Obsah (4)

§ 121§ 207§ 203§ 2

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-429 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus

) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus tagastas kaebuse Tartu Vangla kohustamise nõudes tuua määruskaebuse esitajale kambrisse keevat vett

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Õigusaktidest tulenevalt puudub vanglal kohustus võimaldada määruskaebuse esitajale kambrisse keevat vett, tagatud peab olema külma vee saamise võimalus. Õigusvastaseks ei saa pidada seda, kui esinevad erisused avatud osakonnas ja lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate vahel. Võrreldes nende kinnipeetavatega, kes viibivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu lukustatud kambris, ei kohelda määruskaebuse esitajat ebavõrdselt. Lukustatud kambris on määruskaebuse esitajale tagatud külm vesi, samuti on tal võimalik soetada endale vangla kaupluse vahendusel isiklik veekeedukann. Kui määruskaebuse esitaja suhtes VangS § 69 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 4 2 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine lõpetatakse, on tal võimalik endale vett keeta vangla ühiskasutatavates ruumides. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis halduskohus läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. 16.03.2020 saabus Tartu Ringkonnakohtusse määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla ei ole esitanud kohtule kõiki elektri kasutamise piiramisega seonduvaid pöördumisi ja vastuseid ning palub ringkonnakohtul need välja nõuda. Määruskaebuse esitaja maksab elektri eest sama palju kui teised, aga saab elektrit kasutada iga päev kaks tundi vähem. Lahtistes sektorites saavad kinnipeetavad kasutada veekeedukannu tasuta, aga lukustatud režiimil viibides peab ta ostma endale veekeedukannu. Keev vesi on määruskaebuse esitajale terviseprobleemide tõttu tee valmistamiseks väga oluline. Veel palub määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle advokaat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.
2. a määruse peale on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.03.
4. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5. Halduskohus tagastas 11.03.
6. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist Tartu Vangla kohustamise nõudes tuua määruskaebuse esitajale kambrisse keevat vett sellega, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega eeltoodud osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

15. Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist Tartu Vangla kohustamise nõudes võimaldada määruskaebuse esitajal kasutada elektrit südaööni sellega, et määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu ning muudab seda alljärgnevalt. 16.

§ 2

lg 4 lause 2 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 31.10.

1. a taotluse esitas määruskaebuse esitaja elektri kasutamise piirangu kohta, vangla vastuses on elektri kasutamist nimetatud koos kaabeltelevisiooni kasutamisega ning 05.11.
2. a taotluses on määruskaebuse esitaja viidanud teleri vaatamise ajale vanglas. Ajaliselt sellises järjekorras koostatud kaebustest ja vastusest nähtub, et määruskaebuse esitaja pidas oma 05.11.
3. a taotluses silmas just vangla 3 04.11.
4. a vastust. Ringkonnakohtu hinnangul oli määruskaebuse esitaja tahteks 05.11.
5. a taotluse esitamisel vangla 04.11.
6. a vastuse nr 2-3/2746-2 vaidlustamine. Määruskaebuse esitaja sellist tahet kinnitab ta hiljem ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja 05.11.
7. a taotlus tõlgendatav vaidena ja Tartu Vangla 03.12.
8. a vastus nr 2-3/2746-4 vaideotsusena. Nimetatud tõlgendusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et Tartu Vangla kohustamise nõude osas võimaldada määruskaebuse esitajal kasutada elektrit südaööni on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbitud. 17.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Vangla direktori 11.02.

1. a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ (vangla kodukord) p 5.5 kohaselt on määruskaebuse esitajale tagatud elektri kasutamine ajavahemikul kell 06:00–22:
2. Selline regulatsioon on kooskõlas vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 lausega 1, mille kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Käesoleval juhul on isiku elektri kasutamise õigusele kehtestatud piirang õigustatud seadusest tuleneva kohustusega tagada kõigile kinnipeetavaile 8-tunnine uneaeg. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei saa elektrit kasutada ajavahemikul kell 22:00–24:00, ei riiva tema õigusi intensiivselt. Määruskaebuse esitaja väitel segab teda kõrvalkambrist kostuv vangla raadio. Selles osas ei ole ta aga vanglale taotlusi esitanud, vaid on nimetanud seda asjaolu põhjendusena, miks tal oleks vaja kasutada elektrit ajavahemikul kell 22:00–24:
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kinnipeetavate päevakava on VangS § 105 lg 21 p 2 kohaselt sätestatud vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 5.5 kohaselt lülitatakse kaabeltelevisioon ja elekter kambrites sisse kell 6:00 ja välja kell 22:
4. Üksuse juhi otsusel võib lubada elektri ja kaabeltelevisiooni kasutamise reedeti ja laupäeviti kuni kella 24:00-ni. Seega ei ole vanglal kohustust võimaldada kinnipeetaval kasutada elektrit ajavahemikul kell 22:00–24:00 ning isikul ei ole RVastS § 6 lg-le 1 tuginedes õigust nõuda elektri kasutamise võimaldamist ajavahemikul kell 22:00–24.
5. Nendest asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebuse esitaja kaebus osas, mis puudutab Tartu Vangla kohustamist võimaldada määruskaebuse esitajal kasutada elektrit südaööni, tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Halduskohus jättis 11.03.
2. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tagastas kaebuse. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata, mistõttu on põhjendatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine.
3. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.03.
4. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
5. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et vangla ei ole esitanud kohtule kõiki elektri kasutamisega seonduvaid pöördumisi ja vastuseid ning palub ringkonnakohtul need välja nõuda. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et elektri kasutamisega seonduvas kohustamisnõudes on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbitud, ei ole seda enam 4 vaja tõendada. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
6. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel. Määruskaebuse esitaja on Kohtute infosüsteemi andmetel aastate jooksul pöördunud mitmete kaebustega halduskohtusse ja ringkonnakohtusse ning talle on ka korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte tõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kohtu poole pöördujal oleksid juriidilised teadmised, vaid piisab selge nõude esitamisest ja asjaolude ning seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohtumenetluses selgitab ja suunab kohus menetluses osalejaid ning küsib vajadusel täiendavaid seisukohti. Määruskaebuse esitajal on halduskohtumenetluses osalejana märkimisväärne kogemus, esitatud kaebused on olnud selged või saanud kohtu täiendavate küsimuste abil selgeks. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus veendunud, et määruskaebuse esitaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
8. Määruskaebusele lisatud määruskaebuse esitaja vabakasutuskonto väljavõte on ringkonnakohtu hinnangul esitatud seoses eelnimetatud menetlusabi taotlusega. Kuna menetlusabi taotlus jäeti tähelepanuta, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitajale vabakasutuskonto väljavõtte. (allkirjastatud digitaalselt) 5