) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagiavalduse juurde 2
esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Kuna hageja põlvneb kostjast, siis eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist. 8.
100 lg 1 kohaselt antakse alaealisele lapsele ülalpidamist üldjuhul perioodilise maksmisega, s.o elatise maksmise teel. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemad ei ela koos. Hageja elab emaga koos xxxx, kostja aga kohtuistungil avaldatud andmete kohaselt xxxx. Kuna kostja koos hagejaga ei ela ning lapse kasvatamises ei osale, siis peab kostja täitma hageja ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tasu hagejale elatist. Kostja ei ole nõustunud tasuma hagejale elatist raha maksmise teel, vaid on nõus ostma hagejale vajalikke asju, millega hageja seaduslik esindaja ei ole nõus. 10.
lg 3 kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavaheliselt kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Käesoleval juhul ei ole vanemad kokku leppinud, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust teistmoodi kui rahaliste maksetega, s.o puudub kokkulepe, et kostja võib hageja ülalpidamiskohustust täita vajalike asjade või söögi ostmise teel. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal alus ülalpidamiskohustuse täitmiseks hagejale vajalike asjade soetamise teel ning on kostja kohustatud ülalpidamiskohustust hageja eest täitma vastavalt
§-le 100 lg 1 elatise maksmise teel. 11.
lg-st 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot. Hageja on esitanud nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks
Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema vajadused vastavad seaduses sätestatud kahekordsele miinimummäärale. 12. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-2-1-33-11 p 19). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis nr 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.