TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-178 Otsuse kuupäev 24. mai 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Evi Mändla kaebus Sotsiaalkindlustusameti 6. n

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-19-178

1. Evi Mändla (kaebaja) esitas
2. oktoobril 2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). Kaebajale on määratud vanaduspension alates
3. juunist
5. SKA
6. novembri
7. a otsusega nr M34312 otsustati eelnimetatud aega mitte arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka.
8. Kaebaja esitas otsusele nr M34312 vaide, mis jäeti SKA
9. jaanuari
10. a vaideotsusega nr 1.1-10/37293 rahuldamata.
11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
12. jaanuaril 2019 kaebuse SKA vastu. Kaebaja märgib, et soovib esitada kaebuse vaideotsusele nr 1.1-10/
14. Tartu Halduskohus võttis
15. veebruari
16. a määrusega menetlusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti
17. novembri
18. a otsuse nr M34312 ja
19. jaanuari
20. a vaideotsuse nr 1.1-10/37293 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks on sobivad nõuded lisaks SKA
21. jaanuari
22. a vaideotsuse nr 1.1-10/37293 tühistamise nõudele ka SKA
23. novembri
24. a otsuse nr M34312 tühistamise nõue ning kohustamisnõue arvestada eelnimetatud ajavahemik kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Kuna kaebaja tahe ja kaebuse põhjendus olid kohtule mõistetavad, siis kohus ei pidanud vajalikuks jätta kaebust käiguta.
25. Vastustaja esitas
26. märtsil 2019 kaebusele vastuse.
27. Tartu Halduskohus määras
28. märtsi
29. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses (määrus kannab ekslikult kuupäeva
30. märts 2018 – tl 35). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
31. Kaebaja leiab, et vastustaja on tema pensioniõigusliku staaži hulka jätnud ebaõigesti arvestamata lapsena talus töötamise aja. Kaebaja karjatas
32. eluaastast kuni
33. eluaastani (k.a) talus loomi ning seda tuleb käsitleda samuti tööstaažina.
34. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.
35. eluaastast kuni
36. eluaastani loomade karjatamist ei saa lugeda töötamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 alusel. Nii Evi Mändla ja tunnistaja Aleks Kõiv kinnitavad Sotsiaalkindlustusametile antud selgitustes, et dokumente töötamise kohta ei vormistatud, s.t et töötamist ei registreeritud ega makstud ka sotsiaalmakseid. Kariloomade omanikke, kelle loomi lapsed karjatasid kogukonnaga kokkuleppel teatud hüvede eest, ei saa lugeda sotsiaalmaksukohustusega tööandjateks. Selline tegevus ei ole RPKS mõttes töötamine, mis kuuluks tööstaaži hulka arvestamisele. Samuti ei ole täidetud RPKS § 28 lg 2 p 10 eeldused täidetud. Evi Mändla pensionitoimikus olevast arhiiviteatisest 45/M-26 nähtuvalt moodustati kolhoos „Juuni Võit“
37. detsembril 1950 ja Evi Mändla võeti koos tema emale kuulunud talumajapidamisega kolhoosi liikmeks
38. augustil
39. Evi Mändla oli kolhoosi moodustamise ajal 10-aastane ja ta võeti kolhoosi liikmeks 12-aastaselt. KOHTU SEISUKOHT
40. RPKS § 7 lg 1 kohaselt on õigusvanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks (p 1) ning kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži (p 2). Sama paragrahvi lõigetes 1¹ ja 2 on sätestatud erandid RPKS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud vanuse määrale. Selles asjas on vaidluse all, kas lapsena abitööde tegemise (karjas käimine) aega saab arvestada pensioniõigusliku staaži 2 3-19-178 hulka ehk kas tegemist on töötamisega riikliku pensionikindlustuse seaduse mõttes, mis annab õiguse pensionile.
41. Kaebaja hinnangul tegeles
42. eluaastast
43. eluaastani (aastatel 1951-1955) loomade karjatamisega ning nimetatud periood tuleks arvestada pensionistaaži hulka. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Pensionistaaži arvestamise reeglid on sätestatud sama seaduse §-s
44. Üldreeglina arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Sotsiaalminister on RPKS § 27 lg 3 alusel kehtestanud
45. detsembri
46. a määrusega nr 59 pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused, mille § 2 lg 1 kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži tööraamatuga. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõtetes ei ole töötamist perioodil 1951-1955 kolhoosis „Juuni Võit“ või mõnes teises talus märgitud. Kohus märgib siiski, et haldusasjas nr 3-19-179 on kaebaja esitanud
47. detsembri
48. a otsuse nr M34312, millega on Sotsiaalkindlustusamet lugenud nimetatud arhiiviteatise alusel tõendatuks kaebaja töötamise kolhoosis „Juuni Võit“ perioodil
49. juuni 1957 -
50. juuli 1959 ning arvestanud seda pensioniõigusliku staaži arvestamisel. Kohus võtab oma algatuslikult selle dokumendi selle asja materjalide juurde. Ajavahemikul 1951-1955 töötamist tõendavaid dokumente kaebaja esitanud ei ole ning ka pensionitoimikus sisalduv arhiividokument (tl 27 pöördel) seda ei kinnita. Määruse nr 59 §-s 14 (talus töötamise aega tõendavad dokumendid) ning §-s 27 (pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine kolhoosis töötamise korra) sätestatud dokumentide alusel ei ole kaebaja väidetud töösuhe pensioniõigusliku staaži hulka arvatav.
51. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ei saa tugineda RPKS § 28 lg 2 p-le 10 perioodi 19511954 osas. Nimetatud norm näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana. Kaebaja sai
52. aastaseks
53. detsembril
54. Seega enne nimetatud kuupäeva töötamist talus ei saaks ka töösuhte tuvastamise korral RPKS § 28 lg 2 p 10 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest kaebaja ei olnud vähemalt 14 aastat vana.
55. Kaebaja saab tõendada ka töötamist tunnistajate ütlustega, kuid kohus on seisukohal, et lapsena abistavate tööde tegemist majapidamises ei saa võrdsustada töötamisega riikliku pensionikindlustuse seaduse mõttes, kui selle kohta ei ole vormistatud töösuhet kinnitavaid dokumente ega makstud isikule töötasu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kariloomade karjatamist kokkuleppe alusel ei saa käsitada töötamisena riikliku pensionikindluste seaduse § 27 ja 28 mõttes. Kaebaja ning tunnistaja on ka ise möönnud, et töötasu maksmise ning tööle vormistamise kohta dokumente ei vormistatud (tl 2 pöördel). Ka tänapäeval abistavad lapsed oma vanemaid või teisi isikuid teatud tööde tegemisel kokkulepete alusel, mis ei ole võrdsustatavad töösuhtena. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ning tunnistaja poolt märgitu piisav käsitamaks kaebuses väljatoodud loomade karjatamist töösuhtena, mis kuuluks pensiõigusliku staaži hulka arvamisele.
56. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 108lg 1, 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3