) §-st 661 lg 4. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 05.11.2019 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A R vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 21.11.2019 makseettepaneku, millele võlgnik esitas 19.12.2019 vastuväite. Kohtunikuabi andis 10.01.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28.01.2020 Harju Maakohtule hagi A Ri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis 04.02.2020 määrusega hagi menetlusse. 15.04.2020 esitati kohtule taotlus kaasata käesolevasse menetlusse kostja poolele iseseisva nõudega kolmas isik L R ja kinnitada poolte vahel kompromiss. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 213 lõike 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib
§-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 saab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastavalt
lõikele 4 kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Kohus rahuldab poolte taotluse ja kaasab kostja poolele iseseisva nõudeta kolmanda isikuna L Ri.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 100 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga xxx.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise aja 1 tööpäevani.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.