) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsus ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et J.K hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõude aluseks on väidetavalt valeandmete esitamine tsiviilasjas nr XXX. Menetlus tsiviilasjas nr XXX on lõpetatud. Seega ei ole hagejale nimetatud tsiviilasjast tekkinud otsest varalist kahjulikku tagajärge. Hageja palub nõuda välja kostja poolt tsiviilasjas nr XXX maksekäsu kiirmenetluse avalduses loetletud tõendid ning nende esitamata jätmisel mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju. Hageja leiab, et kostja on pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse teadvalt valeandmetega ning sellest tulenevalt on langenud hageja meeleolu, maksekäsu nõue ajas hagejat närvi, tema närvipinge ja ärevus tõusid, mis viis selleni, et hageja ei saa inimestega normaalselt suhelda. 3. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja vastuväide makseettepanekule tugines peamiselt sellele, et tegemist on valeandmetel esitatud nõudega, on hageja õiguste kaitseks piisav, et kostja ei esitanud hagimenetluses hagiavaldust ning tsiviilasja menetlus lõppes. Hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud andmete õigsust, et kostja esitas valeandmed hageja vastu, leiab kohus, et igale ebaõigete andmete avaldamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kostja võib oma tegevusega kõrvaldada ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed ka muul moel. Väidetavate valeandmete esitamine piirdus vaid tõendite loetlemisega maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei esitanud väidetavalt valesid andmeid, s.h tõendeid, ei avalikkusele ega ka kohtule. Antud juhul on tsiviilasja nr XXX menetlus lõppenud kostja poolt hagiavalduse esitamata jätmisega ning kohtu hinnangul on sellega võimalikud kahjulikud tagajärjed hageja suhtes kõrvaldatud. 4.
lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuivõrd 28. jaanuari 2020 hagi on esitatud paberkandjal, siis tuleb hagiavaldus ja lisad hagejale tagastada. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Seega käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd hagi ei ole menetlusse võetud ja kostja ei ole asja menetluses osalenud, ei saa kostjal olla menetluskulusid tekkinud ning seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6. Kuna esineb alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, puudub kohtul vajadus hinnata
lg 1 p 1 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 6 lg 1 ja 14 kohaselt seda, kas hageja majanduslik seisund võimaldab või ei võimalda tal tasuda menetluskulusid, s.o eelkõige riigilõivu, ning tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus jätab J.K. taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. 7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.