KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 14. mai 2020, Tartu Haldusasi MoTeh OÜ kaebus Põlva Vallavalits

) §-ga 249 ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse kohaldamine olukorras, kus üks osapool saab esitatavate kaebustega hankemenetluse sisuliselt seisma panna. Vastustaja alustas hankemenetlusega juba

1. veebruaril 2020 ja kuigi tegemist on lihthankega mänguväljaku ja välijõusaali rajamiseks, on üsna tõenäoline, et
2. aastal selle hanke elluviimisega alustada ei saa. 6.
3. Halduskohus on küll rõhutanud kaebaja õiguste tagamise vajadust, kuid ei ole märkinud, milliseid kaebaja õigusi riigihanke menetluse peatamisega tagatakse. Kaebaja ei ole end käesolevas hankes osalejana registreerinud.
4. MoTeh OÜ palub vastuses määruskaebusele see järgnevatel põhjendustel rahuldamata jätta. 7.
5. Kuigi kaebaja omab pikaajalisi kogemusi mänguväljaku elementide tootmisel ja paigaldamisel, ei järeldu sellest, et kaebaja omaks hanke tehnilistes tingimustes nõutud sertifikaate. 7.
6. Kaebaja arvamus, et teised kohalikud omavalitsused viivad analoogseid hankeid läbi samadel tingimustel, on põhjendamata. Paljud hankijad ei pea vajalikuks kitsendada pakutavate toodete ringi sertifitseerimisnõudega või nõudega, et tootja vastavusdeklaratsioon saab põhineda vaid akrediteeritud katselabori poolt läbiviidud katsetustel. Ka juhul, mil hanketingimustes on esinenud selline põhjendamatu lisanõue, on praktikas siiski aktsepteeritud mh kaebaja poolt pakutavate toodete nõuetelevastavuse tõendamist muul standardi EVS-EN 1176-1 kohaselt lubataval viisil. 7.
7. Puudub kohtupraktika, mida saaks üksühele kohaldada käesolevale juhtumile. Mänguväljaku elementide tootmist reguleeriv standard EVS-EN 1176-1 on muutunud ja täna kehtiv redaktsioon erineb mh mänguväljaku elementide füüsilise katsetamise osas varasemalt kehtinud redaktsioonist mitmetes küsimustes. Seega ei määratle varasemalt kohtulahendid käesoleva õigusvaidluse lõpptulemust. 7.
8. Vastustaja arusaam, et pakkujatele ei kaasne hankes osalemisega kulusid, on vale. Hankes osalemiseks tuleb teostada projekteerimistööd, koostada pakkumus koos lisadokumentidega, planeerida tootmistegevus ja teha arvukalt muid ettevalmistusi, mis kõik nõuavad kulutuste tegemist. 3 7.
9. Praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja ei ole ennast hankes osalejaks registreerinud. Seda saab kaebaja teha edaspidi. Hetkel ei oleks kaebajal võimalik hankes ka edukalt osaleda, kuna kaebaja tooteportfelli kuuluval omatoodangul ei ole nõutavaid sertifikaate ja samuti ei ole võimalik esitada akrediteeritud katselabori katseprotokolle. Vaidlustuse edukuse korral soovib kaebaja aga kindlasti hankes osaleda. Kaebaja leiab, et ta suudab hankijale tarnida ja paigaldada kõikidele standardist EVS-EN 1176-1:2017 tulenevatele nõuetele vastavad mänguväljaku elemendid ning rajada hanketingimustega kooskõlas oleva mänguväljaku. 7.
10. Kaebaja hinnangul ei saa kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada. Arvestades hankevaidluse lahendamisele kehtestatud lühikesi menetlustähtaegasid, ei riiva esialgse õiguskaitse kohaldamine märkimisväärselt hankija ega avalikkuse huve. Kaebuse edukuse korral ja hanketingimustega seadusega kooskõlla viimisel on isikute ring, kes saavad hankes osaleda, laiem. Tõenäoliselt saab hankija soetada samaväärse kvaliteediga tooted tänasega võrreldes soodsamalt. Hanke forsseeritud läbiviimine paralleelselt kohtuvaidlusega ei ole kuidagi avalikes huvides ja enne hankemenetluse jätkamist on põhjendatud käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumine ära oodata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 253

lg 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

1. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas Tallinna Halduskohus
2. aprilli
3. a määrusega. Vastustaja esitas asja alluvusjärgselt lahendavale Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks, mille Tartu Halduskohus rahuldamata jättis, leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud.
4. Riigihangete registri andmetel (arvutivõrgus kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/1646593/general-info) on vaidlusaluses riigihankes (viitenumber 219514) pakkumuste esitamise tähtajaks hetkeseisuga
5. juuni
6. Ka vastustaja on viidanud sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna pakkumuste esitamise tähtaega on pikendatud ning hetkeseisuga ei toimu hankemenetluses toiminguid, mis võiksid piirata kaebaja osalemist hankes. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtuga, et olukorras, kus vaidlus käib hanke tehnilise kirjelduse tingimuste üle, ei ole enne vaidluse sisulist lahendamist ja asjas lahendi jõustumist mõistlik hankemenetlusega edasi minna ning see on ebamõistlik ka pakkujate suhtes, sest puudub kindlus selles, millistele nõuetele vastavaid tooteid pakkuda tuleb. Ühtlasi võib olukord, kus hanke alusdokumente on vaidlustatud, pakkumuse esitamine kaasa tuua mittevajalike kulutuste tegemise.
7. Vastustaja väide, et kaebaja ei ole end hankele registreerinud, ei oma hetkel tähtsust, sest riigihangete seadus ei kohusta pakkujat end hankel osalemiseks registreerima. Seega ei järeldu sellest, et kaebajal puuduks huvi vaidlustatud hankel osaleda. Pigem vastupidi, kaebaja on hanke tehnilise kirjelduse p-de 3.15 ja 5.1 vaidlustanud nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui pöördunud oma õiguste kaitseks ka halduskohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja väide, et kaebaja huvi on eelkõige hankemenetluse venitamine, sisutühi. Seda ei kinnita ka asjaolu, et kaebaja on olnud menetlusosaline paaris kohtumenetluses, kus vaidlus on samuti puudutanud hanke tehnilise kirjelduse tingimusi analoogsete objektide suhtes. Vastustaja on seisukohal, et tegelikkuses suudab kaebaja hanketingimustele vastavaid tooteid pakkuda ning viitab siinjuures 4 üldsõnaliselt erinevatele analoogsetele hangetele, milles kaebaja on osalenud ja milles ta on edukaks tunnistatud ning hankelepingu ka täitnud. Kuigi nii riigihangete registrist (arvutivõrgus kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/search) kui ka kaebaja enda kodulehelt (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.moteh.ee/projects) nähtub tõepoolest, et ta on korduvalt edukalt osalenud riigihangetel, mille objektiks on olnud mänguväljakute ja välijõusaalide rajamine, on alusetu vastustaja väide, nagu välistaks see asjaolu esialgse õiguskaitse kohaldamise ja tähendaks automaatselt, et tegelikkuses on kaebajal olemas võimekus osaleda ka praeguses hankes hetkel kehtivaid hanketingimusi arvesse võttes. Vastustaja ei ole viidanud määruskaebuses mitte ühelegi konkreetsele hankele, mille tehnilise kirjelduse tingimused oleksid täpselt samasugused kui käesoleval juhul. Samas on
8. a novembris ja
9. a veebruaris standardit EVS-EN 1176-1 muudetud (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-1176-1-2017). Ka vastustaja viidatud kohtulahendid asjades nr 3-13-1380 ja nr 3-16-941 on tehtud ajal, mil kehtis veel standardi versioon EVS-EN 1176-1:
11. Kuigi vaidlustatud hanget viiakse läbi lihthankena (RHS § 125), mis eelduslikult võimaldaks hankega taotletava tulemini jõuda kiiremini, ei tähenda hankemenetlusele valitud vorm seda, et järgima ei peaks hankemenetluse aluspõhimõtteid (RHS § 3) ja et hankedokumentide vaidlustamise korral ei oleks lubatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, kuna see võib takistada hanke võimalikult kiiret läbiviimist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, et vastustaja ei saa soovitud hankemenetluse elluviimisega alustada võib-olla isegi käesoleval aastal, ei kaalu üle kaebaja huvi osaleda hankemenetluses, mis vastab seaduse nõuetele. Hanke jätkamine praeguses situatsioonis tähendab seda, et kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine muutub õiguslikult ja ka faktiliselt võimatuks. On tõenäoline, et asjas ei pruugi õigusselgus saabuda ka pärast vaidluse lahendamist esimesest kohtuastmes ning lahendi jõustumine võib toimuda hilisemalt kui saabub pakkumuste esitamise tähtaeg.
12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb vastustaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
13. aprilli
14. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata jätta.
15. Vastustaja on määruskaebust esitades tasunud riigilõivu 15 eurot (
16. aprilli
17. a maksekorraldus nr 5667). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamisel. Seega tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada selle tasunud Põlva Vallavalitsusele (

§ 104

lg 5 p 1,

§ 104lg 8, RLS § 15 lg 1 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ 5