KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2020. a, Tartu Haldusasja number 3-19-2221 Haldusasi X esialgse õigu

) § 249 lg 2 alusel lubatav, kuna vanglas toimus toona vaidemenetlus. Viru Vangla

1. detsembri
2. a vaideotsusega nr 6-12/458-3 jäeti aga X vaie rahuldamata ja seega on vaidemenetlus käesolevaks hetkeks lõppenud. Tartu Ringkonnakohus asus näiteks
3. jaanuari
4. a määruses haldusasjas nr xxx seisukohale, et kui vaie on lahendatud ja vaidemenetlus on lõppenud, on esialgse õiguskaitse kohaldamise lubatavuse eeldus ära langenud. Nimetatu on kohaldatav ka praeguses haldusasjas.
5. Tartu Ringkonnakohus jättis
6. jaanuari
7. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et puudub vaide- või kohtumenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Viru Vangla jättis
8. detsembri
9. a vaideotsusega rahuldamata taotleja Viru Vangla
10. novembri
11. a käskkirja peale esitatud vaide ning kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et taotluse esitaja oleks pärast vaidemenetluse lõppemist pöördunud halduskohtusse kaebusega eelnimetatud käskkirja vaidlustamiseks.
12. X esitas Tartu Ringkonnakohtu
13. jaanuari
14. a määrusele määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ning käskkirja kehtivuse peatada.
15. Riigikohus rahuldas
16. märtsi
17. a määrusega X määruskaebuse ning saatis asja menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaasuse asjaoludest tulenes, et taotleja esitas tööle määramise käskkirja peale kaebuse Tartu Halduskohtule
18. jaanuaril 2020 (haldusasi nr xxx).

§ 249

lg-st 4 tuleneb, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni. Seega jättis Riigikohtu hinnangul ringkonnakohus ennatlikult taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 3

1. Viru Vangla määras
2. novembri
3. a käskkirjaga taotleja majandustööle tähtajatult alates
4. novembrist
5. Tööülesanneteks määrati V7 ja V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamine – tolmu pühkimine, mida kinnipeetav võib korraga teha 30 minutit vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele. Kooskõlastuse taotleja tööle määramiseks andis vangla arst
6. septembril 2019 (tervisekaardi väljavõttes on töövõimelisuse kohta sissekanne tehtud
7. septembril 2019, dtl 45). Taotleja ei ole arsti hinnanguga nõus, leides, et arvestada tuleb Eesti Töötukassa
8. juuni
9. a otsusega, millega tal on tuvastatud puuduv töövõime. Lisaks seab taotleja kahtluse alla vangla arsti pädevuse nimetatud otsus teha. Tööle määramine on taotleja puhul vastunäidustatud, kuna töötamine kahjustab taotleja tervist ning ta ei ole suuteline tööülesandeid täitma.
10. Taotleja on halduskohtule esitanud ülal viidatud Eesti Töötukassa
11. juuli
12. a otsuse nr xxx (dtl 27–29). Otsuses on märgitud, et taotlejal on puuduv töövõime ning selle vähenemise perioodiks on märgitud
13. juuli 2019 kuni
14. juuli
15. Taotleja tervislikule seisundile antud hinnangu kohaselt on taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia ja vigastuse jääknähud. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Piirangud käteosavuses ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite mõju ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel samuti kinnitust. Taotlejal on seljavalu tõttu piiratud kehaasendi muutmine (püstitõusmine, istumine, kummardumine), kehaasendi säilitamine (seismine, istumine), sundasendites olemine, kõndimine ning raskuste tõstmine. Vajab taastumiseks rohkem aega. Arvestades tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime ühe aasta jooksul raskesti prognoositav.
16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ning taotleja ei ole piisavalt suutnud ära näidata, et talle määratud tööülesande täitmine tooks talle kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kuigi Eesti Töötukassa on kaebajal tuvastanud puuduva töövõime, on tegemist otsusega, mis on tehtud taotlejaga kohtumata, hinnates vaid kättesaadavaid dokumentaalseid tõendeid ning võttes arvesse isiku enda subjektiivseid hinnanguid oma tervise osas. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg 1 kohaselt on nimetatud seaduse eesmärgiks pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Eesmärk tagada töövõimetoetuse maksmisega isikule sissetulek on sätestatud ka TVTS §-s
17. TVTS § 12 lg 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Viidatud sätetest järeldub, et töövõimetoetuse seadus ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetuse korral. Töövõimetoetuse seaduse alusel määratud puuduv töövõime ei välista isiku töötamist kinnipidamisasutuses ning seal kergemate tööde tegemist. Kinnipeetav on lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 kohustatud reeglina töötama. Sama paragrahvi teise lõike kolmas punkt võimaldab vabastada töökohustusest kinnipeetava, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kinnipeetava töövõimelisuse hindamiseks ei ole tarvis, et arst tegeleks igapäevaselt töövõime hindamisega vastavate ekspertiiside koostamise kontekstis. Vanglas töötav arst omab piisavalt teadmisi ning on kvalifitseeritud langetama otsust, kas kinnipeetav on suuteline töökohustusi täitma ning milliseid kinnipeetava tervisest tulenevaid piiranguid tuleb muuhulgas töökohustuse määramisel arvestada. 4
18. Taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et tema terviseprobleemid on kestnud pikaajaliselt ning ta saab pidevat valuravi. Ometi ei ole kumbki nimetatud asjaolu selline, mis välistaks täielikult kergemate koristustööde tegemise. Eesti Töötukassa otsuse kohaselt on taotleja käeline tegevus piisav selleks, et taolise ülesande täitmine, nagu on määratud vaidlustatud käskkirjas, võiks olla talle jõukohane. Samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et erinevate ravimite võtmine põhjustab taotlejal sellised koostoimeid, et nende esinemise tõttu ei saaks taotleja päevas 30 minuti vältel koristada. Näiteks on kinnipeetav lähtudes VangS § 45 lg-st 2 kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Sisuliselt tähendab taotlejale määratud töökohustus analoogsete ülesannete täitmist nagu ta ka oma kambri korrashoidmisel täitma peab. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ei saaks nimetatud kohustusega hakkama või et talle oleks määratud abiline, kes aitaks teda igapäevatoimetustes. Tervisekaardi erinevatest sissekannetest ilmneb, et taotleja suudab normaalselt kõndida (
19. augusti
20. a haigusjuht nr xxx, dtl 49) ning isegi oma seljavaevuste leevendamiseks spetsiaalseid harjutusi sooritada, mille tarbeks on talle ka võimlemismatt väljastatud (
21. novembri
22. a haigusjuht nr xxx, dtl 75). Kuigi taotlejal on pärast tööle määramise korralduse saamist esinenud hetki, mil tal hakkab pea ringi käima, tekivad tasakaaluhäired jne, võib pigem tegemist olla taotleja reaktsiooniga tema jaoks vastumeelsele ülesandele, mis ei viita otseselt sellele, et erinevaid ravimeid võtva isikuna ei saaks ta kergemaid tööülesandeid täita. Tervisekaardi väljavõtetest nähtub, et taotleja on kurtnud peavalusid, pearinglust ja halba enesetunnet ka varasemalt (nt
23. augusti
24. a haigusjuht nr xxx, dtl 47), st enne kui anti vaidlustatud käskkiri. Pearingluse ja halva enesetundega seotud kukkumised (
25. oktoobri
26. a haigusjuht nr xxx, dtl 41) on aga toimunud pärast seda, mil taotleja sai
27. oktoobril 2019 teada, et ta määratakse tööle (Viru Vangla
28. oktoobri
29. a teavitus tööle määramise kohta, dtl 93). Näiteks on kukkumise osas tehtud sissekanne
30. novembri
31. a haigusjuhus nr 18843 (dtl 37). Nimetatud kuupäeval käis taotleja pereõe vastuvõtul ning tema tervisenäitajad olid normis. Seejärel anti taotlejale umbes 10 minutit hiljem korraldus tööle asuda, millest ta halvenenud enesetunde tõttu keeldus. Väidetavalt oli ta ka kukkunud, mistõttu tuli fikseerida kukkumise tõttu tekkinud vigastused. Varasemalt taotlejal kirjeldatud probleeme ei esinenud ning taolisi reaktsioone, nagu ülal märgitud, põhjustab pigem taotleja negatiivne suhtumine tööülesannete täitmisse, mitte otsene tervisest tulenev takistus tööd teha. Ringkonnakohtu arvates on usutav, et vangla, teades, milliseid medikamente taotleja igapäevaselt manustab ja milline on tema tervislik seisund olnud pikema aja vältel, sai teha adekvaatse otsuse ning määrata taotlejale töö, mis on talle jõukohane. Sellele, et vangla on arvestanud taotleja tervislikku seisundit viitab seegi, et taotleja tööajale on seatud piirang ning koristamine eeldab vaid ühe ülesande täitmist – tolmu pühkimist.
32. Määruskaebuses on taotleja märkinud, et viibis
33. jaanuaril 2020 neuroloogi vastuvõtul, mille käigus diagnoositi taotlejal täiendavaid haigusi. Samas ei ole uute diagnooside panekuga tehtud taotleja töövõimelisuse osas uut otsust ega teda töötamisest vabastatud. Taotlejal on aga võimalik tööle asumise korralduse saamisel viidata toimunud visiidile ja selle käigus pandud diagnoosidele. Seejärel saab arst otsustada, kas taotleja on töövõimeline või mitte.
34. Taotleja väidab, et pöördumatute tagajärgedena esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tuleb mõista talle määratud distsiplinaarkaristusi tööst keeldumiste eest ning võimalikku tervise halvenemist, kui tööle asumise korraldusi ka edaspidi antakse. Ringkonnakohtu hinnangul on need lähtudes eelnevalt esitatud seisukohtadest taotleja enda käitumisega välditavad ning nagu märgitud saab taotleja oma tervisliku seisundi drastilise halvenemise korral taotleda tööst vabastamist. 5
35. Koos määruskaebusega on taotleja esitanud mitmeid lisasid, mis kuuluvad tagastamisele, kuna nad ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamiseks vajalikud.
36. Taotleja on määruskaebuses palunud asendada lahendi avaldamisel oma nimi tähemärgiga. Ringkonnakohus rahuldab vastava taotluse ning asendab lähtudes

§ 175lg-st 3 käesolevas määruses selle avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6