← Eesti

2-17-15334/72

Obsah (6)§ 160§ 68§ 147§ 135§ 142§ 144

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15

§ 160lg 1 mõttes.

Hageja kõrvaldas puudused hagis alles 28.11.

  1. Hageja nõue oli aga selleks ajaks juba aegunud, kuna hagi esitati kolm aastat peale nõude tekkimist. Kostja taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Maakohus tegi kostja taotlusel vaheotsuse lõppotsusena ja jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Poolte menetluskulud jäid hageja kanda ja maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 1260 eurot riigituludesse. Maakohus kohaldas VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1,

§ 68lg 1, analüüsis otsuses asjas esitatud dokumentaalseid, ja leidis, et hagi on esitatud õige kostja vastu. 2

(4)Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu ei muutunud sissenõutavaks arvete esitamisega 14.10.2014, vaid tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest, s.o 29.09.2014 (VÕS § 637 lg 3).

§ 147

lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega

§ 147lg-te 1 ja 2 kohaselt algas aegumistähtaeg 30.09.2014.

Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks hiljemalt eksperthinnangu valmimisest 05.10.2014, mil kostja vastavalt tööde ülevaatuse protokollile lubas Atlas Ehitus OÜ-le tööde eest tasuda. Seega nõude aegumistähtaeg kestusega kolm aastat hakkas kulgema hiljemalt 05.10.2014. Maakohus viitas

§ 135

lg-le 2, § 136 lg-tele 1 ja 2, § 146 lg-le 1, § 147 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et hageja nõue aegus hiljemalt 30.09.2017 või alternatiivselt 05.10.

  1. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohtusse on hagi saabunud 14.10.
  2. Maakohus järeldas, et kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet aegumistähtaja jooksul (

§ 142lg 1). Hageja nõue jäi rahuldamata ja maakohus tegi Ts

MS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsuse. Poolte menetluskulud jäid hageja kanda ja hagejal tuli riigile hüvitada kostja menetluskulud 1260 eurot. Apellatsioonkaebus

  1. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja viitab apellatsioonkaebuses VÕS § 637 lg 3, 4, 5, § 638, Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 2-16-5851, p 16; nr 3-2-1-93-15, p 10; nr 3-2-1-44-15, p 13) ja kordab maakohtus esitatud väiteid tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta leides, et see toimus peale mõistliku tähtaja möödumist arvete esitamisest 14.10.
  2. a. Hagi on esitatud 14.10.
  3. a, seega kolme aasta jooksul arvates arvete esitamisest ja seega ei ole hagi aegunud. Apellandi arvates on maakohus hageja nõude sissenõutavuse aja määratlemisel rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejaga, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.01.
  4. a. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3).
  7. Töövõtuleping on tasuline leping ja praegusel juhul on hageja esitanud tasunõude (VÕS § 108 lg 1 alusel). 3

(4)
  1. Käesoleva hagi aegumise kohaldamise seisukohast ei oma aga tähendust, kas hageja nõue muutus sissenõutavaks tööde üleandmisega või tööde vastuvõtmisega. Nimetatust ei sõltu, kas hagi on aegunud või mitte.
  2. Pooled ega maakohus ei ole eristanud nõude sissenõutavaks muutumise ja aegumistähtaja algust, mis võivad olla teatud juhtudel erinevad. Sõltumata sellest, kas hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.10.2014 (maakohtu tuvastatu), 14.10.2014 (kostja apellatsioonkaebuses väidetu) või polegi sissenõutavaks muutunud (kostja positsioon), ei saa nõue olla praeguses asjas aegunud. 9.
  3. Kohaldamisele kuulub

§ 147

lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 147

lg 3 on erinorm aegumistähtaegade arvutamiseks tasuliste lepingute puhul, mis ei mõjuta tasu sissenõutavaks muutumist ja mida kohaldatakse üksnes tasunõuetele. Norm lihtsustab võlausaldaja positsiooni võrreldes sama sätte lõikega 1, nähes ette aegumistähtaja arvutamise täisaastate kaupa. Kuna tasunõude aegumine algab selle aasta lõppemisega, millal nõue sissenõutavaks muutus, ei saa nõue praeguses asjas olla aegunud juba tulenevalt asjaolust, et tööd tehti hagiavalduse kohaselt 2014. aastal ja hagi esitati kohtusse 14.10.2017. a. Nõude aegumisest saanuks rääkida siis, kui nõue oleks esitatud pärast 31.12.2017 kella 24:00. 9.2. Samamoodi ei saa olla aegunud viivisenõue, sest see aegub koos põhinõudega (

§ 144). 10.

Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks. Kuna ülejäänud hageja apellatsioonkaebuse väited ei oma selle lahendamisel tähendust, siis ringkonnakohus neid menetlusökonoomia kaalutlustest tulenevalt ei analüüsi. 11. Seoses eeltooduga tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Praegusel juhul rahuldas maakohus taotluse vaheotsuse tegemiseks. Maakohus oleks asja õigel lahendamisel pidanud tegema vaheotsuse ja jätma aegumise kohaldamata. Menetluskulude osas pidanuks maakohus jätma menetluskulud kindlaks määramata ja nägema nende jaotuse ette lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5). Kuna tegemist ei ole lõppotsusega, ei määra ka ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulude jaotust ega määra kindlaks poolte põhjendatud menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.