← Eesti

3-18-529/137

Obsah (6)§ 229§ 158§ 230§ 109§ 32§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 230 lg 1).

  1. Kolleegium ei pea vajalikuks küsida asja lahendamiseks eelotsust Euroopa Kohtult. Praegusel juhul saab EL õigusega seotud õiguslikud probleemid lahendada Euroopa Kohtu senisele praktikale toetudes.
  2. Kolleegium võtab asja juurde vastustaja
  3. veebruaril 2020 esitatud dokumendid: OÜ Rewild analüüsi „Rail Baltica raudtee mõju Luitemaa linnualale“ (
  4. detsembrist 2018) ning OÜ Hendrikson & Ko hinnangu „Rail Baltic raudtee eelistatud trassivariandi Natura asjakohane hindamine Luitemaa linnualale“ (koostatud
  5. aastal). Tegemist on asjakohase teabega, et hinnata kohtumenetluse korrakohasust ja täiendavate tõendite kogumise võimalusi haldus- ja ringkonnakohtus. Kolleegium ei kasuta neid dokumente faktiliste asjaolude tuvastamiseks, vaid lähtub kohtute tuvastatud asjaoludest (

§ 229lg 2).

15. Kolleegium selgitab esmalt, milliste alama astme kohtute põhjendustega ta nõustub (I osa). Seejärel põhjendab kolleegium seda, miks oleks Pärnu MP menetluses tulnud koostada Natura hindamine (st KeHJS § 45 v.r-s sätestatud erisusi hõlmav hinnang), selgitamaks välja, millist mõju avaldab kavandatav raudtee Luitemaa linnualale (II osa). Edasi selgitab kolleegium, miks Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevaid linnuliike puudutav analüüs KSH raames ei vastanud Natura hindamise nõuetele ega võimaldanud selgitada, kas kavandatav tegevus ohustab Luitemaa linnuala terviklikkust (III osa). Viimaks lahendab kolleegium menetlusosaliste taotlused (IV osa). I 11

(19)3-18-529
  1. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui kasutas otsuse põhjendavas osas teise kohtuotsuse põhjendusi. Kuna kohtuasjades olid vaidlustatud samad haldusaktid ning suuresti tuli lahendada samu õiguslikke probleeme, võis ringkonnakohus järgida varasema otsuse põhjendusi, olgugi et eelmise otsuse oli teinud teine kohtukoosseis.
  2. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga järgmistes punktides ega pea vajalikuks korrata kohtute esitatud põhjendusi. 1) Vaidlustatud otsuse peale ei või esitada populaarkaebust (vt kolleegiumi otsus nr 3-16-1472/92, p 15). 2) Kohtud võisid asja lahendada, nõudmata välja kassatsioonkaebuses märgitud dokumente. 3) Vastustaja oli haldusorgan, kelle pädevuses oli otsustada planeeringu kehtestamise üle. 4) Avalikkuse kaasamine toimus õiguspäraselt. Kolleegiumi hinnangul ringkonnakohus eksis, leides, et keskkonnaorganisatsioon ei või tugineda väitele, et üldsusele ei olnud tagatud piisavat võimalust menetluses osaleda. Üldsuse osalemisõigus, mis tuleneb „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni“ (Århusi konventsiooni) art-st 6, samuti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 28, on keskkonnakaitselistel eesmärkidel kehtestatud menetluslik õigus. Seetõttu saab keskkonnaorganisatsioon tugineda sellele, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane põhjusel, et üldsus ei saanud nõuetekohaselt menetluses osaleda (vt kolleegiumi otsus nr 3-16-1472/92, p 17). 5) Planeeringut koostades ja kehtestades tuli arvestada üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja rahvusvahelise lepinguga „Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu/Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkulepe“. 6) Olemasoleva trassi kõrvalejätmine ei olnud meelevaldne. 7) Suuremalt jaolt on trassivalikul uuritud õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks piisavalt alternatiivseid lahendusi. Vaid Pärnu MP puhul esineb probleeme, mida kolleegium käsitleb allpool. 8) KSH käigus kogutud andmed, analüüsitud mõjud ja kehtestatud leevendusmeetmed olid Harju ja Rapla MP-de kehtestamiseks piisavad. 9) Õiguspärane oli lahendus, mille kohaselt seati planeeringuga tingimus, et Rääma rabas tuleb säilitada veerežiim, ent jäeti lahtiseks see, millist tehnilist lahendust raba ületamiseks kasutatakse. Oluline on see, et eesmärgi saavutamist võimaldavad lahendused on olemas ja põhimõtteliselt teostatavad. 10) Tolkuse loodusala terviklikkuse säilimist hinnates ei tulnud metsistega arvestada. Küll aga võib osutuda vajalikuks selgitada välja raudtee mõju Tolkuse loodusala metsiseelupaikadele niivõrd, kuivõrd nende kahjustamine võib mõjutada Luitemaa linnuala kaitse eesmärke (vt käesoleva otsuse p 32). II
  3. KeHJS § 33 lg 1 p 4 v.r järgi tuli Natura hindamine algatada juhul, kui kavandatav tegevus avaldab Natura võrgustiku alale eeldatavasti olulist mõju. Pooled on üksmeelel selles, et Luitemaa linnuala kohta pole Natura hindamist tehtud, piirdutud on eelhindamisega. Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt, mis sai alguse kohtuasjast C-127/02: Waddenzee, tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud (otsuse p-d 44 ja 45). Seega on ekslik ringkonnakohtu ja vastustaja seisukoht, et Natura hindamine oleks olnud nõutav üksnes juhul, kui ekspert oleks tuvastanud olulise negatiivse mõju. Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura alale. Euroopa Kohus selgitas Waddenzee asjas, et kui kavandatav tegevus ohustab asjaomase ala kaitse eesmärke, tuleb seda pidada alale tõenäoliselt olulist mõju avaldavaks. Mõju olulisuse üle otsustades 12
(19)3-18-529 tuleb eelkõige arvestada asjaomasele alale iseloomulikke tunnuseid ja keskkonnatingimusi (otsuse p-d 47˗49). Euroopa Komisjoni (mittesiduvate) selgituste kohaselt sõltub mõju olulisus sellistest teguritest nagu mõju suurus, liik, ulatus, kestus, intensiivsus, avaldumise aeg (ajastus), tõenäosus ja kumulatiivsus ning asjaomaste elupaikade ja liikide haavatavus (teatise „Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ p 4.5.2, Euroopa Liidu Teataja C 33, 25. jaanuar 2019). Natura hindamise võib seega tegemata jätta kahel juhul:
(1)kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või
(2)kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust.
  1. Vaidlustatud maakonnaplaneeringute KSH, sh Natura eelhindamiste ja Natura hindamiste käigus on eristatud raudtee otsest ja kaudset mõju. Otsene mõju esineks KSH järgi juhul, kui trass kulgeks Natura alal ja hävitaks füüsiliselt kaitse eesmärgiks oleva elupaigatüübi või kaitstava liigi elupaiga või kasvukoha. Kaudseks mõjuks on nimetatud mõju, mida avaldab Natura ala kaitseväärtustele ala kõrval kulgev trass. Euroopa Kohtu selgituste kohaselt võib Natura alale olulist mõju avaldada nii ala territooriumil kui ka väljaspool seda toimuv tegevus (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-142/16: komisjon vs. Saksamaa, p 29). Kolleegium rõhutab, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju. Kaitsealuse linnuliigi elupaik võib samaväärselt hävida lindude jaoks oluliste tingimuste (niiskusrežiim, inimeste või sõidukite liikumine piirkonnas, müra) muutumise tõttu nagu elupaiga peale ehitamise tõttu. Samuti võib elupaiga kvaliteet halveneda raudteerajatiste ja rongi põhjustatava suremusohu ning asurkondade killustumise tõttu. Natura eelhinnangut andes tuleb analüüsida Natura ala olukorda ja kavandatava tegevuse tagajärjel ilmneda võivaid muutusi. Otseste ja kaudsete mõjude eristamisel on seejuures teisejärguline tähendus.
  2. RB trassilõik 4A kulgeb Luitemaa linnuala kõrval. KSH aluseks olnud eluslooduse uuringu kohaselt mõjutab raudteemüra ja muu inimtegevus kõige rohkem linde. Uuringus on märgitud, et erinevad häiringud võivad mõjutada metsa- ja märgalalinde (sh kotkaid, must-toonekurgi, metsiseid) kuni ühe kilomeetri raadiuses (uuringu lk 6, digitoimiku leht (dtl) 2010). Luitemaa linnuala eesmärgiks on muu hulgas merikotka, must-toonekure ja metsise kaitse. Kõigi nende liikide elupaigad jäävad KSH aruande kohaselt Luitemaa linnuala kõrvalt mööduva RB trassi ühekilomeetrisesse mõjusfääri (vt KSH lisa IV „Natura hindamine“ tabel 3.1, dtl 2095˗2096). Pärnu MP seletuskirja tabeli 3.6.1 kohaselt asub merikotka pesa 550 m kaugusel raudteest, must-toonekure oma 670 m kaugusel, metsiste tegutsemispiirkonnad jäävad 1000 m piiresse (dtl 2885).
  3. KSH programmi kohaselt on RB näol tegemist mastaapse projektiga, mille puhul saab eeldada, et see võib avaldada olulist mõju vähemalt programmis loetletud Natura aladele. Loetellu kuulub ka Luitemaa linnuala (programmi lk 74, dtl 1534 ja lk 124, dtl 1584). KSH lisa IV „Natura hindamine“ tabelis 3.1 „Planeeritava Rail Baltic raudtee trassikoridoride mõjusfääri jäävad Natura 2000 võrgustiku alad, alade kaitse-väärtused ning hinnang kaitseväärtustele otsese või kaudse mõju esinemisele“ on Luitemaa linnuala kohta märgitud järgmist. Raudtee ei hävita otseselt linnualal asuvaid kaitsealuste lindude elupaiku. Eeldada võib aga seda, et raudtee rajamisega ja toimimisega võivad kaasneda elupaikade kvaliteeti halvendavad häiringud. Ekspert on soovitanud nihutada trassi häiringute vähendamiseks linnualast võimaluse korral eemale, minimeerida müra ning vältida suuremahulisi ehitustöid lindude pesitsusperioodil (dtl 2095˗2096). 13
(19)3-18-529 Põhjendusi selle kohta, miks loobuti KSH programmis väljendatud plaanist teha Luitemaa linnualale Natura hindamine, ei ole eelhinnangus ega muudes planeerimismenetluse materjalides esitatud. Vastustaja selgitas Riigikohtule, et kuigi eelhinnangus pole selle koostanud eksperdi seisukohta, et kavandatav raudtee Luitemaa linnualale olulist mõju ei avalda, nähtub eksperdi selline järeldus asjaolust, et linnualale Natura hindamist ei tehtud. Kolleegium vastustaja arutlusega ei nõustu. Olukorras, kus ekspert on leidnud, et raudtee rajamine toob eeldatavasti kaasa kaitsealuste liikide elupaikade kvaliteeti halvendavad häiringud, tohiks Natura hindamise tegemata jätta vaid juhul, kui eksperdi selgelt väljendatud järeldused ei jätaks üles mingit teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et nimetatud häiringud võiksid olla olulised. Üksnes Natura hindamise tegemata jätmise fakt selliseid kahtlusi ei kõrvalda.
  1. KSH lisa II-3 „Trassinihutused Pärnumaal“ (dtl 6460˗6464) kohaselt nihutati Luitemaa linnuala kõrvalt kulgevat trassilõiku 4A linnuala piirist 70˗110 meetrit kaugemale ühes kahest kohast, kus see piirneb Luitemaa linnualaga. Nihutuse eesmärgiks oli tekitada raudtee mõju vähendamiseks puhverala. 70˗110-meetrine nihutus ei viinud siiski trassi nii kaugele, et Luitemaa linnualal paiknevad lindude elukohad oleksid jäänud raudteest ühe kilomeetri kaugusele ulatuvast mõjualast välja. KSH lisas III-5 (dtl 4661) on märgitud, et metsis, must-toonekurg ja kotkas on häirimistundlikud liigid, mille isendid võivad pesitsus- või paaritusperioodil olla ülitundlikud ka võrdlemisi kaugel paiknevast inimtegevusest põhjustatud häiringute suhtes. Samas dokumendis on näiteks sedastatud, et ka pärast trassinihutust on raudtee merikotka pesale nii lähedal, et projekti kavandamisel tuleb häiringutega arvestada. Nenditud on, et raietööd ja muud olulisemad ehitustööd pesitsusajal tooksid suure tõenäosusega kaasa merikotka pesa hülgamise, samuti võivad pesa hülgamise põhjustada raudtee kasutamisega seotud häiringud pesitsusajal. Seega ei välista ka planeerimismenetluse käigus tehtud raudteetrassi nihutus seda, et raudtee rajamine ja kasutamine avaldab Luitemaa linnualale olulist mõju.
  2. Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega. Asjaolu, et hindamisvajaduse üle otsustades võetakse arvesse meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada projekti kahjulikku mõju alale, viitab sellele, et oluline mõju on tõenäoline. Järelikult tuleb hindamine korraldada. Leevendusmeetmete täieulatuslikku ja täpset analüüsi ei tule teha mitte eelhindamise etapis, vaid just Natura hindamise etapis. Selliste meetmete arvesse võtmine eelhindamise etapis võib kahjustada loodusdirektiivi kasulikku mõju, kuna tekib oht, et hindamisest hiilitakse kõrvale (C-323/17: People Over Wind ja Sweetman, p-d 35˗37). Luitemaa linnuala Natura eelhinnangus märgitud müra minimeerimise ja ehitustööde ajastamise nõuded on leevendusmeetmed, mille asjakohasuses saab veenduda alles pärast seda, kui nõuetekohane Natura hindamine on tehtud. Trassikoridori asukoha muutmine planeerimismenetluses ei olnud seevastu mitte raudtee mõju leevendav meede, vaid planeeringu põhilahenduse korrigeerimine. Kui nihutus oleks võimaldanud järeldada, et raudtee enam linnualale olulist mõju avaldada ei saa, oleks olnud eelhindamise etapis langetatud Natura hindamise tegemata jätmise otsustus õiguspärane.
  3. Arvestades asjakohast Euroopa Kohtu praktikat, tuleb eeltoodust järeldada, et häiringud võivad vähemalt leevendamata kujul olla olulised. Kas raudtee rajamise ja toimimisega kaasnevat mõju on võimalik leevendada, kuidas seda teha ning millist mõju avaldab raudtee linnuala terviklikkusele leevendusmeetmete rakendamise korral, tuleb selgitada Natura hindamise käigus. Seda, et raudtee mõju ei ole selgelt ebaoluline, kinnitab KSH dokumentides märgitu, mille kohaselt Luitemaa linnualal kaitstavad liigid on häirimistundlikud ning nende elupaigad ja tegutsemispiirkonnad jäävad raudtee mõjutsooni (vt käesoleva otsuse p-d 20 ja 22). 14
(19)3-18-529 Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et Pärnu MP menetluses jäeti Luitemaa linnuala Natura hindamine õigusvastaselt tegemata. III 25. Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus kavandatava tegevuse mõju Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevatele linnuliikidele poleks üldse hinnatud ega arvestatud. Erinevates uuringutes, KSH aruandes ja selle lisades on muu hulgas käsitletud ka raudtee mõju Luitemaa linnualal raudtee eeldatavasse mõjutsooni jäävatele linnuliikidele (must-toonekurg, merikotkas ja metsis). Seda põhjusel, et tegu on ka LKS § 10 lg 3 alusel kaitstavate liikidega. Must-toonekurg ja merikotkas kuuluvad I kaitsekategooriasse, metsis II kaitsekategooriasse (Vabariigi Valitsuse määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“). Menetlusosalised ei väida, et KeHJS ja loodusdirektiivi nõuetele vastav Natura hindamine oleks olnud Pärnu MP kehtestamise ajaks Luitemaa linnuala kohta tehtud. Siiski selgitab kolleegium järgnevalt, miks ei asenda KSH raames tehtud muud analüüsid praegusel juhul Natura hindamist, st uuringuid, kas kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Luitemaa linnuala terviklikkust ja kaitse eesmärke (vt ka KeHJS § 45 lg 2 v.r, Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-418/04: komisjon vs. Iirimaa, p 231). Kolleegium märgib, et ei arvesta

§ 229

lg-st 2 lähtudes siinkohal uuringuid, mille vastustaja esitas kassatsioonimenetluses, vaid tugineb haldus- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludele.

  1. Natura alale avalduvat mõju hinnates tuleb arvestada eelkõige ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust (KeHJS § 45 lg 1 p 1 v.r koosmõjus lg-ga 2). Euroopa Kohus on selgitanud, et ala terviklikkust ei kahjustata, kui selle kaitsestaatus jääb soodsaks. See tähendab, et püsivalt säilivad ala olemuslikud tunnused, mis on seotud nende looduslike elupaigatüüpide esinemisega, mille kaitseks ala Natura võrgustikku arvati (C‑441/17: Białowieża mets, p 116). Linnualad on kaitsealadeks klassifitseeritud vaadeldava linnuliigi säilimise ja paljunemise eesmärgil, mille tagamiseks peavad jätkusuutlikult säilima linnuliigi elupaiga olemuslikud tunnused (C-164/17: Grace ja Sweetman, p 35). Euroopa Kohus on rõhutanud, et Natura hindamise aruandes toodud järeldused ei tohi olla lünklikud. Järeldused peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud ning hajutama kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused kavandatud tööde mõju suhtes (C-441/17: Białowieża mets, p 114). Hindamine peab tuginema ajakohastele andmetele ning kasutada tuleb parimat võimalikku tehnikat ja parimaid võimalikke meetodeid (C-127/02: Waddenzee, p-d 52–54 ja 59; C-43/10: Nomarchiaki Aftodioikisi Aitoloakarnanias, p 115).
  2. Natura hindamise nõuete järgimiseks oleks tulnud koguda Luitemaa linnualal kaitstavate linnuliikide kohta parimaid võimalikke meetodeid kasutades ajakohaseid, kvaliteetseid ja usaldusväärseid andmeid. KSH käigus on raudtee mõjusfääri jäävad Luitemaa lindude elupaigad tuvastatud keskkonnaregistri ja sellega seotud Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetele tuginedes. Seejuures on aga vajalikuks peetud täpsustavaid uuringud lindude elupaikade kaardistamiseks („Rail Baltic KSH vahearuanne“, lk 111, dtl 4503) ning sedastatud, et enne projekti realiseerimist tuleb Kõveri piirkonna metsise elupaikades (sh Luitemaal, Tolkusel) teha elupaigakao kompenseerimiseks ulatuslikud elupaikade uuringud ja nende alusel kavandada taastamistööd (KSH aruanne, p 16.3.1, dtl 1996). Seega olid Pärnu MP kehtestamise ajaks Luitemaa linnuala loodusväärtuste kohta kogutud andmed lünklikud. Uuringute edasilükkamine ei vasta ka KSH menetlusele kehtestatud nõuetele. Kolleegium selgitas otsuses nr 3-16-1472/92, et strateegiliste valikute tegemiseks vajalik teave olemasoleva keskkonna kohta tuleb välja selgitada arendustegevuse võimalikult varases staadiumis KSH käigus (otsuse p 31). 15

(19)3-18-529
  1. KSH aruande p-s 16.3.4 on ette nähtud, et enne ehitusetappi tuleb teha tarakatkestuste uuring, st uuring selle kohta, kus ja kui palju oleks loomade vaba liikumise säilitamiseks võimalik loobuda trassi piiravatest taradest (dtl 1997˗1998). Tarakatkestus on üheks meetmeks, mida KSH aluseks olnud eksperdiarvamustes on soovitatud ka Luitemaa linnuala metsiste kaitseks, kuid Pärnu MP-s on leevendava meetmena ette nähtud üksnes tarade märgistamine. Natura hindamise käigus tulnuks uurida, kas Luitemaa linnuala terviklikkuse kaitseks on vaja tarakatkestust. Kui vajadust tarakatkestuse järele ei saa välistada, tulnuks enne maakonnaplaneeringu kehtestamist veenduda selles, et tarakatkestusi on põhimõtteliselt, raudtee-ehitusele seatud tehnilisi kriteeriumeid arvestades võimalik teha. Tarakatkestuste täpsema asukoha ja teostuse võib lahendada edasistes loamenetlustes.
  2. KSH käigus ei ole välja selgitatud, milline on merikotka, must-toonekure ja metsise olukord ning nende elupaikade seisund Luitemaa linnualal tervikuna ning kuidas mõjutab raudtee rajamine ja kasutamine linnuala terviklikkust. Hinnates kavandatava tegevuse mõju ala terviklikkusele, tuleb uurida ka seda, millises seisus on ala need tunnused, mis on olulised kaitstavate linnuliikide säilimiseks alal. Sellest sõltub, mil määral võivad uued mõjutegurid kaitse eesmärke kahjustada. Kui elupaik on juba enne halvas seisus või haavatav, võib ka vähese intensiivsuse või ulatusega mõju osutuda ala terviklikkuse säilimise seisukohalt oluliseks (vt kolleegiumi otsus nr 3-17-740/46, p 23). A. Jair on
  3. aastal metsiste kohta koostatud eksperdiarvamus osutanud sellele, et linnualal pole ka seni suudetud hoiduda vähemalt metsiste elutingimuste halvendamisest (kuivendus, raied). Natura hindamise käigus tuleb vastata küsimusele, kas kavandatavate leevendavate meetmete abil on võimalik tagada Luitemaa linnuala terviklikkuse kaitse ning linnuliikide elupaiganõudlustele vastavate tingimuste jätkusuutlik säilimine alal. Näiteks on A. Jair pidanud vajalikuks seda, et kuivendusest juba varem kahjustatud Mõtuse metsise püsielupaiga (asub Luitemaa linnualal) looduslik veerežiim taastataks (dtl 2239). Planeeringus on aga leevendava meetmena ette nähtud üksnes olemasoleva veerežiimi säilitamine (Pärnu MP seletuskiri, p 4.2, dtl 2892).
  4. KSH ja maakonnaplaneeringute õiguslikult siduva lisa III-6 „Leevendavate meetmete register“ (dtl 992) kohaselt võib tarastatud raudteetrass metsakanaliste elupaikade lähedal viia lindude suremuse suurenemiseni, mida aitab leevendada tarastuse nähtavaks tegemine. Luitemaa kontaktalal tuleb kasutada tarastamislahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks. Seejuures on märgitud, et selle meetme tõhusus ei ole selge. Registris esitatud selgituste kohaselt on raudteetaristu üheks osaks elektriliinid, mille olemasolu linnustikule olulistes elupaikades võib viia linnustiku suremuse suurenemiseni. Elektriliinidele on trassilõigul 4A ette nähtud paigaldada nähtavust parandavad märgised. Sellegi meetme tõhusust on hinnatud ebaselgeks. Kolmandaks on ette nähtud, et 1 km tsoonis linnualast ei tohi
  5. veebruarist juuni lõpuni teha ehitustöid ja olulisemaid hooldustöid, millega kaasneb inimeste liikumine piirkonnas. Seda meedet on hinnatud tõhusaks. Viimaks on seatud tingimus, mille kohaselt tuleb kaitstavate loodusobjektide ja Natura alade naabruses tagada veerežiimi säilimine. Seda meedet on samuti hinnatud tõhusaks. Pärnu MP seletuskirjas on märgitud ka tingimus, et Luitemaa linnuala kõrval kulgevas lõigus tuleb trassikoridor elupaikade kahjustamise vältimiseks hoida võimalikult kitsas (p 3.5.3 alapealkiri „Kitsad olud Ilvese külas, dtl 2859). KSH aruandes pole hinnangut selle kohta, kas kehtestatud leevendavad meetmed võimaldavad kaitsta Luitemaa linnuala terviklikkust.
  6. Planeeringu võib kehtestada juhul, kui asjakohase hindamise tulemusel on kujunenud veendumus, et kavandatav tegevus ei kahjusta Natura ala terviklikkust ega kaitse eesmärke (KeHJS § 45 lg 2 v.r, vt ka loodusdirektiiv art 6 lg 3 ja Euroopa Kohtu otsus C-127/02: Waddenzee, p 61). KSH käigus esitatud Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide käsitluse põhjal ei saa sellist veendumust kujuneda. Olemasolevat olukorda ei ole nõuetekohaselt uuritud. Kehtestatud 16
(19)3-18-529 leevendusmeetmed vähendaks, kuid ei välistaks raudtee võimalikku kahjulikku mõju Luitemaa linnuala kaitse eesmärkidele, samuti ei ole selge kõigi kavandatud meetmete tõhusus.
  1. Lisaks võib Luitemaa linnuala terviklikkust metsise kaitsel ohustada väljaspool linnuala piire asuvate metsise elupaikade kahjustamine. Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura hindamise käigus tuleb analüüsida kavandatava tegevuse mõju sellistele elupaigatüüpidele ja liikidele, mis asuvad väljaspool Natura ala piire, kui see mõju võib kahjustada ala kaitse eesmärke (C-461/17: Holohan, p-d 39 ja 40). Raudtee hävitab Luitemaa linnuala lähistel Tolkuse loodusala juures asuva suure ja elujõulise metsisemängu. „Leevendavate meetmete registris“ on märgitud, et see mõjutab ilmselt negatiivselt ka naabruskonna populatsioone. Eesti Ornitoloogiaühing on leidnud, et Tolkuse ja Luitemaa metsiseasurkonnad on funktsionaalselt seotud, mistõttu mõjutab Tolkuse piirkonnas asuvate elupaikade kahjustamine Luitemaa linnuala kaitseväärtusi (dtl 5147). A. Jairi arvamuse kohaselt mõjutab Tolkuse loodusala kõrval asuva metsisemängu hävitamine tõenäoliselt ka naabruses asuvate püsielupaikade populatsioone, kuna tegu on piirkonna metsise populatsiooni tuumikalaga (arvamuse lk 15, dtl 2242). Ekspert on pidanud metsistele oluliseks ohuteguriks isolatsiooni jäämist ja elupaikade killustamist (arvamuse lk 4, dtl 2231). Nõuetekohane Natura hindamine peaks sisaldama hinnangut selle kohta, millist mõju avaldab Luitemaa linnuala terviklikkusele ümbruskonna metsiseasurkonna kahjustamine RB ehitamise ja kasutamise tagajärjel.
  2. Kolleegium märgib, et alati ei pruugi olla põhjendatud trassialternatiivide visandamise aluseks võetud eeldus, et raudtee mõju Natura aladele on väiksem juhul, kui raudtee ei läbi Natura ala, vaid kulgeb selle piiri taga (vt Pärnu MP seletuskiri p 2.2, dtl 2799). Ekspert A. Jair on soovitanud võrrelda negatiivse keskkonnamõju suurust olukorras, kus trass kulgeb läbi metsaala, olukorraga, kus see kulgeks üle Luitemaa hoiuala niitude ja põldude (dtl 2243). Natura alale ehitamise üle otsustades tuleb järgida ala kaitse eesmärke ja ala terviklikkuse säilimise nõuet (vt kolleegiumi otsuse nr 3-17-740/46 p-d 18 ja 25), kuid see ei tähenda, et Natura ala läbiv trassialternatiiv ei võiks kuuluda analüüsitavate alternatiivide hulka. Põhjalikumalt ei pea kaaluma ebarealistlikke alternatiive, kuid ainuüksi planeerimismenetluses väljatoodud asjaolu, et alternatiivne trass kulgeks läbi Natura ala, ei välista veel selle võimalikkust. Planeerimismenetluses ei leitud Luitemaa linnuala kõrval kulgevale trassilõigule alternatiive ka idasuunal. Alternatiivide visandamise alusena on Pärnu MP seletuskirjas ja planeeringu lisades nimetatud trassigeomeetria nõuete ja planeeringu lähteseisukohtades paika pandud baastegurite järgimise vajadust. Erandlikku olukorda, kus trassilõigule pole leitud ühtki realistlikku alternatiivi, tuleks täpsemalt selgitada (vt ka PlanS v.r § 291 lg 2).
  3. Luitemaa linnuala Natura hindamise tegemata jätmine on oluline menetlusviga, mis võis mõjutada Pärnu MP kehtestamise otsuse sisu (HMS § 58, kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 24, vrd ka kolleegiumi otsus nr 3-16-1472/92, p 53). Kuna haldusmenetluses ei kogutud õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke andmeid, ei ole võimalik tehtud viga kõrvaldada uute tõendite kogumisega kohtumenetluses. Vastasel juhul asuks kohus haldusmenetluses uurimata jäänud olulisi asjaolusid hindama ja nende alusel kaalutlusõigust teostama täitevvõimu asemel, mis oleks vastuolus

§ 158lg-ga 3 ja võimude lahususe põhimõttega (põhiseaduse § 4).

Olenevalt Luitemaa Natura hindamise tulemustest võib osutuda vajalikuks ka KeHJS § 45 lg-s 3 nimetatud otsuse langetamine, mis eeldab Vabariigi Valitsuse nõusolekut. IV 17

(19)3-18-529
  1. Pärnu MP tuleb tühistada osas, milles trassivalikut võisid mõjutada Luitemaa linnuala kõrval kulgeva trassilõigu asukoha määramisel tehtud vead. Vastustajale peab jääma piisav kaalumisruum tuvastatud vea kõrvaldamiseks. Seetõttu tuleb MP tühistada trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Suuremas ulatuses pole maakonnaplaneeringut põhjust tühistada. Tuvastatud viga ei muuda asjaolu, et vastustaja on trassivalikul pidanud põhjendatult oluliseks Pärnu linnas peatuse tegemise võimalust. Ka ei mõjuta tuvastatud viga Läti piiri lähistele jäävate trassilõikude asukohta.
  2. Kolleegium selgitab, et Pärnu MP osalise tühistamise järel on vastustajal võimalik valida, kas algatada uus või uuendada vana planeerimismenetlus (vt kolleegiumi otsus nr 3-17-563/70, p 13). Kui vastustaja otsustab menetluse uuendamise kasuks, tuleb KSH-d täiendada Luitemaa Natura hindamisega ning teha sellega seotud ja selle järeldustest tulenevad menetlustoimingud. Juba tehtud menetlustoiminguid, millel tuvastatud veaga seost ei ole, kordama ei pea. Menetluse uuendamise korral tuleb planeerimismenetlusele kohaldada menetluse alguses kehtinud menetlusnorme (HMS § 5 lg 5, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1).
  3. Kolleegium teeb

§ 230

lg 5 p 5 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab ARB ja ELKS kaebuse osaliselt ja tühistab riigihalduse ministri

  1. veebruari
  2. a käskkirja nr 1.1-4/40 sellega paika pandud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas.
  3. Kolleegium muudab menetluskulude jaotust (

§ 109lg 4).

38.

  1. Esimese astme kohtumenetluses palus ARB mõista vastustajalt välja 37 548 eurot 84 senti (30 eurot riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt, 1167 eurot 84 senti dokumentaalsete tõendite saamise kulud ja 36 351 eurot õigusabikulud) ning ELKS 30 eurot (riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt) (dtl 5373, 5416 jj). Vastustaja arvates tuleb dokumentaalsete tõendite hankimise kulu vähendada 267 euro 84 sendi võrra, sest selle eest hangitud dokumenti ei läinud menetluses vaja ja kohus ei võtnud seda asja juurde. Kolleegium nõustub sellega. Vastustaja leiab ka, et kohtuistungiga seotud menetluskulud olid liiga suured, kuna ARB-d ja ELKS esindas istungil viis esindajat. Selle vastuväitega kolleegium ei nõustu. Istungil viibisid ARB seaduslik esindaja, ARB ja ELKS kaks advokaadist esindajat, juristist esindaja SA-st Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja ornitoloogist nõustaja. Asja sisu ja mahtu arvestades on see aktsepteeritav. Seega oli ARB põhjendatud menetluskulu esimese astme menetluses kokku 37 281 eurot ja ELKS oma 30 eurot. 38.
  2. Apellatsiooniastmes palus ARB mõista vastustajalt enda kasuks välja menetluskulud 15 750 eurot 50 senti (sh 15 eurot riigilõiv, 15 735 eurot 50 senti õigusabikulu) (dtl 6026˗6042 ja 6091˗6096). ELKS menetluskuluks apellatsiooniastmes oli 15 euro suurune riigilõiv. 38.
  3. Kassatsiooniastmes palus ARB vastustajalt välja mõista õigusabikulu 9651 eurot (dtl 6289, 6400 ja 6436). Vastustaja vaidles kassatsiooniastme menetluskuludele vastu. Õigusabikulude arved sisaldasid 2280 eurot, mille ARB-d ja ELKS esindanud advokaadibüroo tasus KÕK-le õigusnõu andmise eest. Vastustaja leidis, et kuna KÕK ei olnud kassatsiooniastmes kassaatorite esindajaks, KÕK juristid ei ole advokaadid ega tohi seetõttu Riigikohtus esindajaks olla, ei ole nende antud õigusnõuga seotud kulud põhjendatud. ARB ja ELKS esindajad selgitasid, et kasutasid KÕK ettevalmistatud materjale menetlusdokumente koostades ning selle võrra oli advokaadibüroo osutatud teenuste maht ja arve väiksem. Kolleegium leiab, et tegu on praeguse kohtuasja sisu arvestades põhjendatud menetluskuluga (

§ 109

lg 6), mille väljamõistmist ei takista

§ 32lg-s 2 sätestatud esindusõiguse piirang kassatsioonimenetluses. Kassaatoreid esindasid kassatsioonimenetluses advokaadid. 18

(19)3-18-529 Teiseks leidis vastustaja, et viimane tähtaeg menetluskulude taotluse esitamiseks Riigikohtule oli
  1. veebruar
  2. Pärast seda esitatud taotlus (
  3. aprillil 2020 esitatud taotlus lisandunud õigusabikulu 624 euro väljamõistmiseks) tuleb vastustaja arvates jätta rahuldamata. Riigikohus andis küll
  4. aprilli
  5. a kirjaga pooltele uue võimaluse esitada oma seisukohti kavandatud istungi ärajäämise tõttu, kuid mitte võimaluse esitada uusi taotlusi. Kolleegium vastuväitega ei nõustu. Istung jäi ära Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu. Selle kompenseerimiseks andis kolleegium pooltele lisatähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Sama tähtaja jooksul võis esitada ka uusi taotlusi. Teistel menetlusosalistel oli võimalus taotlusega tutvuda ja sellele vastu vaielda. Eeltoodu põhjal peab kolleegium ARB ja ELKS kassatsiooniastme õigusabikulusid põhjendatuks. Kokku on ARB põhjendatud menetluskulud 62 682 eurot ja ELKS menetluskulud 45 eurot. 38.
  6. Kolleegium arvestab menetluskulude jagamisel seda, millise osa kohtuvaidluse sisust moodustasid õiguslikud küsimused, mille alusel kolleegium kaebuse osaliselt rahuldab (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-46-12, p 38). Kolleegium peab seetõttu põhjendatuks mõista ARB ja ELKS kasuks välja 1/3 menetluskuludest. Vastustajalt tuleb seega ARB kasuks välja mõista 20 894 eurot ja ELKS kasuks 15 eurot. Vastustaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna planeerimisalase tegevuse korraldamine ja kehtestatud planeeringute õiguspärasuse kontrollimise menetlustes osalemine kuulub vastustaja põhiülesannete hulka. Kassatsioonikautsjonid tuleb tagastada (

§ 107lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.