KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-936 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Te

) § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse osas.

1. Edastada käesolev kohtuotsus Kaido Kasanile ja PPA Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
2. 26.01.
3. a koostas PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullipolitseinik J.T. väärteoprotokolli (tl-d 17-18) selle kohta, et 26.01.
4. a kella 10.29 ajal juhtis Kaido Kasan Jõhvi-Tartu-Valga mnt
5. km-l mootorsõidukit Mercedes-Benz 280 ML registreerimisnumbriga XXX, olles ise seisundis, kus alkoholisisaldus tema 1 l-s 1 väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,73 mg. Sellise tegevusega rikkus Kaido Kasan

§ 69

lg 3 nõuet ning pani toime

224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 21.02.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2610,20,000422 (tl-d 14-16) karistati Kaido Kasanit selle teo eest rahatrahviga 225 trahviühikut ehk 900 eurot.

§ 224lg 3 p 1 alusel võeti Kaido Kasanil lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks.

1. 02.03.
2. a esitas Kaido Kasan Tartu Maakohtule kaebuse (tl-d 1-2), milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist temale määratud lisakaristuse osas. Ta ei vaidlusta oma tegu, vaid kahetseb seda ning lubab, et midagi niisugust enam ei juhtu. Samas märgib Kaido Kasan, et temale kohaldatud lisakaristus on põhikaristuse, st rahatrahvi suurust arvestades ebaproportsionaalne. Ülemäärane on lisakaristus ka seetõttu, et ta töötab kutselise autojuhina ning juhiluba on talle vajalik igapäevatöö tegemisel ja sissetuleku teenimisel. Sissetulekust ilmajäämine toob rasked majanduslikud tagajärjed tema perele, täitmata jäävad maksekohustused. Samuti on tal juhiluba vajalik, kuna sõite tuleb teha ka perekonna tarbeks.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha (tl-d 11-13). 4.1 Selle kohaselt on piirang juhtimisõiguse suhtes olnud õigustatud, kuna alkoholi piirmäära ületamine oli seaduses sätestatud ülemmäära lähedane, kusjuures kontrolli teostanud politseiametnik tuvastas lisaks indikaatorvahendi näidule ka selle, et Kaido Kasani reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne segane ning tema käitumises, koordinatsioonis ja tajudes esinesid häired. Ka Kaido Kasani liikluskäitumine oli selline, mis andis põhjuse auto peatamiseks. Lisaks oli Kaido Kasani enda suhtumine juhile kehtestatud keeldu leige. Nimelt asus ta sõidukit juhtima vähem kui 12 tunni möödumisel pärast kange alkohoolse joogi tarvitamist ning veel kella 7 ajal hommikul jõi ta pitsi viina. Sõiduki juhtima asumine ei olnud vältimatult vajalik, vaid Kaido Kasan oli sõbraga koos otsustanud sõita külla teisele sõbrale ja aega veeta. Tal oleks olnud võimalus karistust vältivalt käituda, lükates oma sõidu edasi ja end hoopis välja puhata. 4.2 Õige on, et ilma juhtimisõiguseta võib kutselisel autojuhil töö tegemine osutuda keeruliseks. Samas tulnuks Kaido Kasanil sellele mõelda enne mootorsõidukit juhtima asumist. Asjaolu, et alkoholi tarvitanuna auto juhtimise eest võib juhiload n-ö kaotada, on ilmselt teada kõikidele juhtidele. 4.3 Arvestades aga seda, et Kaido Kasani mõtlematu käitumise tõttu võivad sattuda raskesse olukorda ka tema pereliikmed, siis leiab kohtuväline menetleja, et mõistlik on menetlusalusele isikule vastu tulla ning tema olukorda kergendada. Sissetulekuallika säilitamise huvides on võimalik karistamise eesmärke saavutada ka sel viisil, kui võtta Kaido Kasanilt ära üksnes B ja BE kategooria juhtimisõigus, säilitades ülejäänu.
4. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 2 ja 13). Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud 2 kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 9.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi 1 g-s veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või 1 l-s väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle 1 l-s väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

1. Väärteomaterjalide hulgas olevast tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (vt tl 22) nähtub, et 26.01.
2. a kella 11.55-11.59 vahel XXX linnas XXXX tegi J.T. alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST kindlaks, et Kaido Kasani 1 l-s väljahingatavas õhus oli 0,80 l alkoholi. Arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,07 (vt tl 22), mõõdeti Kaido Kasani väljahingatavas õhus alkoholi koguseks vähemalt 0,73 mg/l.
3. Kuna eelmärgitut kinnitavad ka menetlusaluse isiku Kaido Kasani enda ütlused (vt tl-d 1920), siis tuleb lugeda tõendatuks, et Kaido Kasani väljahingatavas õhus oli kontrollimise hetkel alkoholi vähemalt 0,73 mg/l ehk tunduvalt enam kui on

§ 69lg-s 3 sätestatud piirmäär.

12. Kuna Kaido Kasani ütlused (vt tl 19-20) tõendavad sedagi, et vahetult enne eelkirjeldatud joobekontrolli juhtis ta sõidukit Mercedes-Benz 280 ML registreerimisnumbriga XXX, on tema tegevuses kahtlusteta tõendamist leidnud

§ 224

lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle 1 l-s väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesolevalt ei ole menetlusalune isik eitanudki, et ta teadis seda, et oli eelneval õhtul kui ka veel kolm tundi enne autorooli istumist tarvitanud kanget alkoholi (valget viina). Kaido Kasanil mõõdetud alkoholisisaldus, mis oli vähemalt 0,73 mg 1 l-s väljahingatavas õhus, viitab asjaolule, et isik oli teadlik ka alkoholi tarvitamise mõjust oma organismile – sellise joobe puhul on võimatu mitte täheldada häireid enda psüühilistes, füüsilistes ja tajufunktsioonides – ning sellest, et ta ei tohiks taolises seisundis autot juhtida. Kui Kaido Kasan sellele vaatamata asus sõidukit juhtima, siis leiab kohus, et subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada.
3. Nagu ülal märgitud, võib

§ 224

lg-s 2 ette nähtud väärteo eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. 3 Seejuures sätestab KarS § 47 lg 1, et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juhul, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. 16. Kohtuväline menetleja määras Kaido Kasanile põhikaristuseks rahatrahvi 225 trahviühikut ehk 900 eurot. Seega karistas ta isikut rahatrahviga oluliselt üle sanktsioonis ette nähtud keskmise trahvimäära, mis KarS § 47 lg-t 1 arvesse võttes on 151,5 trahviühikut ehk 606 eurot.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võeti Kaido Kasanil lisakaristusena ära ka juhtimisõigus 3 kuuks.

1. Kohus leiab karistuse osas järgnevat.
2. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Menetlusaluse isiku Kaido Kasani tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust, mida Kaido Kasan on väljendanud oma kaebuses. Ehkki kohtuvälises menetluses ei ole Kaido Kasan sõnagagi maininud, et ta oma tegu kahetseb, ei ole kohtul mingit alust väita, et tema hilisem kahetsusavaldus siiski puhtsüdamlik ei oleks. 19.1 Tõsi, eelnevale vaatamata tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et Kaido Kasani süü on suur ja seda eelõige teo asjaoludest lähtuvalt. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on juba iseenesest väga tõsine rikkumine. Sellises seisundis oleval juhil on halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale. Praeguses asjas aga on Kaido Kasani enda ütlustega tõendatud, et temale etteheidetava teo toimepanemise ajal ei viibinud ta autos üksi, vaid et seal oli ka tema sõber (vt tl 20). Menetlusaluse isiku süü suurust mõjutab seegi, et tema joobe suurus – 0,73 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus – ei jäänud mittelubatava määra alumisse otsa, vaid napilt alla

§ 224lg-s 2 sätestatud maksimummäära.

Lisaks tuleb arvestada Kaido Kasani enda suhtumise intensiivsusega, st sellega, et ta pani oma teo toime mitte ettevaatamatusest, vaid tahtlikult, ning sedagi mitte kaudse, vaid otsese tahtluse vormis.

1. Nagu kohus märkis eespool, on sellises seisundis juhtimine, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, väga tõsine rikkumine. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei saa sallida.
2. Mis puudutab aga karistuse eripreventiivseid eesmärke, siis tuleb arvestada sellega, et Kaido Kasanil puuduvad kehtivad karistused (vt tl 21). Seega oli tegu pigem juhusliku rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga. Lisaks on Kaido Kasan väitnud end aru saavat rikkumise tõsidusest ja ohtlikkusest, lubades sellist tegu tulevikus enam toime mitte panna. Kohus loodab, et käesolev väärteomenetlus juba iseenesest on teda piisavalt distsiplineerinud ning mõistlikkusele suunanud. Seega ei tuleks Kaido Kasani eripreventiivset prognoosi hinnata halvaks. 4
3. Positiivsele eriprognoosile vaatamata leiab kohus, et Kaido Kasani süü suurusest ning üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistust, s.o rahatrahvi, mis tuntavalt ületab sanktsioonis ette nähtud keskmist määra, lugeda sobivaks karistuseks.
4. Küll aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga Kaido Kasanile määratud lisakaristuse osas, isegi mitte juhul, kui kohaldada seda üksnes B ja BE kategooria juhtimisõiguse suhtes. 23.1 Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist tuleks kohaldada eeskätt juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib ühiskonnale olla jätkuvalt ohtlik. Seda on ka Riigikohus korduvalt oma lahendites rõhutanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-1-1-18-17). 23.2 Käesolevalt ei tuvastanud kohus aga, et Kaido Kasani puhul on eripreventiivne prognoos halb ning et ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt otsuse p 21). 23.
5. Lisaks tuleb arvestada sellega, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Kaido Kasani kaebuses esitatud asjaolude kohaselt, milles kohtul puudub alus kahelda, on juhtimisõiguse omamine Kaido Kasanile oluline, kuna ta töötab kutselise autojuhina ning sellest sõltub otseselt tema ning tema pere sissetulek ning rahaliste kohustuste kandmise võime. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku näol on tegu karistustundliku isikuga ja selleks, et teda mõjutada, ei pea karistus olema nii intensiivne.
6. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab kohtuvälise menetleja poolt Kaido Kasanile

§ 224lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5