Obsah (5)

§ 274§ 121§ 120§ 203§ 12

1-19-5439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2020.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5439 (19251000058) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuist

§ 274

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav XX, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: kannab karistust Tallinna Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxxxxxxx; töökoht: xx xxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 314 järgi kohus otsustas: 1. Õigeks mõista XX

§ 274lg 2 p 3 järgi. 2. Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda.

1. Kustutada XX andmed riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris. ( DNA proov ja sõrmejäljed on võetud 20.03.2019.a. ) EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleis 1 1-19-5439
2. märtsil 2020.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
3. XX süüdistatakse selles, et tema 22.02.2019.a kella 09:50 ajal xxxxx xxxxxx xxxxxx xx xx hoone koridoris ütles peale kohtuistungit, kus arutati kriminaalhooldusametniku ettekande alusel XX karistuse täitmisele pööramist, ametikohustusi täitvale Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnikule YY „W ütles kodus, et kui karistus täitmisele pööratakse, siis ei ole sul mõtet oma nägu xxxxxx vahel näidata, lubas su auto põlema panna“. XX kordas ähvardust mitu korda YY. Samuti ütles XX 25.02.2019.a kella 09:15 ajal kriminaalhooldusosakonna ametiruumides kriminaalhoolduses viibimise ajal ametikohustusi täitvale Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnikule YY „Kui ma peaks kinni minema on W kõigeks võimeline". YY tundis reaalset ohtu oma varale ja elule kuna teab, et XX on vägivaldne isik, näeb XX ka töövälisel ajal, XX teab, milline on tema isiklik sõiduauto, kuna on teda varem sellega sõitmas näinud. Võimuesindaja vastu psüühilise vägivalla ehk ähvarduse toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega korduvalt pani XX toime

§ 274lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 2. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega ei ole XX süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. 3.

§ 274

objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. YY töötab Tallinna Vangla X kriminaalhooldusosakonna xxxxx esinduses vanemkriminaalhooldusametnikuna /tl 32, tl 19-21/ ja on

§ 274

ettenähtud süüteokoosseisu mõttes võimuesindaja ning ta täitis XX süüdistuses etteheidetud tegude ajal ametiülesandeid. 4. Käesolevas asjas süüdistatakse XX võimuesindaja suhtes psüühilise vägivalla ehk ähvarduse toimepanemises, seega peab XX süüks arvatud vägivald vastama

§- s 120 ettenähtud süüteokoosseisule, mille objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev, s.o mille täideviimist on kannatanul alus karta.

1. Süüdistuse kohaselt ütles XX 22.02.2019.a kriminaalhooldusametnik YY: „W ütles kodus, et kui karistus täitmisele pööratakse, siis ei ole sul mõtet oma nägu xxxxxx vahel näidata, lubas su auto põlema panna“. 25.02.2019.a ütles süüdistatav YY: „ Kui ma peaks kinni minema on W kõigeks võimeline".
2. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest, s.t toimepanija peab tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku, näiteks realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist 2 1-19-5439 isikut kannatanule kahju tekitama.
3. Kuna XX ähvardas kannatanut kolmanda isiku, W, poolt kahju tekitamisega, peab XX esitatud süüdistusest nähtuma, millest tulenevalt tekib kannatanus ettekujutus või mulje, et süüdistatav valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku ning mõjutab W kannatanule kahju tekitama.
4. Süüdistuse kohaselt tundis kannatanu reaalset ohtu oma varale ja elule, kuna teab, et XX on vägivaldne isik, kannatanu näeb XX ka töövälisel ajal, XX teab, milline on kannatanu isiklik sõiduauto, kuna on teda varem sellega sõitmas näinud.
5. Süüdistusest ei selgu aga, kas ja kuidas XX tekitas kannatanus ettekujutuse sellest, et ta mõjutab W kannatanule kahju tekitama. Pelgalt süüdistuses loetletud asjaolud, et süüdistatav on vägivaldne ning teab milline on kannatanu sõiduauto, ei tekita veendumust selles, et tema võimuses on mõjutada W süüdistuses toodud ähvardusi toime panema ning seeläbi kannatanule kahju tekitama.
6. Ka kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist, et kannatanul oleks tekkinud ettekujutus sellest, et süüdistatav mõjutab W süüdistuses kirjeldatud ähvardusi täide viima. Samuti ei selgunud, et XX poolt kannatanule öeldud ähvardused olid veenvad, et kannatanul oli alus neid karta.
7. XX ei tunnistanud ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et kohtuistungist sai teada siis, kui samal päeval vastuvõtule tuli. Kohtuistungil oli temaYY ja kohtunik. Sai aru, et vangistus pöörati täitmisele. Erakorralisest ettekandest sai teada mehe, WW, käest. Tema oli kodus juua täis, kui koduvisiidile tuldi. Mees ütles, kui tema läheb karistust kandma, paneb mees hooldaja auto põlema. W ütles, et tema ütleks selle hooldajale edasi. Tema ja mees olid siis tugevas joobes. Tunneb meest väga hästi ja ta teab, et ta on selleks võimeline. Tundus, et mees võib seda reaalselt teha aga ei pruugi. Trepikojas ütles ta Y: "W lubas Su auto põlema panna". Ta ei tea miks ta ütles, oli nii närvis, pisarad oli silmas. Ta ei tahtnud halba, aga ütles välja kõik, mida tundis. 25ndal läks kriminaalhooldusosakonda tagasi. Kriminaalhooldajat hirmutada ei tahtnud. Selle peale, et laused võisid hooldajat hirmutada hakkas ta alles koduteel mõtlema. Ei eita, et võis hooldajale mitmekordselt ähvarduse edastada. Seda, et W ähvarduse teoks teeks ei soovinud, seda W ei palunud. Teadis, et hooldaja sõidab punast värvi autoga, auto marki ei tea. W on vägivaldne inimene, on olnud tema suhtes mitu korda vägivaldne.
8. Tunnistaja WW nägi X hooldajat paar korda, kui ta käis koduvisiidil. Hooldaja tuli punase xxxxxxx. X oli hooldusega probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, ta jõi iga päev. Tunnistaja ütles X, et kui sind kinni pannakse, siis teen kriminaalhooldaja elu põrguks. Ütles seda märtsisaprillis, siis, kui sai teada, et X peab kinni minema. Ta ei mõelnud selle all midagi hullu, ta oli vihane ja purjus. See oli vihaga öeldud, kriminaalhooldaja tegi tema kohta avalduse ja ütles, et uurija tuleb tema juurde. X ei öelnud, et tahab kriminaalhooldajale midagi teha ning ei palunud, et tunnistaja kriminaalhooldajale midagi teeks.
9. Süüdistatava ja tunnistaja WW ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja see, kes ütles süüdistatavale ähvarduse kannatanu aadressil ning palus süüdistataval see kannatanule edastada, kuid kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et ähvardus W poolt kahju tekitamise kohta oleks olnud kannatanu jaoks veenev. 3 1-19-5439
10. Kannatanu YY selgitas kohtuistungil, et teab XX ammusest ajast, tegu on ebastabiilse inimesega, ta on pidevalt olnud xxxxxx vahel alkoholijoobes. Hiljem olid kokkupuuted tööalaselt, XX tuli kriminaalhooldusesse arvele 2018.a. Hooldus kulges väga probleemselt, ta rikkus registreerimiskohustust, alkoholi tarvitamise keeldu. XX ähvardas 22.veebruaril, enne oli erakorralise ettekande arutamine, karistus pöörati täitmisele. Nad läksid saalist välja, XX ütles mingi lause, kannatanu ei saanud esimene kord aru, siis ütles uuesti, kannatanu küsis, kas ta sai õigesti aru ja siis ta kordas veel seda lauset. Midagi sellist oli, et ärgu ma oma nägu enam xxxxxx vahel näidaku, et W paneb mu auto põlema. XX ütles, et W võib midagi teha, ta ei öelnud, et ta ise võib midagi teha. Kui kannatanu XX 22.veebruari õhtul poes nägi siis ta pigem ei tahtnud, et X teda näeb, et äkki teeb midagi. Vältis teda, kuna ta oli samal päeval teada saanud, et karistus pööratakse täitmisele. Süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes, tuigerdas, kannatanu ei teadnud, mida ta temale teha võib.
11. veebruaril arvas kannatanu, et X mõtles selle välja, et teda ähvardada. X oli tema peale vihane, mitte W. X oli kindlasti ärritunud, et karistus täitmisele pööratakse, ta ütles vihasel toonil. Kuna X teadis, et kannatanu ela bxxxxxxx, siis arvas kannatanu, et ta võib reaalselt midagi teha. x ei teadnud, milline auto kannatanul on. Kannatanu teadis tema eelnevaid kuritegusid, 2008.a oli ta kättemaksu ajendil toime pannud omavolilise sissetungi ja kaks vägivaldset tegu, karistus

§ 121järgi pöörati täitmisele.

1. veebruaril toimus kriminaalhoolduse ruumides registreerimine, XX oli kaine ja kordas sedasama lauset. 25-ndal mainis X ka, et kannatanu isa töötab W sõbra alluvuses. Ta ütles, et W on võimeline kõigeks.
2. veebruaril kartis, et äkki XX teeb autole midagi. Kannatanu selgitas, et ta ei saa öelda, et tema enda suhtes vägivalla kasutamine langes täiesti ära, ei saa öelda, et ta ei tundnud mingit hirmu. Kannatanul oli iga hetk võimalus XX xxxxxxx vahel näha, kannatanu jälgis kuupäeva, millal XX karistust kandma läks, et ennast kindlalt tunda. Kannatanu sõitis isikliku Punase xxxxxxx, enne ähvardust jättis auto värava taha, pärast hakkas aeda sisse sõitma. Kannatanu ei arvanud, et W temale midagi teeks, sest kui nad kohtusid oli W väga viisakas. Arvas, et X teeb midagi.
3. Kannatanu ütlustest nähtub, et XX ähvardused, mille kohaselt W tema auto põlema paneb ja selle kohta, et W on kõigeks võimeline, ei olnud kannatanu jaoks veenvad, s.o ta ei kartnud nende täideviimist. Ta ei arvanud, et W temale midagi teeks, ta arvas, et X teeb midagi. Kannatanu ei soovinud X kohtuda ja vältis teda
4. veebruari õhtul poes, ei tahtnud, et X teda näeb, et äkki teeb midagi. Kuna X oli tugevas alkoholijoobes, tuigerdas, ei teadnud kannatanu, mida ta temale teha võib.
5. veebruaril kartis kannatanu, et äkki XX teeb autole midagi. Pärnu Maakohtu 24.09.2018.a otsus
6. Karistusregistri väljavõte ja /tl 23-25, tl 26-27/ tõendavad, et süüdistatav on karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, s.o vägivallakuritegude toimepanemise eest, mille tõttu oli kannatanul tõepoolest põhjus ebastabiilse, alkoholijoobes, vihase ja ärritunud süüdistatava ees hirmu tunda, kuid XX ei ole esitatud süüdistust selles, et tema ähvardas ise kannatanule kahju tekitada. 17. Asjaolu, et kannatanu teadis XX vägivaldsusest ning nägi alkoholijoobes süüdistavat töövälisel ajal tekitas temas küll hirmu XX ees, kuid kannatanu ei kartnud süüdistuses kirjeldatud ähvarduste täideviimist W poolt, samuti ei tekitanud asjaolud, et XX on vägivaldne isik ja kannatanu näeb XX ka töövälisel ajal, kannatanus ettekujutust selles, et XX mõjutab W kannatanule kahju tekitama. 4 1-19-5439 18.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse olulises ulatuses vara rikkumisega või hävitamisega ähvardamise eest ning selle all tuleb käesoleval juhul mõista

§ 203

koosseisule vastavaid tegusid ehk ähvardust kahjustada asja, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises.

§ 12¹ lg 1 kohaselt oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot.

Süüdistuses ei nähtu, samuti ei selgunud kohtuliku arutamise käigus, kannatanu auto rahaline või emotsionaalne väärtus, et hinnata, kas ähvarduse näol kannatanu auto põlema panna, on täidetud ähvarduse objektiivne koosseis, s.o ähvardamine olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. 19. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et XX käitumises puudub

§ 274

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis, s.o võimuesindaja korduv ähvardamine tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta. Kohus mõistab XX õigeks. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine

1. Kustutada XX andmed riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris ( DNA proov ja sõrmejäljed on võetud 20.03.2019.a. ), seoses tema õigeksmõistmisega. Kriminaalmenetluse kulud
2. Kuna kohus mõistab XX temale esitatud süüdistustes õigeks, tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud kokku summas 1966, 52 eurot riigi kanda. Määratud kaitsjale määratud tasu 815, 52 ja kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise ekspertiisi tegemise kulud 1140 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5