KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tii

) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

1. Kaebaja vaidlustas käskkirja, millega määrati talle karistuseks noomitus selle eest, et ta kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurset väljendit. Kaebaja ei eita, et ta kasutas ebatsensuurset väljendit, kuid rõhutab, et ta ütles seda endamisi, mitte otse valvurile. Vastustaja käsitas kaebaja ebaviisakat käitumist kerge rikkumisena ning määras vaidlustatud käskkirjaga kaebajale VangS § 63 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistusena noomituse. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta kaebaja karistamine noomitusega kaebaja õigusi olulisel määral. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning sellest tulenevalt oleks võimalik haldusasi läbi vaadata lihtmenetluses. 2
2. Halduskohus tugines oma otsuses muuhulgas kohtupraktikale, kus on rõhutatud, et kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda selliste väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-14-50267 ja nr 3-11-224). Ringkonnakohtu hinnangul on kohtupraktikat ja praeguse vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna põhjust arvata, et apellatsioonimenetluses asja läbivaatamise tulemusena oleks alust kaebus rahuldada. Sellest tulenevalt on kohtumenetluse jätkamine kinnipeetava ebakohase käitumise asjaolude täiendavaks hindamiseks ebaotstarbekas.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

§ 187

lg 31 alusel.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 12. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist istungil, tunnistajate istungile kutsumist ja vaidlusaluse sündmuse videosalvestise väljanõudmist vastustajalt. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse, siis puudub nimetatud taotluste lahendamiseks vajadus. 13.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3