← Eesti

2-17-15244/63

Obsah (18)§ 163§ 177§ 168§ 657§ 645§ 456§ 370§ 442§ 651§ 652§ 461§ 272§ 251§ 175§ 445§ 462§ 654§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. veebruar 202

§ 163lg 1 alusel lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

Kuludest jäi 7,5% kostja kanda ja ülejäänud 92,5% hageja kanda. 3.7.

  1. Hageja esimene põhinõue jäi tervikuna rahuldamata. Alternatiivse nõude rahuldas kohus üksnes paranduse avaldamise osas ja sedagi hageja poolt väidetud ebaõigete faktiväidete hulka arvestades 5% ulatuses. Samuti lähtudes hageja poolt väidetud ebaõigete faktiväidete hulgast on kohus rahuldanud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kõigest 5% ulatuses. Seejuures tuleb arvestada mõlema nõude rahuldatud osa suhet haginõuetesse tervikuna. Seega on kokku kohus rahuldanud hageja nõuded kostja vastu 7,5% ulatuses. 3.7.
  2. Hageja taotles menetluskuludena riigilõivu 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu 5947,20 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist. Riigilõivu kulu on põhjendatud tervikuna ja esindajakulu osaliselt. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 30,3 t ja kohane tasumäär käesolevas asjas 100 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 3530 eurot (= 500 + 30,3 × 100). Kostjal tuleb sellest hüvitada 7,5% ehk 264,75 eurot. 3.7.
  3. Kostja taotles menetluskuluna lepingulise esindaja tasu hüvitamist 2852 eurot. Esindaja ajakulu 23 t 46 min on põhjendatud, see on väiksem kui hageja esindamiseks kulutatud aeg. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja esindaja on kostja töötaja. Samasse kontserni kuuluva teise ettevõtte töötaja teenuse eest makstav õigusabitasu on hüvitatav. Seega tuleb kostja taotluse ja menetluskulude jaotuse alusel hagejal hüvitada kostja esindajatasust 92,5% ehk 2638,10 eurot. 3.7.
  4. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahes eelmises alapunktis märgitud hüvitiste vahe 2373,35 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb hagejal maksta menetluskulude hüvitiselt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, hagi tervikuna rahuldada ja panna menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: 8

(17)- - - - kostja avaldas lubamatult hageja isikuandmed, sh nimi, vanus, foto ning andmed ja seletused hageja varasema tegevuse või kohtuasjade kohta; samuti avaldas hageja lubamatult ja ebaõigesti hageja kohta eraelulisi andmeid, täpsemalt nagu oleks Z hageja elukaaslane; hageja ei nõustu, et artiklis hageja kohta andmete avaldamist õigustab avalik huvi; kostja pole ülekaaluka avaliku huvi esinemist tõendanud, samuti ei anna hageja andmete avaldamiseks alust varasemate kohtumenetluste ja -lahendite avalikkus; kostja käitumine artikli avaldamisel polnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga; hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine kahjustab hageja mainet; konkreetsete väidete osas tegi hageja maakohtule järgmised etteheited: o väite
(14)osas pidanuks kohus hagejale varem selgitama tõendamiskoormist, o väited
(5),
(6)ja
(15)sisustas maakohus ekslikult, hageja taotles väidete sellisel kujul ümberlükkamist nagu need sisaldusid artiklis, o väite
(10)hindamisel pidas maakohus asjakohatult MT e-kirju dokumentaalseteks tõenditeks; maakohus eksis mittevaralise kahju hüvitise määramisel, sest jättis arvesse võtmata, et: o kostja avaldas õigusvastaselt hageja isikuandmed, foto ja eraelulised andmed, o kostja avaldas hageja kohta, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus hagejat korruptsioonivastase seaduse põhjal ja o kostja kahjustas artiklis hageja mainet; maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel: o hageja loetletud väidetest
(1)–
(21)olid maakohtu hinnangul neli ebaõiged, st vastav nõue rahuldati 19% ulatuses; o mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada rahuldatuks osaliselt, sest maakohus määras hüvitise summa omal äranägemisel; o eelnevast tuleneb, et hageja kanda saanuks jätta kõige enam 25% menetluskuludest ja kostja pidanuks kandma neist vähemalt 75%; o kostja esindaja põhjendatud ajakulu tuleb vähendada 15 t 49 min võrra. Hageja esitas 28. jaanuaril 2020 avalduse, millega loobus nõudest, et kostja eemaldaks artiklist andmed hageja suhetest elukaaslasega. Hageja leidis, et kostja on nõude rahuldanud, kui novembris 2019 eemaldas veebilehes avaldatud artiklist andmed hageja suhetest Z-ga (et hageja on Z elukaaslane ja asendas Z nimega Q. Vastava nõudega seotud menetluskulud palus hageja panna

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

  1. Kostja vaidleb kaebusele vastu. Loobumisele kostja vastuväiteid ei esitanud, aga leidis, et hageja loobumisega hõlmatud andmed eemaldas kostja artiklist tulenevalt Z hagi alusel tehtud ja jõustunud kohtuotsusest. Seetõttu pole ka alust jätta vastava nõudega seotud kulu kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uued otsustused hageja nõuete kohta. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad mõlema kohtuastme menetluskulud võrdselt, st kumbki pooles ulatuses.

  1. Esmalt tuleb käsitelda hageja nõuete ja kaebuse ulatust. 7.
  2. Eespool p-s 1 refereeritud nõuetest on nõuded (a) ja (c) suunatud artikli kui terviku eemaldamisele või sellele juurdepääsu piiramisele ning neid ei saa osaliselt rahuldada väidete 9

(17)kaupa. Nõude (
  1. a)puhul tähendaks iga väite puhul eraldi otsustuse tegemine juba nõude (
  2. b)lahendamist, aga nõude (
  3. c)osaline rahuldamine ole selle sõnastusest tulenevalt võimalik. Seevastu nõuete (
  4. b)ja (
  5. d)lahendamisel saab teha otsustuse iga väite
(1)–
(21)kohta. 7.
  1. Hageja loobus
  2. jaanuari 2020 menetlusdokumendis nõudest, et kostja eemaldaks artiklist andmed hageja suhetest elukaaslasega. Vastavalt eelmises p-s 7.1 märgitule tähendab see osalist loobumist nõuetest (b) ja (d) väidete
(3)–
(6)osas, milles need kajastavad hageja seotust elukaaslasega.

§ 645

lg 1 esimene lause sätestab mh, et apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Nõudest osalise loobumise korral saabub kirjeldatud tagajärg nõude selle osa kohta, millest hageja loobus. Ringkonnakohus ei näe alust mitte võtta loobumist vastu. Menetluskulude jaotusega seonduvat käsitleb kohus allpool p-s

  1. 7.
  2. Hageja
  3. juuli 2019 kaebuse ja
  4. augusti 2019 tervikteksti kohaselt soovis ta vaidlustada maakohtu otsuse tervikuna (sissejuhatuse viimane lõik). Vähemalt üldjuhul puudub hagejal kaebehuvi osas, milles maakohus tegi talle soodsa otsuse. Käesolevas asjas rahuldas maakohus nõude (d) osaliselt ja määras nõude (e) alusel hagejale makstava hüvitise summa kohtu äranägemisel. Menetluskuludest jäi 7,5% kostja kanda. Need otsustused olid hagejale soodsad ja kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. 7.
  5. Siiski ei saa käesoleval juhul lugeda maakohtu otsust

§ 456

lg 4 teise lause alusel nõude (d) osaliselt rahuldamise kohta edasi kaebamata jõustunuks. Nimelt järjestas hageja kohtusse pöördudes ise nõuded vastavalt

§ 370

lg-le 2 ja maakohtus osaliselt rahuldatud nõue (

  1. d)oli esitatud alles kolmanda alternatiivina (paralleelselt nõudega (c)) ainult juhuks, kui esimese võimalusena esitatud nõue (
  2. a)ja teise võimalusena esitatud nõue (
  3. b)jäävad rahuldamata. Hageja vaidlustas kaebusega nõude (
  4. a)ja osaliselt nõude (
  5. b)rahuldamata jätmise. Kui kaebus osutub nõuete (
  6. a)või (
  7. b)osas edukaks, siis tuleks kolmanda alternatiivina esitatud nõuded jätta

§ 442lg 8 viienda lause mõtte kohaselt rahuldamata. Arvestades nõuete (b) ja (d) esitamist samade väidete

(1)–
(21)kohta tähendab see eelkõige, et mingite väidete osas nõude (
  1. b)rahuldamine tähendab selles osas nõude (
  2. d)kui alternatiivnõude rahuldamata jätmist. 7.5. Nõude (
  3. e)alusel 600 euro väljamõistmise osas on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud, sest ringkonnakohus ei saa hageja kaebuse alusel kostjalt välja mõistetud summat vähendada. Lähtudes kaebuse sellekohastest väidetest on üksnes võimalik kontrollida, kas hüvitist tuleks suurendada. 7.6. Hageja kaebuse ulatus on siiski kitsam kui maakohtus rahuldamata jäänud nõuded (b) ja (d), sest kaebuse terviktekst ei sisalda enam nõudeid seoses väidetega

(2)ja
(18)–
(21). Samas nähtub kaebusest, et hageja heidab kostjale jätkuvalt ette foto avaldamist, mistõttu väidet
(21)tuleb ringkonnakohtul käsitleda. Lisaks tuleb kaebuse sisulisel lahendamisel arvestada eespool p-s 7.2 kirjeldatud piiridega seoses nõuetest osaliselt loobumise ja selle vastuvõtmisega. Lähtuvalt

§ 651lg-st 1 ja kaebuse ulatusest ei saa ringkonnakohus sisuliselt kontrollida vaidlustatud otsust väidete

(2)ja
(18)–
(20)osas ega ka väidete
(3)–
(6)osas niivõrd, kui need käsitlevad seost elukaaslasega. 7.7. Maakohtu otsustust hageja vastuväite rahuldamata jätmise kohta ei saa apellatsioonkaebusega vaidlustada. 8.

§ 652

lg 1 p 1 järgi ja poolte esiletoodu põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest artikli avaldamise, selle sisu ja osalise parandamise, aga ka hageja nõusoleku puudumise kohta.

  1. Pooled ei vaidle nõuete õigusliku kvalifitseerimise üle ja sellega nõustub põhimõtteliselt ka ringkonnakohus. Vaidlustatud otsuses pidas maakohus nõuete (a) ja (b) õiguslikuks aluseks VÕS § 1055 lg 1 esimest lauset ning nõude (d) aluseks eelkõige VÕS § 1047 lg
  2. Kuigi nõude (c) õiguslikku alust maakohus selgelt ei eristanud, siis on otsusest aru saada, et ka 10

(17)juurdepääsu piiramist saaks hageja nõuda VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel. Nõude (
  1. e)õiguslik alus on VÕS § 134 lg 2. Kostja käitumise väidetava õigusvastasuse hindamisel kohalduvad lisaks VÕS § 1045 lg 1 p-d 4 ja 7 ning §-d 1046 ja 1047, samuti isikuandmete kaitset käsitlevad sätted. 10. Nõuete (
  2. a)ja (
  3. c)rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse p-des 63 ja 64 ega korda neid. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ei ole terve artikli eemaldamine käesoleval juhul kohane ega hageja õiguste kaitseks vajalik. Kui artiklit tervikuna pole alust eemaldada, siis samuti ei saa edukalt nõuda sellele ligipääsu piiramist interneti otsingumootorite vahendusel. Hageja kaebus ei sisalda väiteid, et vaidlustatud otsuse põhineb nõuete (
  4. a)ja (
  5. c)lahendamise osas õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks selles osas teha erinev otsus. 11. Nõude (
  6. b)jättis maakohus tervikuna rahuldamata, sest ei tuvastanud väidete
(1)–
(21)seast ühtegi sellist, mille peaks artiklist eemaldama, samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks nõuet eemaldada hageja isiku tuvastamist võimaldavad andmed (sh nimi, vanus ja foto). Hageja vaidlustas nõude (
  1. b)rahuldamata jätmise vastavalt eespool p-s 7.6 kirjeldatud ulatusele. 11.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ega kostjaga, et hageja isikuandmete avaldamine artiklis oli lubatav. See toob kaasa nõude (
  2. b)osalise rahuldamise. 11.2. Kõnealuses osas kuuluvad eelkõige kohaldamisele enne 15. jaanuari 2019 kehtinud isikuandmete kaitse seadus (IKS²⁰⁰⁷), aga selle tõlgendamisel ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi: direktiiv 95/46). Kuna nõue (
  3. b)on suunatud mh tulevikku, siis selle lahendamisel on lisaks asjakohased nii kehtiv isikuandmete kaitse seadus (IKS) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46 kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi: määrus 2016/679). Hilisemad õigusaktid kohalduvad juhul, kui need näevad isikuandmete avaldamise osas ette rangemad kriteeriumid võrreldes varasema õigusliku olukorraga, sest sel juhul võib andmesubjekt nõuda VÕS § 1055 lg 1 ja määruse 2016/679 art 18 lg 1 p b alusel varem isegi õiguspäraselt avaldatud andmete jätkuva levitamise lõpetamist. 11.3. IKS²⁰⁰⁷ § 11 lg 2 sätestas ilma andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise ja meedias avalikustamise kolm eeldust, mis pidid esinema korraga: - ülekaalukas avalik huvi, kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega, avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. 11.4. Tulenevalt direktiivi 95/46 art-st 9 ja põhjendusest 37 oli nende tingimuste eesmärk saavutada kohane tasakaal eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vahel (vt nt Riigikohtu 4. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16 kolmas lõik; 23. märtsi 2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 19–21, samuti neis lahendites viidatud varasem erinevate kohtute praktika). EIK on kujundanud kriteeriumid, mida tuleb sealjuures arvesse võtta: panus avalikes huvides toimuvasse debatti, andmesubjekti tuntus, avaldatud materjali sisu, andmesubjekti eelnev käitumine, avaldatu sisu, vorm ja tagajärg ning kõnealuse teabe omandamise asjaolud ja teabe paikapidavus (vt 27. juuni 2017 otsus kohtuasjas Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, p 165; samuti sellele viitav Euroopa Kohtu 14. veebruari 2019 otsus kohtuasjas Buivids, C-345/17, ECLI:EU:C:2019:122, p 66). 11.5. Poolte seisukohtadest nähtuvalt pole vaidlust, et hageja nimi, foto (kujutis) ja vanus on isikuandmed IKS²⁰⁰⁷ § 4 lg 1 ja määruse 2016/679 art 4 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus käsitleb käesoleval juhul isikuandmetena ka neid tekstilõike, mis võimaldavad küllalt hõlpsalt 11
(17)hageja isiku tuvastamist. Need on viited varasematele kohtuvaidlustele, avalikele registritele ja meediakajastustele, st järgmised: - ... (sisaldub väites
(1)); ... (sisaldub väites
(4)); ... (sisaldub väites
(7)); ... (väide
(13)); ... (väide
(15)); ... (väide
(16)); ... (väide
(17)). 11.
  1. Ringkonnakohus leiab, et IKS²⁰⁰⁷ § 11 lg 2 lubas õiguspäraselt avaldada meedias isikuandmeid, mille avaldamiseks isik luba ei andnud ja mis võimaldasid isiku tuvastamist, üksnes juhul, kui selleks esines ülekaalukas avalik huvi tähenduses, et avalikkusel oli märkimisväärne huvi teada saada, kes on see konkreetne isik, kellele meediaväljaandes viidatakse. Riigikohus on sellega seoses sedastanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks, kusjuures kujutise kasutamine peab olema päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi (
  2. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1152-09, p 13 teine lõik). Avalikkuse huvi saab järeldada vähemalt isiku raskest õigusrikkumisest (ibid kolmas lõik, vt ka
  3. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 15). Samas ei saa kõnealust huvi jaatada põhjendusega, et meedias kajastatakse avaliku kohtupidamisega seonduvat (Riigikohtu
  4. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14 kolmas ja neljas lõik ning seal viidatud varasem praktika). 11.
  5. Kostja põhjendas käesolevas asjas avalikku huvi artiklis kajastatu puutumusega esiteks kohtumenetluste (sh nende arvukuse) ja teiseks korteriühistutega. Paralleeli eespool p-s 11.4 viidatud haldusasjaga nr 3-3-1-85-15 nägi kostja eelkõige selles, et seal käsitleti isiku tegevust börsil, mis peaks avaliku- ja privaatsfääri suhtes paiknema sarnaselt kostja nimetatud valdkondadega. Ringkonnakohus märgib, et viidatud haldusasjas tugines Riigikohus ühest küljest kajastatavate suhete ärilisele tunnusele ja teisest küljest börsil tegutsemise avalikkusele. Kokkuvõtvalt hindas kohus, et huvi börsi toimimise, sh börsiinvestorite isikute ja nende investeeringute suuruse vastu kaalub üles investori huvi eraelu puutumatusele (vt otsuse p-d 22 ja 23). Käesoleva olukord on erinev. Pelgalt kohtuvaidluste seotusest korteriühistute ja seeläbi ka korteriomandite kui piisavalt laia avalikkust huvitava teemaga ei saa järeldada ülekaalukat avalikku huvi hageja isiku vastu. Sama artiklit käsitlevas
  6. juuli 2019 otsuses kohtuasjas nr 217-15170 leidis ringkonnakohus, et avalikkuse huvi kohtusse pöördunud isiku vastu pigem puudub (vt otsuse p 14). Käesolevat asja lahendav kolleegium nõustub selle seisukohaga. 11.
  7. Eespool p-s 11.3 märgitud eeldused peavad esinema korraga. Ringkonnakohtu hinnangul ülekaalukat avalikku huvi hageja isikuandmete, sh tema isiku tuvastamist võimaldavate andmete avaldamiseks ei esine. See kriteerium on täidetud kõigi p-s 11.5 refereeritud andmete puhul. Samuti on kõigi nende andmete osas tasakaal eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vahel saavutatav üksnes nii, et hageja isik ei ole artiklis avaldatu põhjal tuvastatav. 11.
  8. Eeltoodud kaalutlustel on hagejal VÕS § 1055 lg 1 ja määruse 2016/679 art 18 lg 1 p b alusel õigus nõuda kostjalt p-s 11.5 refereeritud isikuandmete eemaldamist ja edaspidi uuesti avaldamise keelamist vastavalt hageja nõude ulatusele. Nõue (b) tuleb selles osas rahuldada. Siiski ei ole vaja kohtuotsuse resolutsioonis korrata hageja nõudes sisalduvat sõna „viivitamatult“, sest

§ 461

lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, v.a juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kõnealuse nõude puhul viivitamatu täitmise aluseid ei esine. 12

(17)11.
  1. Ülejäänud väidete kohta märgib ringkonnakohus, et kui artikli lugejal ei ole enam võimalik hageja isikut tuvastada, siis muutuvad üksikud väited sisutuks ega saa hageja õigusi kahjustada. Samas eeldavad VÕS § 1055 lg 1 ja määruse 2016/679 art 18 lg 1 p b, et väide, avaldus või andmed puudutavad hagejat. Viidatud sätetes ette nähtud keelamis-, hoidumis- ja piiramisnõuded on suunatud tulevikku. Neil kaalutlustel ei ole edukas hageja nõue (b) ülejäänud väidete osas, st mille kaudu ei toimu hageja isikuandmete avaldamine.
  2. Nõue (d) on alternatiiv nõudele (b) ja jääb eespool p-s 11.5 refereeritud osas

§ 442lg 8 viienda lause mõtte kohaselt rahuldamata. See hõlmab ka väite

(17)esimest lauset, mille osas maakohus hagi rahuldas. Väite
(10)teise lause e-kirja puudutavas osas jääb vaidlustatud otsus muutmata, sest selle väite osas pole otsust vaidlustatud ja see ei sisaldu nõude (b) rahuldatud osas. Lisaks pole vastavalt p-s 7.6 märgitule vaja kontrollida nõuet (d) väidete
(2)ja
(18)–
(20)osas ega ka väidete
(3)–
(6)osas niivõrd, kui need käsitlevad seost elukaaslasega. 12.1. Sarnaselt eespool p-s 11.10 märgituga on nõude (
  1. d)puhul samuti vaja kontrollida, kas hageja isikuandmete kõrvaldamine artiklist võib tingida hageja õigusliku huvi puudumise andmete ümberlükkamise suhtes. Kuigi ka VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatav nõue eeldab, et vaidlusalune väide või avaldus puudutab hagejat, ei tähenda see käesoleval juhul siiski, et nõue (
  2. d)tuleks jätta tervikuna rahuldamata. Nimelt on alates artikli avaldamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni teatav hulk inimesi saanud artikliga tutvuda ja hagejal on huvi vähemalt nende ebaõigete väidete ümberlükkamise osas, mida ei tule artiklist tervikuna eemaldada. 12.2. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud väidete
(3)ja
(4)õigsust või kohasust. Ringkonnakohus leiab, et see on tingitud hageja valitud argumentidest. Seda kinnitab hageja menetluslik käitumine, sest otsuses vastavate põhjenduste puudumist hageja apellatsioonkaebusega ei vaidlustanud. Hageja piirdus maakohtu menetluses üldsõnalise tõdemusega, et artikkel sisaldab valeväiteid ja ebakohaseid hinnanguid, aga käsitles hagiavalduses ja selle täiendustes resolutsioonis loetletud väidetest
(1)–
(21)eraldi vaid osasid. Ringkonnakohus saab sellest tervikuna aru, et väidete
(3)ja
(4)osas on hagi esitatud lähtudes hageja nime lubamatust kasutamisest ning hageja ja Z elukaaslasteks nimetamise ebaõigsusest. Kuna hageja loobus hagist seoses elukaaslast puudutavate väidetega ning ringkonnakohus rahuldas nõude (b) hageja nime ja teiste isikuandmete, sh hagejale viitava väite
(4)osa kohta, siis ei anna maakohtu põhjenduste puudumine alust vaidlustatud otsust muuta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ühistu vastu esitatud hagide arv ega andmed hageja esindaja kohta ei ole hagejat kahjustavad ning hageja ei väida nende ebaõigsust. 12.3. Ülejäänud väiteid on maakohus käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega arvestades siiski eespool p-s 12 sissejuhatavalt nõude (d) läbivaatamise ulatuse ja osaliselt alternatiivnõudena rahuldamata jätmise kohta märgitut. Hageja kaebuses pole etteheiteid seoses väidetega, milles hagi jäi rahuldamata vaidlustatud otsuse p-s 62 esitatud põhjusel (väited
(7),
(12),
(13),
(16)ja
(20), neist viimase kohta pole kaebust esitatud). Samuti ei nähtu kaebusest hageja kriitikat seoses väidetega
(1),
(8),
(9),
(11)ega ka väite
(5)esimese ja väite
(17)teise lausega. Ringkonnakohus saab aru, et kaebuses konkreetselt käsitlemata väidete osas soovib hageja sarnaselt eelmises p-s 12.2 märgituga tugineda tema nime ja võimliku kooselu asjakohatule avaldamisele ning selles osas ei ole vaja kaebuse väidetele enam täiendavalt vastata. Kaebuses käsitletud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. 12.3.1. Väite
(5)teise lause ja väite
(6)osas puudutavad hageja etteheited tema nime ja elukaaslase kohta andmete avaldamist. Samuti piirduvad väite
(10)esimese lauses osas hageja seisukohad just nime avaldamisega ja väite
(21)osas foto avaldamisega. Tulenevalt nõude (
  1. b)kõnealuses osas rahuldamisest ja hagist osaliselt loobumisest, pole vaja alternatiivse nõude (
  2. d)rahuldamata jätmist selles osas põhjendada (vt eespool p 12). 12.3.2. Väite
(10)teise lause telefonikõnesid käsitlevas osas hagi rahuldamata jätmist põhjendas maakohus mh ajakirjaniku kirjaga. Hageja hinnangul on kiri tõendina lubamatu, sest 13
(17)sellega soovitakse asendada tunnistaja ütlusi. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina

§ 272lg 2 mõttes.

Kuigi selline kiri ei ole tunnistajaütlus

§ 251või § 253 mõttes, on kiri hinnatav koos muude tõenditega.

Kirjeldatud tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu

  1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted kohaldavad, kui tõendina on esitatud menetlusvälise isiku kiri poole esindajale. Maakohus põhjendas piisavalt, miks loeb ta kostja väite vaatamata tõendi keskmisest väiksemale tõendusjõule tõendatuks. 12.3.
  2. Väite

(14)osas on maakohus õigesti sedastanud, et hageja nimetamine sotsiaaldemokraadiks ei olnud ebaõige faktiväide. Kuigi maakohus tõesti märkis, et hageja ei tõendanud oma mittekuulumist vastavasse erakonda, siis sedastas ta põhjendatult, et erakondlik kuuluvus või selle puudumise üksi ei muudaks kõnealust väidet ebaõigeks. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et hageja on korduvalt avalikult osalenud poliitikas just sotsiaaldemokraadina. 12.3.4. Väite
(15)osas rahuldas ringkonnakohus nõude (b), mistõttu sarnaselt p-s 12.3.1 märgituga pole seda väidet siinkohal vaja enam käsitleda. 12.4. Hageja järgib apellatsioonkaebuses oma algset taotlust, et parandus avaldataks punase värviga ja pealkirjas kasutatud kirjasuuruses, aga maakohus kohustas kostjat kasutama vastavalt pealkirja ning artikli teksti värvi ja suurust. Hageja pole põhjendanud, miks peaks parandus olema originaalist silmatorkavam. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VÕS § 1047 lg 4 eesmärk on täidetud, kui andmete ümberlükkamisel kasutatakse samu kujunduselemente ja esitusformaate nagu nende algselt avaldamisel. Seega puudub põhjus vaidlustatud otsust paranduse avaldamise tehnilistes küsimustes muuta. 12.5. Lisaks järgib hageja kaebuses oma taotlust, et artikli pealkirja juures teataks kostja artiklis õigusvastaselt hageja isikuandmete avaldamisest. Maakohtus jäi vastav nõudeosa rahuldamata põhjusel, et maakohus ei pidanud isikuandmete avaldamist õigusvastaseks, aga ringkonnakohus asus eespool p-s 11 ja selle alapunktides maakohtust erinevale seisukohale. Siiski ei anna isikuandmete avaldamise keelamine alust kohustada kostjat avaldama teadet sellise rikkumise kohta. Hageja esitas kahju rahas hüvitamise nõude (e), mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks kaaluda, kas taotletud teate avaldamine võiks juba olla piisav kahju hüvitamiseks. 13. Nõude (
  1. e)osas tuleb kaebuse väidete põhjal kontrollida, kas esineb alus suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitist. 13.1. Hageja taotleb kaebusega hüvitise suurendamist seoses sellega, et - kostja õigusvastaselt avaldas artiklis hageja isikuandmed, foto ja eraelulised andmed; kostja avaldas hageja kohta, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus hagejat korruptsioonivastase seaduse põhjal; kostja kahjustas artiklis hageja mainet. 13.2. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 11 ja selle alapunktides, et kostja avaldas hageja isikuandmed, sh foto, milleks puudus hageja nõusolek ja seaduslik alus. Tulenevalt maakohtu erinevast seisukohast isikuandmete avaldamise lubatavuse kohta, ei arvestanud maakohus nõude (
  2. e)lahendamisel eelkirjeldatud rikkumisega. Seetõttu suurendab ringkonnakohus hüvitist 400 euro võrra. Hüvitise määramisel nõustub ringkonnakohus maakohtu esitatud põhjendustega ega korda neid. Isikuandmete lubamatu avaldamise eest täiendava hüvitise summa määramisel võtab ringkonnakohus arvesse, et hageja on ise varem sallinud tema kohta artiklite ja uudiste avaldamist, mistõttu kostja ei pidanud eeldama, et sel korral hageja oma andmete avaldamist üldse ei soovi. Sellekohast keeldu ei avaldanud kostja ka 10. oktoobri 2017 14
(17)vastuses ajakirjanikule. Hageja arvukad kohtusse pöördumised viitavad samuti sellele, et hageja pigem ei soovi varjata oma seotust vaidlustega. Tervikuna ei ole kostja käitunud pahatahtlikult. 13.
  1. Maakohus võttis hüvitise summa määramisel vaidlustatud otsuse p-s 72 arvesse hageja väidetava karistamise kohta ebaõigete andmete avaldamist. Samuti lähtus maakohus õigesti sellest, et kostja oli vastavad andmed ise enne kohtulahendi tegemist ümber lükanud. VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui kaalumispiire on ületatud. Käesoleval juhul see nii ei ole. 13.
  2. Ringkonnakohus ei tuvasta, et kostja oleks artikliga kahjustanud hageja mainet, samuti ei tuvastanud seda asjaolu maakohus. Apellatsioonkaebuses konkreetselt esile toodud väide
(15)ei ole vaenu õhutav ega mainet kahjustav. Ebakohaseid väärtushinnanguid väidetes
(1)–
(21)ei sisaldu. Ainsaks ebaõigeks väiteks jäänud e-kirjale vastamata jätmine, ei ole olemuselt selline, pealgi arvestas maakohus sellega juba ka hüvitise summa määramisel. 13.
  1. Eelneva põhjal tuleb kostjalt VÕS § 134 lg 2 alusel kokku välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.
  2. Ringkonnakohus jätab mõlema kohtuastme menetluskuludest

§ 163

lg 1 alusel 50% kummagi poole kanda, st muudab kulude jaotamise osas ka maakohtu otsust ja põhjendab seda järgmiselt. 14.

  1. Kaebusega on vaidlustatud menetluskulude otsustused järgmiselt: - hagi rahuldamise korral palub hageja panna kulud kostja kanda; kui otsus jääb muutmata, peaks hageja kandma kuludest 25% ja kostja 75%; menetluskulude rahalisest kindlaksmääramisest vaidlustas hageja apellatsioonkaebuse kostja esindaja ajakulu 15 t 49 min ulatuses. 14.
  2. Ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi osaliselt. Täpsemalt jäävad nõuded (a) ja (c) tervikuna rahuldamata, nõuded (b) ja (d) rahuldatakse osaliselt ning nõude (e) rahuldamisel suureneb kohtu määratud hüvitise summa. Kulud tuleb jaotada

§ 163lg 1 järgi.

Kuna

ei näe ette võimalust jaotada kaebemenetluse kulusid vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele, siis jaotab ringkonnakohus mõlema kohtuastme kulud samal viisil. 14.2.1. Käesoleval juhul tuleb hagi edukuse ulatust hinnata eesmärgi järgi, mida hageja soovis saavutada. Esimese võimalusena soovis hageja kas artikli tervikuna eemaldamist või vähemalt selle interneti kaudu leitavuse olulist piiramist – seda eesmärki hageja ei saavutanud. Teise võimalusena esitatud nõuded on kantud soovist, et artiklis kirjeldatud sündmused ei oleks seostatavad hagejaga ega sisaldaks ebaõigeid väiteid või ebakohaseid hinnanguid – selle eesmärgi hageja ringkonnakohtu otsusega saavutab. Samuti saab hageja kostjalt teatava rahalise hüvitise. Kirjeldatud olukorras on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda sellest, et hagi eesmärgist saavutati pool. 14.2.2.

§ 163

lg 1 näeb esimese võimalusena ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Sellisest jaotusest ongi põhjendatud lähtuda juhul, kui hagiga taotletav eesmärk saavutatakse hinnanguliselt pooles ulatuses, aga samas ei ole hagi rahuldamise ulatust võimalik täpselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus ei saa otsustada, et kulud jäävad poolte endi kanda, sest kõigist maakohtus kantud kuludest, sh hageja kuludest vähemalt 7,5% kostja kanda jätmist ei ole vaidlustatud. Samas on võimalik teha hageja kaebuse alusel otsus, kus kulude proportsionaalne jaotus poolte vahel on hagejale soodsam. 14.2.3. Käesoleval juhul ei mõjuta nõudest osaline loobumine märkimisväärselt hagi rahuldamise ulatust. Võttes lisaks arvesse, et elukaaslasega seonduvate väidete artiklist eemaldamine toimus küll enne käesolevas asjas lahendi jõustumist, aga samas siiski kohtuotsuse alusel, ei anna loobumine põhjust muuta eespool juba kirjeldatud menetluskulude 15

(17)jaotust. Samuti ei muudaks kõnealuses osas nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine enam midagi kokkuvõtvas hinnangus, et hagiga saavutati pool selle eesmärgist. 14.3. Hageja kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa kindlaksmääramisel. 14.3.1.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

  1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). 14.3.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Hageja loetletud konkreetsed toimingud ei olnud sedavõrd triviaalsed või suures osas põhjendamatud, et neile kulutatud aja hinnang osutuks diskretsiooni ületamiseks. Seega leidis maakohus põhjendatult, et kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu summa oli 2852 eurot. 14.3.
  3. Hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks määras maakohus 3530 eurot, mida ei ole vaidlustatud. 14.
  4. Ringkonnakohus rahuldab mõlema poole taotlused apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 14.4.
  5. Hageja taotles 2840,40 euro hüvitamist, millest 450 eurot on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja ülejäänud summa õigusabikulu 16,6 t eest tasumääraga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Kostja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust ning nõuete ja asjaolude paljusust on esindaja ajakulu põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja kohane tunnitasumäär on 100 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Õige on maakohtu arusaam, et kui esindaja ei ole advokaat, siis ei pea ta järgima mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi. Samuti ei saa tema puhul eeldada sama kvalifikatsiooni kui advokaadieksami sooritanud isikult. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb talle kulud hüvitada koos käibemaksuga summas. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus 2110 eurot (=450 + 16,6 × 100). Rahuldamata jääb hageja taotlus 730,40 euro ulatusest (= 2840,40 – 2110). 14.4.
  6. Kostja taotles 3224 euro hüvitamist, mis on õigusabikulu 26 t 53 min eest tasumääraga 120 eurot/t. Hageja vaidles taotlusele vastu ja pidas põhjendatud ajakuluks 7,5 t. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 20 t, sh kaebusega tutvumine ja sellele vastamine 15 t; kohtunõudele vastamine 4 t ja hageja täiendavale seisukohale vastamine 1 t. Poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (Riigikohtu
  7. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kostja esindaja ajakulu oli paratamatult suurem kui hageja esindajal, sest hageja menetlusdokumendid olid ebaülevaatlikud ja raskesti jälgitavad. Ka kostja esindaja tasumäära osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja peab seda põhjendatuks, sest kostja esindaja on advokatuuri liige (kuigi liikmesus peatatud). Käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Kokkuvõtvalt on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 2400 eurot (= 20 × 120). Rahuldamata jääb kostja taotlus 824 euro ulatusest (= 3224 – 2400) 14.
  8. Tulenevalt eeltoodust saab kohus määrata kindlaks hüvitatavad menetluskulud järgmiselt. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kahes kohtuastmes on kokku 5640 eurot (= 3530 + 2110), millest kostja peab hüvitama poole ehk 2820 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 5252 eurot (= 2852 + 2400), millest hageja peab hüvitama poole ehk 2626 eurot.

§ 445lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus poolte kohustused 16

(17)menetluskulude hüvitamisel, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 194 eurot (= 2820 – 2626). Hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et tasaarvestuse tulemusena võlgnevata menetluskulude hüvitise summalt peab kostja maksma hagejale viivist. 15.

§ 462

lg 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.

§ 462

lg 2 esimene lause näeb ette võimaluse, et kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hageja huve ja hagiga taotletavat eesmärki silmas pidades piirata otsuste avalikustamist nii, et neist ei oleks hageja isik tuvastatav. Seetõttu tuleb hageja nimi ja isikukood asendada tähemärkidega ja jätta avalikustatavast otsusest välja need tekstiosad, mis ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad hageja isiku tuvastamist (vt eespool p 11.5). Samuti tuleb tähemärgiga asendada elukaaslase nimi. Käesoleva otsuse järgi jõustub maakohtu otsus osaliselt, st samal viisil on vajalik ka selle avaldamise piiramine. 16. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles

§ 173lg 1 teise lause kohaselt märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Tervikresolutsioonis pole vaja korrata maakohtu otsustust hageja vastuväite rahuldamata jätmise kohta, sest sel ei ole otsuse täitmise seisukohalt tähtsust. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.