2-19-11647/9

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11647 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja Carlo Kask Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
5. Jätta Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
9. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
11. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu põhivõla 3500 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, intressi 594,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1400,87 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates
12. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,057260% päevas. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja väitel sõlmisid Bigbank AS (pank) ja kostja
13. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingu nr SLR16-01-1461989, mille kohaselt andis pank kostjale laenu 3500 eurot. Kostja oli kohustatud tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule, sh esimese osamaksena
14. novembril 2016 48,77 eurot ja viimase osamaksena
15. novembril 2021 96,35 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 20,9% aastas. Vaatamata korduvatele hoiatustele ei tasunud kostja laenu põhisumma ja intressi osamakseid alates
16. novembrist
17. Pank ütles laenulepingu selle üldtingimuste p 5.1.1 kohaselt üles
18. septembril 2017 ja nõudis kostjalt kogu võla tasumist. Pank loovutas
19. märtsil 2018 oma nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. Alates nõude loovutamisest kohustus kostja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlga ei tasunud.
20. Kostja hagile ei vastanud. MAAKOHTU OTSUS
21. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3500 eurot, intressi 594,04 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1400,87 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt määras 0,057260% päevas alates
22. augustist 2019, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 50 eurot. POOLTE SEISUKOHAD
23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus vähendas hageja õigusabikulusid ja saata asi uueks läbivaatamiseks õigusabikulude osas esimese astme kohtule. Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulu 370 eurot. Maakohus ei hinnanud hageja esindajakulu ega tunnitasu põhjendatust ega vajalikkust. Ebaselge on, kas maakohus vähendas tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid. Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ning tõendite kogumist. Hageja on põhjendanud menetluskulude tekkimist. Hageja peab ajakulu 3,5 tundi tõendite analüüsile, komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele põhjendatuks. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõuetele ega menetluskuludele. Lisaks ei ületa hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on arusaamatu maakohtu seisukoht, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 50 eurot. 3,5 tundi on analoogsete hagiavalduste koostamiseks tavapärane ajakulu, arvestades isegi selliste hagide tüüpilisust. 2