2-20-5251/2

Tsiviilasi nr 2-20-5251 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja

1. aprill 2020, Tartu kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-20-5251 Tsiviilasi M. K. avaldus Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende avalduse esitaja M. K. (ik XXX; viibimiskoht XXX) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta M. K. avaldus menetlusse võtmata ja tagastada avaldus M. K.
3. Menetluskulud jätta M. K. kanda. Määrus toimetada kätte M. K. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. M. K. esitas 07.04.2020 Tartu Maakohtule avalduse, mille kohaselt soovib esitada hagi oma poja S. M. kasuks elatise väljamõistmiseks. Poeg elab käesoleval ajal koos oma ema E. K. XXX linnas. M. K. ei ela koos perega alates XX.XX.XXXX ning viibib praegusel ajal XXX, kus tal ei ole püsivat sissetulekut ja elatise temalt väljamõistmine ei ole seetõttu põhjendatud. Elatise väljamõistmine temalt ületaks tema praegust elatustaset.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6. Kohus leiab, et M. K. avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja otstarbekas ei ole puudusi kõrvaldada (elatise nõue lahendatakse hagimenetluses ja lapse elukohajärgses kohtus), sest ka kohtule esitatava hagiavaldusega ei ole M. K. taotletavat eesmärki – nõuda S. M. kasuks elatise väljamõistmist – võimalik saavutada. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamiskohustus on tema vanematel ning lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi saab lapse nimel esitada vanem, kes elab lapsega koos. Antud juhul nähtub rahvastikuregistrist, et M. K. ei ole XX.XX.XXXX sündinud S. M. XXX. Seega ei ole M. K. seadusest tulenevalt S. M. ülalpidamise kohustust. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on küll lapse S. M. isana sünniakti kantud D. M. oma isaduse vaidlustanud, kuid hagiavaldus võeti tagasi ja menetlus viidatud asjas lõpetati. Kuivõrd M. K. ei ole S. M. XXX, ei saa M. K. esitada kohtule hagi S. M. kasuks elatise väljamõistmiseks, mistõttu tuleb M. K. 07.04.2020 kohtule esitatud avaldus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
7. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
8. Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta menetluskulud M. K. kanda. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
9. Kohus selgitab M. K., et ühe aasta jooksul lapse sünnist (XX.XX.XXXX) arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe (D. M.) asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta (nagu antud juhul), võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul (seega D. M. ja E. K. nõusolekul). Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse (D. M.) vastu. Seega tuleks soovi korral vastav hagi esitada lapse elukoha (XXX) järgsele kohtule, milleks on Harju Maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2