. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.