lg.1 järgi Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostjalt on lapse AxxxMxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatis kohtu 21.04.2017.a määrusega 160 eurot kuus. Aastal 2017 oli töötasu alammäär 470 eurot kuus ja PkS § 101 lg.1 järgi elatise miinimummäär seega 235 eurot kuus. Aastal 2020 on töötasu alammäär 584 eurot kuus ja PkS § 101 lg.1 järgi elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on seega oluliselt tõusnud lapse vanemate ülalpidamisvõimekus (vanemate sissetulekud) ja laps saab osa vanemate sissetulekust ja elustandardist. Maksu- ja Tolliamet vastas kohtu järelepärimisele, esitades andmed Sxxxx Mxxxxxxi ja Ixxxx Mxxxx sissetulekute kohta eelneva 12 kuu jooksul. Esitatust selgub, et S.M xxxxx sissetulek on keskmiselt 793 eurot kuus ja I.Mxxxx sissetulek keskmiselt 679 eurot kuus. See tähendab, et elatise maksmine ühele lapsele lapse vajaduste pooles ulatuses ei saa olla ülejõukäiv ka kostjale. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kohus käsitles kohtuistungil hageja vajadusi. Selle tulemusel leiab kohus, et hageja vajadused võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võivad olla suurenenud hagejale kooli tarbeks ostetud arvuti maksumuse (järelmaks) arvel ja koolitoidu kulude arvel. Arvestades hagejale makstavat riikliku lastetoetuse summat (60 eurot) tegi kohus hageja esindajale ettepaneku vähendada nõuet elatisesummani 180 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja nõustus sellega, nõustus ka kostja. Pooled olid nõus sõlmima elatise suurendamise kohta kompromissi. Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3 Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus kinnitab poolte kokkuleppe kompromissina ja lõpetab elatise suurendamise nõude osas menetluse. Kohus lahendab kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus leiab, et avaldus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 näeb ette Riigi õigusabi ei anta, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; Käesolevas asjas on kohtu menetluses hageja nõue elatise suurendamiseks ja riigi õigusabi andmist kaalub kohus selle nõude kontekstis. Kostja põhjendused saada riigi õigusabi selleks, et kohtutäiturilt saada ülevaadet kinnipidamiste kohta, ei kuulu käesoleva nõude sisusse. Kostja ehk võlgnik on õigustatud ja kohustatud olukorra endale selgeks tegema, pöördudes ise kohtutäituri poole. Kostja ei ole seda seni teinud. DNA testi tegemine, et selgitada põlvnemist, ei toimu samuti käesoleva menetluse raames. Hageja on 17-aastane ja kostja ei ole seni seadnud kahtluse alla põlvnemist, ka eelmises elatiseasja menetluses mitte. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse isadust vaidlustada PkS § 93 lg.1 korras. Kostja on isaduse omaks võtnud enam kui 17 aastat tagasi ja vaidlustamiseks ettenähtud 1-aastane tähtaeg on möödunud. Kui kostja soovib isaduse vaidlustada, tuleb tal seda teha põhjendatult ja eraldi menetluse raames. Selle menetluse raames on kostjal võimalik soovi korral riigi õigusabi taotleda. Põlvnemise tuvastamine on võimalik ka kohtuväliselt poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole käesoleva menetluse raames riigi õigusabi taotlemine ja andmine neil asjaoludel põhjendatud. Kostja osalemine käesolevas kohtumenetluses on kostjale võimetekohane ka ilma riigi õigusabita. Hageja on nõus esitatud nõuet vähendama, mistõttu elatise suurendamine 20 euro võrra kuus ei ole sedavõrd koormav, et see tingiks riigi õigusabi kasutamise. Kostja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu esineb RÕS § 7 lg.1 p.1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus jätab Ixxxx Mxxxxxe riigi õigusabi andmata. 4 Lõpuks märgib kohus, et vastuseks kohtu järelepärimisele teatas kohtutäitur Ivi Kalmet, et Võlgnik Ixxxx Mxxxxx suhtes on menetluses kaks täiteasja: Täiteasi 047/2017/596 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.10.2006 otsuse 2-16-18873 alusel Axxx Mxxx, SxxxxxMxxx ja Axx Mxxx ülalpidamiseks 4500 krooni kuus (3x 1500.- krooni). Kaks esimest last on täisealised. Nõude hulgas on elatise võlgnevus AxxxMxxxxxe kuni xxxxxxxxxx. Täiteasjas 047/2017/596 on tasumata elatise võlgnevus 161,39 eurot, kohtutäituri tasu 49,03 eurot ja täitekulu 1,54 eurot. Täiteasi 047/2017/597 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 21.04.2017 otsuse 2-17-2800 alusel elatise võlgnevus 21.02.2017-30.04.2017 ja alates 01.05.2017 igakuine elatis 160.- eurot kuus. Täiteasjas 047/2017/597 on elatise võlgnevus 5286,94 eurot, kohtutäituri tasu 648.- eurot, alustamistasu 282.- eurot, täitekulu 0,68 eurot. Igakuine elatis alates 01.04.2020. Nii Sxxxx Mxxxxxx kui AxxxMxxxxxx on täiteasjades makstud ka elatisabi, mis nõutakse sisse pärast võlgnevuste laekumist. Need andmed näitavad, et kostja suhtes toimuvad täitemenetlused just seoses elatisevõlgadega ja kostja ei saa ennast kaitsta väitega, et toimuvad arusaamatud kinnipidamised. Kostjal on varasemast pikaajaline elatisevõlg. Kui kostjal on jätkuvalt ebaselgus, tuleb tal ebaselguse lahendamiseks pöörduda endal kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.