← Eesti

1-18-7807/31

1-18-7807 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7807 (17221000148) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo

§ 25

lg 2 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav AGO KALMER Isikukood või sünniaeg: Karistatus: Tõkend: 36904294211 kriminaalkorras karistamata ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Heldur Otti, kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Mõista õigeks Ago Kalmer süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi. Asitõendid. Kooskõlas Kr

MS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde: 09.02.2017 koostatud jälitustoimingi protokolli lisa DVD plaat, pakend 1; 12.03.2017 koostatud jälitustoimingi protokolli lisa DVD plaat, pakend 2. 23.05.2018 majanduskomisjoni, planeerimiskomisjoni ja revisjonikomisjoni istungite salvestuste DVD-plaat, pakend 3 ja 28.05.2018 ülekuulamist kajastav DVD-plaat, pakend 4 – jätta prokuratuuri käsutuses olevate materjalide juurde. 1

(16)1-18-7807 Menetluskulud. Seoses Ago Kalmeri õigeksmõistmisega määrab kohus jätta menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Määrata AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ago Kalmerile kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest 13 956,80 (kolmteist tuhat üheksasada viiskümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot, millele lisandub käibemaks 2791,36 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 36 senti) eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Ago Kalmerile selles, et tema, olles alates 17.11.2017 Pärnu Linnavolikogu liige, kes peab volikogu liikmena juhinduma oma tegevuses seadustest, linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest, täites seega avalikke ülesandeid ja olles KarS § 288 lg 1 järgi ametiisik, kasutades ära oma ametiseisundist tulenevat mõjuvõimu, küsis 10.01.2018 Pärnu linnas, X Pärnu Linnavalitsuses kabinetis nr X linnapea X1 altkäemaksu 72 000 eurot, kolmanda isiku, s.o OÜ X (registrikood X, juhatuse ainuliige Ago Kalmer) huvides. Samuti rõhutas Ago Kalmer, et ta teab, et linnal sellist raha ei ole, kuid ta on nõus alternatiivina saama linnalt linna omanduses olevat vara, s.o kinnistuid, lubades vastutasuna osaleda aktiivselt volikogu tegevuses, sh volikogu majanduskomisjonis, mille liige ta on, otsuste tegemisel ja toetada selliseid otsuseid, mis on kasulikud koalitsioonile, mille moodustavad Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ja Valimisliit Pärnu Ühendab liikmed, ning linnapeale X1ele. Altkäemaksuna vara mittesaamise korral lubas Ago Kalmer volikogu liikmena, kasutades oma mõjuvõimu volikogus, hakata vastu töötama koalitsioonile ja mitte toetada volikogu otsuseid ning linnapead X1t. Seega 72 000 euro või linnale kuuluva vara tasuta üleandmise küsimisega OÜ-le X, kinnistu X probleemide lahendamiseks, lubadusega vastutasuna toetada ja tegutseda volikogu liikmena Pärnu linnas oleva koalitsiooni huvides, kahjustas Ago Kalmer avaliku halduse kandjate otsuste ja toimingute usaldusväärsust ja erapooletust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 17 lg 1 ja 2 järgi on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ning juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. 21.12.2017 Pärnu Linnavolikogu määruse nr 6 „Pärnu linna põhimäärus“ § 12 lg 1 kohaselt on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Ago Kalmer on alates 17.11.2017 X asendusliikmena Pärnu Linnavolikogu liige ja kuulub majanduskomisjoni. Pärnu Linnavolikogu määruse nr 6 § 25 lg 2 järgi moodustatakse volikogu alatised komisjonid volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu õigusaktide ja muude küsimuste volikogu istungitel arutamise ettevalmistamiseks ning muude omavalitsust puudutavate küsimuste arutamiseks. 2
(16)1-18-7807 KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. KOKS § 6 lg 3 kohaselt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. KOKS § 6 lg 4 kohaselt täidab omavalitsusüksus riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. KOKS § 10 lg 1 kohaselt on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: p 1 teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; p 2 teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Ago Kalmer, olles määratud Pärnu Linna valimiskomisjoni otsusega 17.11.2017 nr 27 Pärnu Linnavolikogusse, on isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, seega on Ago Kalmer KarS § 288 lg 1 tähendatud isik. Ago Kalmeri kohtumise eesmärk 10.01.2018 Pärnu linnapea X1ega oli lahendada aastaid kestnud OÜ X (asutatud 20.11.2000, registrikood X, juhatuse ainuliige Ago Kalmer) ja Pärnu Linnavalitsuse vaheline kohtuvaidlus X kinnistu omandamishinna osas. Ago Kalmer, kes tuli kohtumisele kui volikogu liige ja ühtlasi OÜ X esindaja, rõhutas kohtumisel oma volikogu liikme staatust, millega kasutas ära oma volikogus olemise positsiooni ja sellest tulenevat mõjuvõimu. Kohtumisel linnapea X1ega ütles Ago Kalmer, et tema volikogu liikmena saab otsustada volikogus, kuidas on õige ning ta kasutab ära oma positsiooni ja ei tööta volikogus ja komisjonis kaasa, kui X1 ei arvesta OÜ X ja ettevõtja Ago Kalmeri huvidega X kinnistu küsimuse lahendamisel. Ago Kalmer selgitas X1ele, et volikogus on ta ainult sellepärast, et olles volikogu liige ja kasutades volikogu liikme staatusest tulenevat mõjuvõimu lahendada X kinnistu probleem, sest vastasel korral ei raiskaks ta oma aega volikogus ja majanduskomisjonis osalemise peale. Samuti rõhutas Ago Kalmer kohtumisel linnapeale, et volikogus on veel inimesi, kes hääletaksid temaga sarnaselt ning on 3
(16)1-18-7807 võimalik, et tema saab, kasutades oma mõjuvõimu volikogus, tulevikus otsustada, kes on linnapea. Ago Kalmer ütles, et aastaid tagasi tehtud X kinnistu omandamise otsuse eest, millega on tekitatud Pärnu linnale kohtumenetlustega aastaid kahju, hakkab vastutama viimane linnapea, kelleks on X1, mitte aga isik, kes omal ajal kinnistu X Pärnu Linnavalitsuse poolt omandamise otsuse tegi. OÜ X on aastaid Pärnu Linnavalitsuselt nõudnud kinnistu X AS X 16.11.2012 eksperthinnangust nr 120618-13130-481TP tulenevat omandamise hinda 92 000.00 eurot, sest Ago Kalmeri hinnangul on see kõige õiglasem hind, mida ekspertiisidega on tuvastatud. Kuna halduskohus pole kindlat hinda paika pannud, vaid on vaidlevaid pooli suunanud leidma kompromisshinda X kinnistu omandamise hinna osas, siis Pärnu Linnavalitsuse poolt pakutav kompromisshind on 30 000 eurot (21.12.2015 Pärnu Linnavalitsus oma korraldusega nr 700 „vara omandamine“ määras kinnistu X omandamise hinnaks 30 000 eurot). Selline hind tuleneb 04.12.2015 koostatud X OÜ eksperthinnangust nr T-15894. OÜ X juhatuse ainuliige Ago Kalmer sellega nõus ei ole ja kohtumisel Ago Kalmer seda ka kinnitas. Ago Kalmer pakkus kohtumisel välja X kinnistu eest 72 000.00 eurot, millega ta oleks nõus. Samuti Ago Kalmer teades, et linnal sellist raha ei ole, pakkus alternatiivina välja linnale kuuluva vara, s.o linna omanduses olevate kinnistute talle tasuta üle andmise. Ago Kalmer rõhutas, et kui linnapea X1 lahendab lõpuks OÜ X ja Pärnu Linnavalitsuse aastaid kestnud probleemi OÜ X huvides, ei tegutse Ago Kalmer koalitsiooni vastu ja ei tekita volikogus probleeme. Altkäemaksuna vara mittesaamise korral lubas Ago Kalmer volikogu liikmena, kasutades oma mõjuvõimu volikogus, hakata vastu töötama koalitsioonile ja mitte toetada volikogu otsuseid ning linnapead X1t. Oma tegevusega pani Ago Kalmer kavatsetult toime kolmandale isikule, s.o OÜ X vara altkäemaksuna küsimise katse, lubades vastutasuna enda kui volikogu liikme, s.t ametiisiku poolt toetada valitsevat koalitsiooni ja mitte töötada sellele vastu. Kuritegu jäi lõpule viimata Ago Kalmeri tahtest sõltumata asjaoludel kuna X1 ei nõustunud tema ettepanekuga maksta kinnistu X eest 72 000 eurot või anda tasuta üle linnale kuuluv vara. Seega Ago Kalmer ametiisikuna kolmandale isikule vara küsimise katsega vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest, pani toime KarS § 294 lg 2 p 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Ago Kalmer end KarS §

§ 25lg 2 alusel kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Kaitsja palub teha kohtul Ago Kalmeri osas õigeksmõistva otsuse. Kaitsja leiab, et õiguslikult ei ole võimalik tunnistada Ago Kalmerit süüdi altkäemaksu küsimise katses, kuna süüdistusaktis temale inkrimineeritud teod ei moodusta karistusõiguslikult altkäemaksu küsimise koosseisu ega ühegi teise süüteo koosseisu või selle osa. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Ago Kalmeri süüdi tunnistamist KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemise eest.

Maakohtu seisukoht 1. Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü antud kuriteos ei ole kohtus tõendamist leidnud ja Ago Kalmer ei ole pannud toime talle süüdistuses ette heidetavat kolmandale isikule, s.o OÜ-le X, vara altkäemaksuna küsimise katset KarS §

§ 25lg 2 tähenduses. 4

(16)1-18-7807
  1. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Linnavalitsuse ja X OÜ vahel on aastaid kestnud vaidlus nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses X kinnistu Pärnus omandamise hinna üle, st kinnistu omandamise hinna üle Pärnu Linnavalitsuse poolt X OÜ-lt. Vaidluste lõpetamiseks on peetud ka kompromissiläbirääkimisi. Vaidlused ei ole lahendust leidnud siiani. Prokuröri enda poolt on esitatud kriminaalasja toimikusse eksperthinnangud, millised näitavad kinnistu hinda oluliselt erinevatena, näiteks ühel juhul 91 712,76 eurot (vt kd 1 tl 104 - 145), teisel 30 000 eurot (vt kd 1 tl 188 - 206) ja kolmandal 12 900 eurot (kd 1 tl 74-103). Kriminaalasja materjalide hulgas on ka kompromissleping haldusasjas nr 3-04-475 16.10.2016, millega saab tõendada kompromissiläbirääkimisi Pärnu linna ja OÜ X vahel (kd 2 tl 150-152). Samuti on toimikus Pärnu Linnavalitsuse kompromissettepanek OÜ-le X mh X kinnistu eest pakutava hinna osas (kd 2 tl 153-156). Ülalnimetatud tõendid näitavad, et Pärnu Linnavalitsus ja X OÜ on pidanud aastaid vaidlusi ning püüdnud jõuda ka kokkuleppele pikaleveninud vaidluse lõpetamiseks. Kompromissläbirääkimiste rahaline vahemik on tõenditest tulenevalt üldpildis jäänud 30 000 – 91 712,76 euro vahele (vt tunnistaja X1e ütlused kd 3 tl - vahepeal oli isegi kompromiss, et 60 000 euro juures see saavutada, aga ikkagi seda ei saavutatud. Pärnu linn on pakkunud kompromissi 36 000 eurot). Ago Kalmer on pidanud õiglaseks kinnistu hinnaks just suurimat 91 712,76 eurost hindamise summat (vt jälitustoimingu protokollis Ago Kalmeri ütlused kd 3 tl 12), samas kui Pärnu Linnavalitsus oma korraldusega nr 700 kuupäevast 21.12.2015 (kd 1 tl 94-101), on määranud X OÜ eksperthinnangu alusel kinnistu hinnaks 30 000 eurot (kd 1 tl 188-206). Käesolevas otsuse punktis selgitatud asjaolude kinnitamiseks on lisaks all pool kajastatud tunnistajate ja süüdistatava ütlustele kohtus uuritud kirjalikke tõendeid, mida on esitanud prokuratuur kui ka kaitsja ning nendeks on erinevate kohtuastmete kohtuotsused, kompromissettepanekud, X OÜ kaebused ja arupärimised linnavalitsuselt, linnavalitsuse vastused nendele, eksperthinnangute läbivaatus jne (vt kd 1 tl 57-73, kd 1 tl 149-169, kd 2 tl 1 – 183, kd 3 tl 97-254).
  2. Vaidlust ei ole selleski, et volikogu otsus X kinnistu Pärnus võõrandamise kohta on tehtud ning et maa väärtus OÜ-le X tuleb kompenseerida (vt X1 ütlused kd 3 tl 69 ja X ütlused kd 3 tl 49). X on tunnistajana kohtuistungil (tl 3 tl 56) selgitanud, et 2001.a kehtestatud detailplaneeringu alusel nägi osa X kinnitust tekkinud transpordimaana võõrandamiseks linna poolt kui tn tee laiendamiseks vajalik maatükk. Kohtusse jõuti vaidluse lahendamisega 2004.a.
  3. Vaidlust ei ole ka selles, et 10.01.2018 toimus Pärnu linnapea X1e kabinetis kokkusaamine X1e ja Ago Kalmeri vahel. Kohtumisel räägiti X kinnistu saatusest ning Ago Kalmer pakkus, et võiks kinnistu võõrandada Pärnu linnale 72 000 euro eest või vastava summa ulatuses linnale kuuluva muu vara, näiteks maatükkide eest, teades, et linnal raha maksta ei ole (vt jälitustoimingu protokoll kd 3 tl 13, Ago Kalmer ütleb, et on nõus kinnistu hinna osas tulema 72 000 peale. Kd 3 tl 20 aga ka, et Ago Kalmer saab aru, et linnal raha ei ole ning et otsitaks kohti, et ei pea maksma. Linnal on sellist vara, mida ta pole saanud ära müüa, seisab…). Riikliku süüdistaja hinnangul oli Ago Kalmeri poolt vastavate ettepanekute puhul tegemist altkäemaksu küsimisega.
  4. Pärnu linnapea X1 on tunnistajana andnud kohtus ütlusi (kd 3 tl 62-69), et vaidlus X kinnistu võõrandamise üle on käinud tema teada 2000-ndate aastate keskelt. Tunnistaja möönis, et X OÜ-le on tehtud liiga vastava menetluse pikkusega ja linn peab selle kompenseerima. Küsimus on kompensatsiooni ulatuses. Vahepeal oli kompromiss 60 000 euro juures, aga ikkagi ei saavutatud seda. Ago Kalmer on teinud mõnel korral juttu tunnistajaga vastava raha ära maksmisest. Viimane 5
(16)1-18-7807 kord pöördus Ago Kalmer kokkusaamise küsimuses X1e poole 2017.a lõpus ja siis lepiti kokku, et 2018.a jaanuari alguses kohtutakse. X1 aimas, et kohtumisel tuleb juttu just X kinnistust. Kohtumisel arutatigi, kuidas kinnistu üle peetava kohtuvaidluse osas kompromissi leida. A. Kalmer avaldas X1ele, et ongi poliitikase tulnud vaid vastava vaidluse lahendamiseks ning leiab, et vaidlus seisab üksnes linnapea X1e taga. Konkreetset summat, millest juttu oli, tunnistaja ei mäleta. Teab, et räägiti ka hinna muul viisil kompenseerimisest, st et anda linna vara. Tunnistaja ütluste kohaselt sellised vahetamised linna vara puudutavas osas võimalikud ei ole (kd 3 tl 64). Samas on tunnistaja X kohtuistungil selgitanud, et 2007-2008 võis olla teemaks ka kinnistu võõrandamise kompenseerimine vahetusega, st mitte maksta raha, vaid anda vastu kinnistu vms objekt. Viimasel ajal ei ole selliseid arutelusid olnud (kd 3 tl 56). Tunnistaja X1 sai aru, et nii kaua, kui räägiti kohtuvaidlusest, osales A. Kalmer vestluses X OÜ esindajana. Edasi läks aga jutt ka Pärnu Linnavolikogule, mille koosseisus A. Kalmer on. Et A. Kalmer võib mõjutada volikogus koalitsiooni poolt otsuste vastuvõtmist. X1 selgitab ka, et linnavalitsus on samuti kollegiaalne organ, ja et tema taga ei ole seisnud vastava vaidluse lahendamine. Selles osas arvab, et Ago Kalmeril oli asjast väärpilt. Otsused on kollegiaalsed ja linnavalitsuse liikmed peavad otsust toetama (samasisulisi ütlusi konsensuslike otsuste vajalikkuse kohta konkreetse vaidluse lahendamiseks on andnud ka X, kd 3 tl 57). Samas möönab X1, et linnapea on poliitik ja poliitik saab mõjutada inimesi käituma nii nagu soovitakse. Alati on linnapeal teoreetiline võimalus kutsuda teisi linnavalitsuse liikmeid üles otsustama mingis suunas. X1ele tundus vestlus kokkuvõttes pigem kui väljapressimine või ähvardus, suunas, et kui tema soovib linnapea edasi olla, siis peab arvestama, et tuleb teha teatud tegevusi. X1 tajus, et koalitsioonile on see halb, kui üks inimene hakkab käituma nii koalitsioonis kui opositsioonis, kuid uskus, et see ei suuda väärata koalitsiooni olukorda. Ei võtnud ähvardamist tõsiselt (ütlused kd 3 tl 66). Tunnistaja hinnangul saab omavalitsus kehtiva korralduse järgi altkäemaksu anda. Omavalitsus saab teha otsuseid kellegi kasuks. Tunnistaja sai aru, et kodanikuna ta maksta ei saa ja summat küsiti pigem linnavalitsuselt või temalt kui linnapealt. 6. Nõustuda tuleb kaitsjaga (vt kaitse teesid kr 4 tl 48), et tunnistajad X, X, X ja X ei tea midagi selle kohta, mida konkreetselt räägiti 10.01.2018 linnapea kabinetis. Kõik tunnistajad on üksnes üheselt kinnitanud, et halduskohtuvaidlus Pärnu linna ja OÜ X vahel on kestnud aastaid ning kohus on korduvalt suunanud pooli sõlmima kompromissi, samuti et poolte vahel on korduvalt kompromissiläbirääkimisi peetud. Tunnistaja X on kohtuistungil (kd 3 tl 41-47) selgitanud, et Pärnu linna ja OÜ X vahel toimuva kohtuvaidlusega on olnud arvukaid läbirääkimisi alates linnapea X ajast kuni 2018.a välja. Tunnistaja kinnitas, et linnavalitus on võtnud erinevatel aegadel hinnanguid kompenseerimise rahalise mahu osas, hinnangud on olnud vahemikus 6000 – 90 000 eurot. Õiglane hind on kusagil sellel skaalal. Tunnistaja kinnitas, et ajast, kui tema on olnud tegev linnavalitsuses, on halduskohus proovinud suunata pooli kompromissile ja viimased 3-4 aastat on olnud vaidlused selle ümber, et milline kompromiss olla võiks. Põhisumma kõrval nõuab OÜ X aga ka täiendavaid makseosasid (intress, viivis, inflatsioon, kõrvalkulud), mis teevad hüvitatava summa suuremaks. Tunnistaja X kinnitas kohtuistungil (ütlused kd 3 tl 48-52), et Ago Kalmer on pöördunud ka tema poole nõudmise või sooviga, et Pärnu linna ja OÜ X vaidlus saaks lahendatud. Valimiste ajal ja peale valimisi on see teema olnud jutuks päris tihedasti. Erakond on ära kuulanud probleemi olemuse. Tunnistaja leidis, et tasu eest maa võõrandamine ongi kompromiss ning kompromiss tähendab seda, kui kaks osapoolt hinnas kokku lepivad. Tunnistaja X selgitas kohtuistungil (kd 3 tl 52-55), et toimunud on Pärnu linna volikogu fraktsiooni koosolek, kus arutati antud küsimust. Mõistetav on, et see pole õiglane, et avalik võim ei rahulda 6
(16)1-18-7807 või ei osta välja kinnistut, mida ta ise on soovinud, kuid jõuti järeldusele ka, et sellistes summades (põhinõue + kõrvalnõuded) ei saa linn vastavat tehingut teostada.
  1. 10.01.2018 kell 09.00 – 10.12 linnapea kabinetis A. Kalmeri ja X1e kokkusaamise jälitustoimingu salvestiselt kohtuistungil kuuldult ja jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (kd 3 tl 1-30, kohtu hinnangul on protokollis ja selle aluseks oleval teabesalvestisel talletatu omavahel kooskõlas) räägitakse kinnistu kompromisshinnast ning Ago Kalmer on hinna osas nõus allapoole tulema, arvab, et 72 000 peale (kd 3 tl 13). X1e hinnangul on summa kaks pool korda kõrgem nende nägemusest. Ago Kalmer leiab, et kui linnal raha ei ole võib anda ka linna vara raha asemel (kd 3 tl 20). Soovib saada omandamishinda ja kahjuhüvitist. Linnal on A. Kalmeri sõnul vara, mida ta pole saanud ära müüa. A. Kalmer selgitab, et selleks ta volikogusse kandideeris, et saada ka teda puudutavas kinnistu küsimuses lahendus. Estonia nõukogu liikme kohalt võetakse teda ka maha ning komisjoni esimehe kohale, kuhu ta kandideeris, ei osutunud valituks.
  2. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et 09.02.2018 jälitustoimingu protokolli (kd 3 tl 37-40) kasutamise lubatavust Ago Kalmeri ja isik N vahel kell 11:44:50 – 11:51:20 tuleb analüüsida ka advokatuuriseaduse kohaselt. Kaitsja on juhtinud kohtuistungil (kd 3 tl 62) kohtu tähelepanu asjaolule, et isiku N näol on tegemist vandeadvokaat X. AdvS § 43 lg 2, et advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ning lg 3 kehtestab, et advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud. Jälitusprotokollis on toodud ka selle naisterahva N telefoninumber, see naisterahvas on vandeadvokaat X. Advokatuuri kodulehe järgi on see number talle kuuluv. Kohus on Advokatuuri kodulehe põhjal kontrollinud, et nimetatud asjaolu vastab tõele. Advokatuuri lehelt viib otselink X kodulehele, milliselt on leitav ka konkreetne mobiiltelefoni number. Kaitsja selgitab, et teame, et X oli see vandeadvokaat, kes esindas kogu selles pikas sundvõõrandamisest tekkinud hüvitamistaotluse vaidluses OÜ-d X. Kriminaaltoimikus olevad kohtulahendid toetavad kaitsja poolt väljendatut (vt nt kd 2 tl 102, tl 109). A. Kalmer on kohtuistungil ka selgitanud, et rääkis linnapea X1ega kohtumisele minekust OÜ X advokaadi X (ütlused protokollis, kd 4 tl 25). Kohus leiab, et olukorras, kus on eksisteerinud samas küsimuses lepinguline advokaadi ja kliendi suhe ning tegemist oli õigusteenuse osutamisega, kus ka klient ei ole avaldanud vaba tahte alusel kolmandatele isikutele õigusteenuse osutamisega seotud teavet, laieneb konfidentsiaalsuskaitse ka advokaadi ja kliendi vaheline telefonivestlusele. Konfidentsiaalsuskaitsesse on võimalik sekkuda olukorras, kus advokaat on otseselt seotud kuriteo toimepanemisega, kuid antud juhul ei ole advokaat vastutusele võetud, talle pole kahtlustust esitatud ja seega pole ka alust rääkida advokaadi osavõtust kuriteo toimepanemisel. Ülaltoodu alusel tuleb tõendite kogumist välja jätta 09.02.2018 jälitustoimingu protokoll osas, milles see kajastab A. Kalmeri ja isik N vahelist telefonivestlust, ehk A. Kalmeri ja X OÜ-le X kinnistuga Pärnus seotud vaidlustes õigusteenust osutanud X vandeadvokaadi X i vahelist vestlust. Vestlus kajastab kohtu hinnangul kutsetegevuse saladusega, ehk õigusabi osutamisega seotud teavet.
  3. 10.01.2018 kell 14:05:50 – 14:18:48 A. Kalmeri ja isik M vahel toimunud telefonivestluse salvestiselt kuuldu ja jälitustoimingu protokollis (kd 3 tl 1-30) kajastatu osas omab tähtsust A. Kalmeri poolt avaldatu, et X1 soovib seaduslikult asju ajada, samuti A. Kalmeri taaskordne selgitus (A. Kalmer väljendas vastavat asjaolu 10.01.2018 kohtumisel ka X1ele, vt käesoleva otsuse p 8), et X nõukogu liikme kohalt võetakse ta maha ja komisjoni esimeheks ei saanud, mistõttu puudub süüdistataval volikogus väljund. 7
(16)1-18-7807
  1. Süüdistatav Ago Kalmer on 18.04.20X kohtuistungil andnud ütlusi (kd 4 tl 20-27), et läks kohtuma X1ega X OÜ esindajana, juhatuse liikmena, 17 aastat kestnud Pärnu linnaga X OÜ-le kuuluva X kinnistu avalikes huvides võõrandamise vaidluse teemal. Kohtu poole on pöördutud, et Pärnu Linnavalitsus viiks läbi seaduses ettenähtud kinnisasja avalikes huvides võõrandamise menetluse, et selgitaks välja õiglase hinna ja viiks lõpuni omandamise protsessi. Kohus rahuldas osaliselt OÜ X kaebuse ja kohustas linnavalitsust võtma vastu kinnistu omandamise otsuse ja leidma asjale õiglase hinna. Pärast on linnavalituse poolt vastu võetud kinnisasja omandamise otsuseid kokku 5, neid on kohtutes vaidlustatud ja kõik need on tunnistatud õigusvastaseks ja tühistatud. Täna on kohtus pooleli 6-s vaidlus hinna tuvastamise osas. A. Kalmer kinnitab, et läks kohtuma ainult sel eesmärgil.
  2. a. oktoobris toimusid KOV valimised ja süüdistatavat kutsuti kandideerima. Ago Kalmer teavitas fraktsiooni esimeest X ja tema meeskonda, et tal on linnaga pooleli vaidlus juba aastaid, neid vaidlusi on olnud mitmeid ja see võib tuua kaasa nii valimisnimekirjale kui ka Pärnu linnale ebamugava olukorra, kus üks võimalik volikogu liige käib Pärnu linnaga kohut. Süüdistatavale lubati, et need vaidlused saavad lahendatud kompromissina.
  3. detsember 2017 toimus Audrus erakonna ja fraktsiooni laiendatud koosolek, kus see teema oli päevakorras. Selleaegsed linnavalituse liikmed X, X ja volikogu esimees X ütlesid, et arutavad seda teemat linnavalituse istungil ja asi saab lõpetatud kompromissina, et see hind millega kinnisasja omandatakse oleks vastuvõetav mõlemale poolele. Pärast
  4. detsembri kohtumist helistas X, et linnavalitsuses on tekkinud arutelu käigus küsimusi ja linnapea X1 soovib A. Kalmeriga sel teemal arutada. Kohtumine sai kokku lepitud
  5. detsembriks suuliselt, mil toimus Pärnu linnavolikogu istung ja istungi vaheajal küsis A. Kalmer X1elt, et millal võiks kohtuda. X1 pakkus välja, et kohtutakse
  6. jaanuaril 2018 kell 09.
  7. Ago Kalmer sai aru, et linnapea soovib midagi täpsustada selle kompromissi juures, võib olla hindagi kaubelda ja sellise teadmise ja ettevalmistusega linnapeaga kokkusaamisele ta läks. A. Kalmer läks OÜ X esindajana linnapeale andma selgitusi, et soovib kompromissi ja on nõus kompromissina tn kinnistu loovutamisega linnale 72 000 euro eest, mis peaks süüdistatava arvates olema nö „hind keset küla“. X1elt ei saanud A. Kalmer selle hinna osas ei eitavat ega jaatavat vastust. Süüdistatav leiab, et asi venib, sest kõik linnapead ja abilinnapead koos linnavalitsuse koosseisudega on soovinud oma tegevusega lükata ebasobiva otsuse vastuvõtmise endast eemale, ehk järgmisele linnapeale või linnavalitsusele otsustamiseks. Kohtumisel ei esitanud X1 Ago Kalmerile ühtegi taotlust, mitte ühtegi nõudmist. Mingit hüve kinnistu hinnas kompromissi sõlmimise osas seoses vastava vaidluse A. Kalmer näha ei oska. 2017.a kandideeris A. Kalmer linnavolikokku, kuna tekkis vabamat ajalist ressurssi ja Pärnu linna elanikuna, siin sündinud, lasteaias käinud ja koolis, ning selle linna patrioodina, otsustas ta, et nüüd räägib kaasa ja kandideerib. Isamaa esinumber X pöördus tema poole ja kutsus. Kolmandas järjekorras on kandideerimise põhjuseks see, et A. Kalmer teadis, et analoogseid vaidlusi on veel mõni Pärnu linnas, mis on oma loomult sarnased OÜ X vaidlusega Pärnu Linnavalitsuse vahel. Soovis, et linnavolinikuna saaks anda oma panuse ja lõpetada vaidlused, mille tagajärjeks on materiaalse ja rahalise kahju tekkimine linnale.
  8. Kaitsja leiab, et süüdistuse põhjal ei ole arusaadav, kas Ago Kalmer küsis 10.01.2018 kohtumisel X1ega altkäemaksu X1elt kui füüsiliselt isikult, kui linnapealt või kui volikogu liikmelt. Kohus rõhutab, et süüdistuses on kirjas, et Ago Kalmer küsis 10.01.2018 Pärnu linnas, X Pärnu Linnavalitsuses kabinetis nr X linnapea X1 altkäemaksu 72 000 eurot, kolmanda isiku, s.o OÜ X (registrikood X, juhatuse ainuliige Ago Kalmer) huvides. Seega on riiklik süüdistaja leidnud, et altkäemaksu küsitud X1elt kui linnapealt. X1 on ise kohtuistungil asunud seisukohale, et temalt kui füüsiliselt isikult altkäemaksu küsitud ei ole. Kohus nõustub vastava käsitlusega, sest ka jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlusest ei 8
(16)1-18-7807 saa järeldada, et A. Kalmer oleks X1elt endalt altkäemaksu küsinud. Kõnealusest protokollist (kd 3 tl 1-30), aga ka tunnistajate ja A. Kalmeri ütlustest nähtub, et 10.01.2018 kohtumisel püüdis A. Kalmer leida lahendust pikaleveninud haldusvaidluses sundvõõrandatava maatüki eest makstava hüvitise osas. Arusaadavalt taotleb A. Kalmer hüvitise maksmist ja kompromissotsuse vastuvõtmist Pärnu linna poolt. Ka X1 on väljendanud kohtumisel selgelt, et kinnistu hüvitamishind makstakse kinni linna rahalistest vahenditest. Nii tunnistaja X kui X1 on kohutus tunnistusi andes, kui X1 ka jälitustoimingu käigus fikseeritud kohtumisel, kirjeldanud kompromissi korras hüvitise määramist ja väljamaksmist kui otsustusprotsessi, mis toimub kollegiaalselt linnavalitsuse poolt tehtava otsustusega, mitte aga linnapea poolt ainuisikuliselt. Sellele vaatamata leiab kohus, et süüdistuses märgitu, et küsis altkäemaksu linnapealt, ei ole vale. Linnapea on linnavalitsuse liige. KOKS § 49 lg 1 järgi linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. Pärnu linna põhimääruse § 41 lg 1 ja § 39 lg 1 kohaselt kuuluvad linnavalitsusse linnapea ja linnavalitsuse liikmed, kusjuures linnavalitsuse moodustamise volitus on linnapeal. Seega vastab linnapea instituut ametniku tingimustele, kelle tegevuse läbi saab mõjutada linnavalitsuse otsuseid ning kellelt saab kohtu hinnangul küsida ka vastavasisulist, ehk altkäemaksuna valitsuse otsustust nõudvat otsust. Lisaks on X1 ka märkinud, et linnapea on poliitik ja poliitik saab mõjutada inimesi käituma nii nagu soovitakse. Alati on linnapeal teoreetiline võimalus kutsuda teisi linnavalitsuse liikmeid üles otsustama mingis suunas. Kui linnapea hääletaks volikogus mitte oma siseveendumuse ja poliitilise eesmärgi, vaid altkäemaksu küsimisest kujundatud tahte kohaselt, saab kohtu arvates olla valitsuse otsus juba iseenesest mõjutatud altkäemaksu küsimisest. Mõju on seda suurem, kui linnapea suunaks samaselt hääletama ka teisi linnavalitsuse liikmeid. Ehk kokkuvõttes sai A. Kalmer küsida kohtu hinnangul ka kollegiaalset otsustust nõudvat altkäemaksu X1 kui Pärnu linnapealt. Linnapea kui linnavalitsuse liige on isik, kes X kinnistuga seotud otsustusküsimuse (sh ka kallutatud otsustusküsimuse) oleks saanud viia linnavalitsusse arutamisele.
  1. Nõustuda tuleb kaitsjaga siinjuures selles, et A. Kalmeril oli OÜ X seadusliku esindajana (Äriregistri väljatrükk kd 1 tl 55-56) õigus kompromissi korras osaühingu nimel läbirääkimisi pidada, sh teha ettepanekut vaidlusaluse X kinnistu Pärnus kaotamise eest konkreetses suuruses hüvitise saamiseks, ehk siis küsida raha maksmist või teha vaidluse lahendamiseks muu kompromissiettepanek (saada vastutasuks muud linna vara). X1 on kohtuistungil selgitanud, et sellisel kujul linna vara vahetada ei ole küll võimalik, mis aga iseenesest ei muuda A. Kalmeri sellekohast ettepanekut muuks kui kompromissi hinna hüvitamise viisi osas teistsuguse lahenduse otsimiseks. X on kohtuistungil ka selgitanud, et 2007-2008 võis olla teemaks kinnistu võõrandamise kompenseerimine vahetusegagi. Seega tegemist ei olnud sisuliselt ka Ago Kalmeri poolt välja mõeldud uudse lahenduse pakkumisega vaidlusküsimusele, vaid ühe varemgi kaalutud lahendusvõimalusega (olenemata sellest, kas selline lahendus enam võimalik oli või mitte).
  2. Nõustuda ei saa süüdistatava Ago Kalmeriga ja kaitsjaga, et Ago Kalmer esines 10.01.2018 kohtumisel X1ega üksnes kui X OÜ seaduslik esindaja. Lisaks nimetatud osaühingu seaduslikuks esindajaks olemisele, on Ago Kalmer ka ametiisik, täpsemalt Pärnu Linnavolikogu liige. Seda, et Ago Kalmer on volikogu liige, kinnitavad tunnistajate X , X, X, X1e ja süüdistatava Ago Kalmeri enda ütlused, kuid ka Pärnu linna valimiskomisjoni 17.11.2017 otsus nr 27, mille kohaselt sai Ago Kalmer volikogu liikmeks X asendusliikmena, kes asus ametiülesandeid täitma Pärnu Linnavalitsuses (kd 1 tl 57-67). Samuti on tunnistajate, Ago Kalmeri enda ütluste ja majanduskomisjoni koosoleku protokollidega (vt nt kd 2 tl 122-129) tõendatud, et ta kuulus volikogus majanduskomisjoni. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle 9
(16)1-18-7807 pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või lepingu, nimetamise või valimise teel. KVS § 2 lg 2 alusel seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või sisulises suunamises. Ago Kalmer, olles määratud Pärnu Linnavolikogusse, on seega isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, seega on Ago Kalmer KarS § 288 lg 1 tähendatud isik. Volikogu liikmena täidab Ago Kalmer avalikke ülesandeid. Õige on kaitsja väide, et Ago Kalmer, omades kahte positsiooni, st osaühingu seadusliku esindaja positsiooni ja linna volikogu liikme positsiooni, ei saa teatud ajaks (nt linnapeaga kohtumise ajaks) ühest positsioonist loobuda. Samas, millises positsioonis Ago Kalmer 10.01.2018 kohtumisel osales, saab kohtu hinnangul kindlaks teha vestluse sisust, sh eelkõige Ago Kalmeri enda poolt väljendatust tulenevalt. Kuna Ago Kalmer tegi kohtumisel Pärnu linna ja OÜ X vahel kestnud vaidluse lahendamiseks konkreetseid pakkumisi (et kinnistu võõrandamise eest saadav hüvitis võiks olla summas 72 000 eurot), ei ole kahtlust, et Ago Kalmer osales kohtumisel kui OÜ X juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Kohtu arvates osales Ago Kalmer kohtumisel aga ka kui Pärnu Linnavolikogu liige. Ago Kalmer toob X1ega vestlusesse ise sisse teema, et ta kuulub linnavolikokku ja koalitsiooni. Kusjuures X1 veel küsib vestluse käigus Ago Kalmerilt, et mis selle koalitsiooniga on (vt jälitustoimingu protokoll kd 3 tl 17), ehk X1 ei mõista, millises suunas Ago Kalmer tüürib. Edasi räägib Ago Kalmer, mitu toetajat tal koalitsioonis on ning mitut on juurde vaja, et Ago Kalmer saaks otsustada, kes on linnapea. Ehk põhimõtteliselt rõhutab Ago Kalmer ise oma ametiseisundit ning annab mõista, et volikogu töös osaledes saab ka tema osaleda volikogu otsuse vastuvõtmises, võib-olla saab otsustada, kes on Pärnu linnapea (vt protokoll kd 3 tl 18). Eeltoodust nähtub, et Ago Kalmer osales 10.01.2018 kohtumisel X1ega ka kui Pärnu Linnavolikogu liige. Ago Kalmer ei püüdnudki vastavat positsiooni kohtumisel kõrvale jätta, vaid on vastupidiselt püüdnud oma positsiooni kohtumisel ära kasutada. Sh on Ago Kalmer öelnud ametis olevale linnapeale otse, et temagi osaleb otsuse tegemises, kes on Pärnu linnapea. 14. Tunnistaja X1e ütlustest kohtuistungil saab järeldada, et initsiatiiv kohtumiseks tuli Ago Kalmeri poolt. X1 ütleb, et Ago Kalmerilt tuli, ta ise tuli ise ju rääkima (kd 3 tl 69). Ka jälitustegevuse protokollis (kd 3 tl 9) kajastatu toetab seda - X1 ütleb, et nojah X ütles, et võiksime rääkida ja leida mingi muu lahenduse. Seega ei ole kahe tõendi koosmõjus tuvastatavalt Ago Kalmeri poolt väljendatu, et kohtumise initsiatiiv tuli X1elt, õige. 15. Vastavalt süüdistuses märgitule on 10.01.2018 kell 09.00 – 10.12 linnapea kabinetis A. Kalmeri ja X1e kokkusaamise jälitustoimingu protokolli põhjal prokuröri hinnangul tuvastatav, et Ago Kalmer küsis kohtumisel vara endaga seotud ettevõttele OÜ X, sest linna otsuse kohaselt tuleb küsitud hüvitis maatüki võõrandamise eest maksta välja just OÜ-le X. Kaitsja on seisukohal, et halduskohtumenetluses kompromissi korras küsitud hüvitis kinnistu kaotamise eest ei saa olemuslikult olla altkäemaksu ese, so vara või muu soodustus altkäemaksu tähenduses. 16. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik 10
(16)1-18-7807 oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p-d 21 ja 24). Kohtu seisukoht on, et Ago Kalmer, tehes X1ega kohtumisel viimasele ettepaneku, et ta on nõus kinnistu hinna osas ka üheksakümne ja kaheksakümne seitsme pealt alla tulema - täpsemalt: „No arvab, et mingi seitsmekümne kahe peale“ (vt jälitustoimingu protokoll kd 3 tl 13), ei alustanud sellega X1et altkäemaksu küsimist, ega tahtnud seda ka teha (koosseisu subjektiivne külg, mille tuvastamisest süüteokatse puhul tuleb alustada). Tähelepanu väärib prokuröri poolt süüdistusteesides väljatoodu (kd 4 tl 34), et kohtumisel tunnistaja X1e sõnade kohaselt, kui räägiti kohtuvaidlusest linna ja X OÜ vahel, oli A. Kalmer äriühingu esindaja, kui jutt läks aga sellele, et linnapea A. Kalmeri nõudmistega ei nõustu ja nendes ei ole võimalik midagi kokku leppida, hakkas A. Kalmer rõhuma oma volikogu liikme positsioonile, tuues välja, et ta ei pruugi hääletada nii, nagu oleks koalitsiooni huvides, ta võib leida veel inimesi, kes on temaga ühte meelt ja seda ka opositsiooni ridadest (vt X1e tunnistajana kohtuistungil antud vastavaid ütlusi kd 3 tl 66). Viidatud seisukohas jagab prokurör X1e ütlustele tuginedes tinglikult Ago Kalmeri käitumise kaheks. Nagu prokurör on ennast süüdistusteesides edasiselt väljendanud (kd 4 tl 36), väljus Ago Kalmer oma hilisema käitumisega kohtumisel kompromissi otsimise võimalustest, mille tulemusena ei saa rääkida enam võimalikust lobitööst X OÜ ja linnavalitsuse vahel. Tõepoolest saab ka kohtu hinnangul tulenevalt tunnistaja X1e ütlustest ja jälitustoimingu protokollist järeldada, et algselt sujus kokkusaamine kui võimaliku kompromissi otsimine X OÜ ja Pärnu linna vahel. Kohus saab vastavatest prokuröri selgitustest aru, et prokurör nõustub osaliselt ka kaitsja seisukohaga, et algselt siiski oli kohtumise teemaks läbirääkimine X OÜ ja Pärnu linna vahel, aga kuna Ago Kalmer tõi vestlusesse (vestluse poole peal, vt jälitustoimingu protokolli kd 3 lk 16, 17) ise oma ametiseisundi sisse ja hakkas rääkima, millist kasu või kahju võib ta X1ele oma ametiseisundist tulenevalt tuua, muutis Ago Kalmer vestluse edasiselt sellega altkäemaksu küsimiseks. Samas on viidatud 72 000 euro suurune hinnapakkumine võõrandatava kinnistu eest tehtud just vestluse esimeses pooles, kus Ago Kalmer oma ametiseisundit veel ära kasutada ei üritanud ega vestluse teist poolt X1t ei survestanud. Sellest omakorda saab järeldada, et 72 000 euro suurune hüvitise nõude väljapakkumine on tehtud A. Kalmeri poolt veel kompromissi otsimise käigus OÜ X ja Pärnu linna vahel, mil Ago Kalmer süüteo toimepanemise katsega algust teinud ei olnud. Nagu ülalpool välja toodud, ei ole vaidlust selles, et Pärnu linna poolt maa võõrandamine OÜ-le X tuleb hüvitada. Samuti on selge, et X1e ja Ago Kalmeri kohtumisel Ago Kalmeri poolt välja pakutud summa 72 000 eurot jääb hindamisaktidega määratud kinnistu hinna piirmäärade sisse, st 12 900 euro ja 91 712,76 euro vahele. Õiglase hüvitise leidmine on olnud keerukas, selleni ei ole jõutud käesoleva süüdistuse esitamise ning kriminaalmenetluses kohtuliku uurimise seisuga ka halduskohtumenetluses. Prokurör on selgitanud (vt süüdistuse teesid kd 4 tl 30-31), et läbi aegade on X kinnistule võetud erinevad hindamisi, mis on välja toonud suured käärid kinnistule antud hindades. Põhjuseks, mida on ka kohtulahendites välja toodud, on asjaolu, et ei ole esitatud võrdväärseid võrdlusobjekte, erinevalt on hinnatud maa otstarvet, aega on liiga palju mööda läinud jne. Lõppkokkuvõttes on jõutud seisu, et ei olegi enam kinnisvarafirmat, kes sooviks või oleks valmis andma uut hinnangut X kinnistule ja see ongi saanud asja lahendamise põhiliseks takistuseks. X kinnisvara hinna kindlaksmääramine ei ole ka käesoleva kohtumenetluse eesmärk. Küll märgib kohus, et KarS § 294 lg-s 2 p 2 kirjeldatudki teole kehtib Põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sisalduv määratletuspõhimõte (nullum crimen nulla poena sine lege certa). Toodu tähendab, et karistatav tegu peab olema nii selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt Riigikohtu otsused asjas nr 3-1-1-113-13, p-d 24.2 ja 25; 3-4-1-16-10, p-d 48 jj; 3-1-1-23-12, p 8.2). 11
(16)1-18-7807 Antud juhul ei ole süüdistuses selgelt välja toodud, miks võõrandatava maa hinnaks Ago Kalmeri poolt pakutud 72 000 eurot või samas ulatuses linna muu vara nimetamine saab olla käsitletav varana altkäemaksu küsimise koosseisu kontekstis ning et Ago Kalmer vastavat summat just altkäemaksuna küsida tahtis (katse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunniste suhtes Riigikohtu otsused asjas nr 3-1-1-12-06, p 9; 3-1-1-26-12 p 13). Tahtluse voluntatiivse elemendi aspektist peab toimepanija sellise situatsiooni saabumist soovima ning et isik oleks langetanud tingimusteta otsuse konkreetse süüteo toimepanemise suhtes. Kohus leiab, et 72 000 euro suuruse kinnisvara hüvitise hinna väljapakkumist Ago Kalmeri poolt X1e ja A. Kalmeri vahel toimunud kohtumise alguses, ei saa vaadata kui altkäemaksuna vara küsimist KarS § 294 lg 2 p 2 koosseisu tähenduses. Kohus nõustub kaitsjaga, et hüvitise summa väljamaksmise kohustus Pärnu linnal OÜ-le X on ning Ago Kalmer tegi selles osas kindlas suurusjärgus pakkumise. Kas vastav pakkumine tähendaks OÜ X rikastumist või mitte, ei saa kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite põhjal öelda. Kuna tegemist on kinnistu eest saadava hüvitisega, ei ole 72 000 eurot (või samas vääringus Pärnu linnale kuuluvat muud vara) kindlasti mitte saldopõhimõttest tulenevat vaadeldav ka nö küsitud varaliselt mõõdetava puhaskasumina. Hüvitis raha summana ei saa sinna alla minna, sest seda on OÜ X põhimõtteliselt õigustatud saama. Sisuliselt ei ole uuritud tõendite põhjal võimalik kindlaks teha, et Ago Kalmer tegi linnapeale ettepaneku maksta OÜ-le X välja just altkäemaksuna kvalifitseeritava summa. 17. Kohus leiab hoopis, et Ago Kalmeri poolt OÜ-le X vestluse edasi arenedes küsitu on vaadeldav muu soodustuse küsimisena temaga seotud ettevõttele – see, mida Ago Kalmer kriminaaltoimiku köites 3 asuva jälitustoimingu protokollis alates tl 16 ja 17 kajastatud vestluse käigus küsis, on linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumine ja otsuste tegemise kiirendamise soov OÜ X huvides. Muu soodustuse puhul tähendab, et isiku varaline positsioon ei parane (vt Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2012, § 294 komm 5.3). A. Kalmeri ja X1e vahel toimunud vestlusest on aru saada, millise aja jooksul Ago Kalmer soovis, et linnavalitsus X kinnistuga seotud otsused vastu võtaks - ehk, et vaidlused on kestnud kaua ja mitmete linnapeade ajal ning et X1 oleks see, kes tooks käesolevalt linnapeana ametis oleku aja jooksul asjasse lahenduse. Jälitustoimingu protokollis on Ago Kalmeri sõnad, milles ta märgib, et vastutab viimane ametis olnud linnapea selle eest (kd 3 tl 16). Ka jälitustoimingu protokolli järgmise lehe kohaselt (kd 3 tl 17) sai X1 vestluse käigus Ago Kalmerist nii aru, et temalt oodatakse otsuste ära tegemist ning et muidu viimane linnapea vastutab. Kuna otsuse hüvitis kindlaks määrata ja välja maksta, võtab vastu linnavalitsus, oli otsuste mõjutamise ja kiirendamise küsimise avaldus tehtud õigele isikule, st linnapeale, kes osaleb linnavalitsuse töös, osaleb otsuse tegemises. Kohus usub, et kohtu poolt viidatud jälitustoimingu protokollis kajastatud vestluse hetkedest Ago Kalmer ka teadis, et küsib vastutasu eest X1elt otsuste langetamist seoses X OÜ vaidlusega ning tahtis vastavasisulised avaldused X1ele teha. Süüteokatse karistatavuse põhjuseks on isiku ja tema õigusvastase tahte ohtlikkus (objektiivne oht õigushüvedele), mille väljendamist saab kohtu hinnangul Ago Kalmeri poolt lugeda protokollis kd 3 alates tl 16 ja 17 vastavalt väljendatust. Ka keskmise kõrvaltvaataja muljest lähtudes on õiguskorra kõigutamisega linnapea ametipositsiooni survestamise ja võimalikest vastusooritustest rääkimise hetkedel algust tehtud. Tegemist on tegudega, mis on vahetus läheduses koosseisupärase käitumisega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2012, § 294 komm 15.2) tuleb altkäemaksu küsimise all mõista altkäemaksu andmise ettepaneku tegemist isikule, kelle seaduslikku taotlust ametiisik võis täita ja pidi täitma. X1 Pärnu linnapeana osaleb linnavalitsuse töös, valitsuse otsuste tegemisel. Võõrandatud maatüki eest hüvitise maksmise peab linnavalitsus otsustama. Küll peab vastav otsus sündima valitsuse enda töökorralduse kohaselt ning ilma surveta valitsusse kuuluvale linnapeale. Sealjuures negatiivse surveta, et Ago Kalmeri poolt soovitava otsuse tegemisele kaasa aitamata 12
(16)1-18-7807 jätmisel võib ohus olla X1e linnapea ametikoht, aga ka linnavolikogu töökorraldus üldiselt, kuhu Ago Kalmer kuulub, samuti ka positiivse vastutasuta – linnavolikogu töös linnapead toetada. Ebaseaduslikkus tuleneb sellest, kuidas ja mil viisil A. Kalmer oma nõudeid ja seisukohti esitas. Ago Kalmer toimepanijana annab altkäemaksu küsides kausaalseose X1ele üle, olles teinud endast oleneva, et tagajärg saabuks. Tegemist oli linnapea survestamisega erinevate tagajärgedega. Ago Kalmer avaldas soovi kasutada ametiseisundist tulenevat pädevust avaliku ülesande täitmisel vastavalt X1e ja Pärnu Linnavalitsuse poolt OÜ-ga X seotud otsuste langetamisele. Altkäemaksu lubamisega nõustumise ega selle vastuvõtmise puhul ei ole oluline, kas vara või muu soodustus küsitakse otse ametiisikule, mõnele teisele ametiisikuga seotud kolmandale isikule (äriühingule) või ametiisikuga seostamatule kolmandale isikule. Altkäemaksu küsimises kui käitumises sisaldub juba iseenesest võimaliku altkäemaksu võtmisega nõustumine ja seega KarS
  1. ptk
  2. jaos kaitstud õigushüve - ametliku asjaajamise usaldatavust - rikkuv teoebaõigus (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-68-05 p 10).
  3. Vastusooritust lubas Ago Kalmer anda oma ametiseisundi kasutamise läbi. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, so korruptsioonivabalt (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-98-15 p 61). Linnavolikogu kogu ametitegevus, mis vastab KVS § 2 lg 2 nimetatud otsuse või toimingu tunnustele – sh kollektiivsete otsustamiste puhul volikogu otsuste tegemisel osalemine – on käsitletav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Vastusoorituse andmine ei tähenda, et Ago Kalmer kavatses seda teha või oli juba teinud. Oluline, et lubas mingis konkreetses suunas tegutseda – volikogus ja komisjonides koalitsiooni ja linnapea X1t toetada või negatiivse tulemuse korral koalitsioonile vastu töötada. Ähvardas linnapead ebameeldivuste ja võimuvahetusega. Ago Kalmer soovis sekkuda küsitud vaidluste lahendamisse justnimelt pakutava vastuteene (ametliku positsiooni kasutamise) tulemusena.
  4. Nõustuda tuleb prokuröriga, et kuna ametiisiku poolt altkäemaksu saamiseks initsiatiivi ülesnäitamises sisaldub juba iseenesest ka altkäemaksuga nõustumine, on altkäemaksu küsimisega ette nähtud kuritegu lõpule viidud, kui sellele järgneb ka altkäemaksu pakkumine. Kuna X1 ei läinud kaasa Ago Kalmeri nõudmistega, jäi tegu katsestaadiumisse. X1 märkis tunnistajana kohtuistungil, et tundis pigem, et teda ähvardatakse kui et tema käest küsitakse altkäemaksu, kuigi korruptiivseks käitumiseks X1 Ago Kalmeriga toimunud kohtumist ja kokkulepete üle arutamist pidas (vt ka jälitustoimingu protokoll kd 3 tl
  5. X1 väljendas ka kohtumisel Ago Kalmerile, et sellised kokkulepped on korruptiivsed). Nimetatu tulemusel ei toimunud altkäemaksu küsimise järgset X1e poolset altkäemaksu pakkumist.
  6. Analüüsitu kokkuvõtteks ei saa Ago Kalmerile ette heita altkäemaksuna konkreetselt 72 000 euro linna vara väljamaksmise küsimist OÜ-le X. Tegemist oli kompromissisumma pakkumisega. Edasist linnapea survestamist (jälitustoimingu protokollis alates kd 3 lk 16 all, kus juttu tuleb, et otsuste tegemise eest vastutab viimane linnapea ning Ago Kalmeri volikogu töös osalemine kd 3 tl 17) tuleb vaadata aga kui altkäemaksu küsimise katse toimepanemist Ago Kalmeri poolt OÜ-le X küsitud muu soodustusena temaga seotud ettevõttele – see, mida Ago Kalmer vastusoorituse pakkumisega küsis, on linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumise ja otsuste tegemise kiirendamise soov OÜ X huvides. Kuna süüdistuses heidetakse Ago Kalmerile ette justnimelt konkreetse vara, st altkäemaksuna 72 000 euro, küsimise katset endaga seotud ettevõtte, s.o OÜ X huvides, ei ole ülaltoodu valguses subjektiivsete ja objektiivsete asjaolude pinnalt võimalik Ago Kalmerit talle etteheidetavas kuriteokatses süüdi tunnistada. Kohtu hinnangul ei saa Ago Kalmeri poolt toimepandut 13
(16)1-18-7807 karistusõiguslikult hinnata vara küsimise katsena, vaid muu soodustuse küsimise katsena, millist tahet ja käitumist ei ole Ago Kalmerile süüdistuses aga ette heidetud. Kohus ise süüdistust muuta ega süüdistuses kajastatust sellisel määral kõrvale kalduda ei saa. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus Ago Kalmeri KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks. Asitõendid. 21. Kooskõlas Kr

MS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde tõenduslikult olulised järgnevad asitõendid: 09.02.2017 koostatud jälitustoimingi protokolli lisa DVD plaat, pakend 1; 12.03.2017 koostatud jälitustoimingi protokolli lisa DVD plaat, pakend

  1. 23.05.2018 majanduskomisjoni, planeerimiskomisjoni ja revisjonikomisjoni istungite salvestuste DVD-plaat, pakend 3 ja 28.05.2018 ülekuulamist kajastav DVD-plaat, pakend 4 – jätta prokuratuuri käsutuses olevate materjalide juurde. Menetluskulud.
  2. Kuna kohus teeb Ago Kalmeri suhtes õigeksmõistva lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 181 lg 1 kohaselt riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ago Kalmeri kaitsja esitas kohtule taotluse tasu kindlaksmääramiseks 24 600 euro suuruses summas, sh käibemaks 4100 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal õigusteenuse osutamiseks 258,5 tundi, kuid arveid on esitatud 205 töötunni eest summas 24 600 eurot. Õigusteenuse tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja õigusabikulu tasumise kohustust taotluses märgitud summas kinnitavad taotlusele lisatud arved ja maksekorraldused. Kuna kaitsja tööaja arvestus on esitatud 258,5 tunnile, ei jää kohtul tööaja arvestuse üle vaatamisel mõistliku kaitsja tasu välja arvutamiseks muud üle, kui jagada esitatud arvestuses kajastatud õigusabi kulu üldsumma maksumus kaitsja poolt teostatud kõigi töötundide arvuga 258,
  3. Õigusabikulude maksumus ilma käibemaksuta on 20 500 eurot. Jagades nimetatud summa 258,5ga, saab kohus ühe tunni hinnaks, millest all toodud korrigeeritud tööajaarvestuse puhul lähtuda 79,30 eurot. 205 töötunnist lähtuda kohus ei saa, sest vastava ajakulu osas puudub arvestus. Kohus leiab, et kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind on arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid märgitud aeg osaliselt ebamõistlik. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti toiminguteks kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-11).
  4. Esiteks ei pea kohus põhjendatuks AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt osutatud õigusteenust seonduvalt kohtueelse uurimisega maikuust 2018 kuni
  5. oktoobrini 20X kokku 64,5 tunni ulatuses. Tööaja arvestusest nähtub, et nimetatud ajaperioodil on kaitsja osalenud kahtlustatava ülekuulamisel 28.05.2018, mis kestis 1,5 tundi. Lisaks on kaitsja esitanud eeluurimise kestel prokuratuurile kaks taotlust koostamise ajakuluga 0,5 ja 18 + 4,5 tundi, tutvunud prokuratuuri määrusega ja tegelenud jälitustoimingu materjalide väljastamisega prokuratuurist 1 + 1 + 6 tunni jooksul. Seega on kohtueelses menetluses tuvastatav õigusabiteenus kokku 32,5 tunni (1,5 + 0,5 + 18 + 4,5 + 1 + 1 + 6) ulatuses. Kohus nõustub, et ajakulule saab lisanduda kriminaalasjaga puudutavate materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioonid kliendiga, kuid seda kohtu hinnangul maksimaalselt 14

(16)1-18-7807 lisaks 8 tunni, ehk ühe tööpäeva ulatuses. Ka kohtueelse menetluse kestel esitatud taotluse koostamiseks on kaitsja võtnud aega 18 + 4,5 tundi, millise aja sees sisaldub samuti kriminaalasja materjalidega ja kohase õigusalase praktikaga põhjalik tutvumine, mistõttu korduvalt vastavate teenuse eest tasu arvestamine ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatud õigusteenuse osutamise mõistlikuks ajaks kohtueelses menetluses 64,5 tunni asemel 40,5 tundi (vahe kaitsja arvestusega 24 tundi).
  1. Edasi on taotluse kohaselt esindajal kulunud kohutumenetluse kestel kliendiga konsultatsiooniks ja istungiteks ettevalmistamiseks: 4 (kaitseakti koostamise eelne konsultatsioon) + 10 (kaitseakti koostamise järgne konsultatsioon) + 8 (eelistungiks valmistumine ja konsultatsioon) + 4 (eelistungi järgne konsultatsioon), 12 (07-08.20X põhjalik tutvumine materjalidega, konsultatsioon, ettevalmistus) + 4 (10.04.20X kohtuistungiks valmistumine ja konsultatsioon), 10 (16.04.20X kohtuistungiks ettevalmistumine ja konsultatsioon, kusjuures sellele lisaks on vastavaks istungiks ettevalmistamiseks toimunud 6 tunnine materjalide komplekteerimine ja konsultatsioon) + 8 (18.04.20X kohtuistungiks ettevalmistumine ja konsultatsioon) + 8 (23.04.20X kohtuistungiks ettevalmistumine ja konsultatsioon) = kokku 68 tundi. Kvaliteetse advokaaditeenuse osutamiseks on vajalik kliendiga suhelda, kuid praegusel juhul ei saanud see olla põhjendatud enam kui 10,5 tunni ulatuses. Iga istungi eelselt (5 istungit koos eelistungiga) tunni aja pikkust konsultatsiooni kliendiga saab kohtu arvates pidada piisavaks, seda enam, et kaitse positsioon jäi läbi menetluse samaks ning põhiprobleemistik muutumatuks. 21.12.2018 eelistungi järgse konsultatsiooni põhjendatud pikkuseks loeb kohus 0,5 tundi. Usutav on, et lisaks 5 tundi sai kuluda kaitseakti koostamise eelsele ja järgsele konsultatsioonile, et kaitsetaktika paika panna. Märkima peab ka, et kohus ei vähenda kohus konkreetse arvestusega haakuvat 12.04.20X arvestanud 6 tunnist aega, milline kulus dokumentaasete tõendite komplekteerimiseks ning sellekohaseks konsultatsiooniks kliendiga, samuti 17 tunnist aega kohtukõne koostamiseks, mille sisse on kaitsja samuti arvestanud kliendiga konsultatsioonigi. Samuti ei pea kohus osaliselt põhjendatuks istungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega ülal nimetatud 68 tunni sees ning loeb vastavakski põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. Nagu juba märgitud, loeb 16.08.20X istungiks ettevalmistamiseks piisavaks ajaks dokumentide komplekteerimisele ja konsultatsioonile kulunud 6 tundi. Ülejäänud neljal istungil osalemise ettevalmistamiseks, on aga 8 tundi kokku piisav ajakulu (2 tundi istungi kohta). Istungite toimumise lühike ajavahemiku jooksul, mis samuti viib väiksemaks vajaduse igaks istungiks eraldi põhjalikult ette valmistada. Mõistmatuks jääb ka 07.04.08.04 kaitsja poolt 12 tunni ulatuses läbi viidud kriminaaltoimiku materjalidega põhjalik tutvumine, kui varasemalt oli kaitseakti tarvis kaitsja juba tutvunud „kaitseakti koostamist nõudval täpsusel“ kriminaalasja toimikuga. Seega loeb kohus välja toodud 68 tunni ajakulu asemel põhjendatud konkreetsete õigusteenusete osutamise mõistlikuks ajaks 5 (istungite eelne konsultatsioon) + 0,5 (istungi järgne konsultatsioon) + 5 (kaitseakti koostamise eelne ja järgne konsultatsioon) + 8 (istungiteks ettevalmistamine) = 18,5 tundi (vahe kaitsja arvestusega 49,5 tundi).
  2. Kolmandaks ei pea kohus põhjendatuks kaitsja tasuarvestust osas, mis puudutab kohtuistungite järgset istungite salvestiste ülekuulamist. Kaitsja näol on antud juhul tegemist professionaalset kaitseteenust pakkuva vandeadvokaadiga, kelle puhul kohus eeldab, et istungil toimunu jääb talle olulistes nüanssides meelde. Vajalik ei ole samas mahus teistkordset info ülekuulamine. Seega piisab kaitsjal istungi protokollidega tutvumisest ning protokollides kajastatud andmetes kahtluse korral on kaitsjal võimalik üksnes vastav osa kohtuistungil toimunust salvestiselt üle kuulata. Ehk kaitsja saab istungil toimunu üle kontrollida eelkõige protokolli lugedes ning kuluarvestuses 15
(16)1-18-7807 näidatud nö „teistkordse täiemahulise istungi pidamist“ tasu osas ajaliselt ei saa hinnata vajalikuks ja mõistlikuks. Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et kaitsja ei esitanud menetluse kestel kohtule mitte ühtegi parandusettepanekut istungi protokollidele. Seega loeb kohus välja toodud 12,5 tunni (0,5 + 3 + 5,5 + 2,5 + 1) ajakulu asemel põhjendatud konkreetse õigusteenuse osutamise mõistlikuks ajaks 3,5 tundi, ehk keskmiselt (pikemate protokollidega tutvumiseks kulus enam aega ja lühematega vähem) ca kolmveerand tundi iga istungi protokolliga tutvumise kohta (vahe kaitsja arvestusega 9 tundi). 26. Arvestades eeltoodud A. Kalmeri süüasja lahendamise keerukust, toimunud kohtuistungite ja nende ettevalmistamiseks kulunud mõistlikku aega, tuleb kriminaalsüüdistuses kaitsmiseks kaitsja poolt kulutatud vajalikuks ja mõistlikuks rahaliseks kuluks pidada asja kohtueelses ja kohtulikus menetluses kokkuvõttes oluliselt väiksemat kulu. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 16 748,16 eurot, sh õigusteenus summas 13 956,80 eurot, 176 tundi (24 + 49,5 + 9 = 82,5; 258,5 – 82,5 = 176), tunnihinnaga 79,30 eurot. Arvestades kõike eelmärgitut, tuleb Eesti Vabariigilt Ago Kalmeri kasuks välja mõista kokku 16 748,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik Peep Põlma rahvakohtunik Teet Kurs rahvakohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.