MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 5. märts 2020 3-19-

) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

1. Kaebaja leiab, et talle tekitati mittevaralist kahju summas 218 eurot, kuna vangla kontaktisik ei rahuldanud kaebaja taotlust helistamiseks. Kaebaja soovib oma õiguste rikkumise eest hüvitist summas, mis on väiksem kui 1000 eurot. Kaebaja leidis, et tema esitatud helistamise taotlus oli korrektselt kirjutatud ning kontaktisikul puudus põhjus jätta taotlus rahuldamata. Halduskohus jõudis järeldusele, et vastustaja ei kohelnud kaebajat moel, mis võinuks tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Eelnevate asjaolude alusel saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ja käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras.
2. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kaebaja esitatud taotlus helistamiseks selleks mitte ettenähtud ajal, ei sisaldanud põhjendust, kellele ja millisel numbril ta soovib 2 helistada ning puudub alus kahelda vastustaja helistamist mittelubava otsuse õiguspärasuses. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu seisukoht ning lõppotsus ei ole õiged ega erapooletud. Kaebaja taotlus sisaldas põhjendust ning kui taotlus ei olnud kontaktisiku arvates korrektne, oleks saanud puuduoleva info, eelkõige kaebaja advokaadi nime ja telefoninumbri, teiselt kontaktisikult.
3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on piisavalt põhjalikult selgitanud, et kaebajale ei saanud vangla keelduva otsuse alusel tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju, kuna vangla tegevus ei riivanud ühtegi kaebaja olulist põhiõigust. RVastS § 9 lg 1 sätestab juhud, mil füüsilisele isikule on võimalik mittevaralise kahju eest rahaline hüvitis välja mõista, kuid kaebaja väljatoodud õigus info kättesaamisele ja õigusabist ilmajäämine ei ole RVastS kohaselt mittevaralise kahju tekkimise aluseks. Ringkonnakohus ei leia samuti, et telefonikõnest ilmajätmine ja sellega kaasnev teatud ebameeldiv olukord, oleks käsitatav kaebaja väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Liiatigi ei ole kaebaja välja toonud konkreetseid tagajärgi, mida taotletud helistamise mittelubamine talle tekitas või millised toimingud, eelkõige kaebajaga seotud kohtuasjades, tal seetõttu tegemata jäid.
4. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmine eeldab ka haldusorgani poolset õigusvastast käitumist, mis asja materjalide põhjal ringkonnakohtule äratuntav ei ole. Tartu Vangla kodukorra punkt 13.
5. sätestab, et kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et tema taotlusele ei olnud märgitud advokaadi nime ja telefoninumbrit. Kuigi Tartu Vangla kodukord ei sätesta täpselt, milliseid andmeid peab sisaldama põhjendatud taotlus, ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda piisavaks põhjenduseks märget, et soovitakse helistada selleks mitte ettenähtud ajal kuna muul ajal ei ole isik kättesaadav. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus kaebaja väidet, et kui ta oleks taotlusele märkinud ka advokaadi nime, oleks taotlus sisaldanud kahekordset põhjendust. Põhjenduseks, miks on vaja kinnipeetaval helistada selleks mitte ettenähtud ajal, oli vajalik märkida advokaadi nimi ja tema telefoninumber. Vangistusseaduse § 29 lg 21 sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kuna kaebaja taotlus ei sisaldanud isiku nime ega telefoninumbrit, ei olnud vanglal võimalik kontrollida, kellele kaebaja selleks mitte ettenähtud ajal helistada soovib. Seega ei ole alust leida, et kontaktisik jättis kaebaja taotluse helistamiseks ebaõigesti rahuldamata. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6. Vaidluse asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on

§ 187lg 3¹ eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 12.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 13.

§ 104

lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel.

§ 104

lg 8 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse

§ 187

lg 3 p 31 alusel, saab ringkonnakohus tagastada ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 3 riigilõivu.

§ 104

lg 8 alusel tuleb kaebajal esitada ringkonnakohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks koos isiku nime ja konto numbriga, kuhu tasutud riigilõiv üle kanda.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud väljavõtte Tartu Vangla kodukorrast (2 lehel). Samuti on kaebaja kohtule
2. septembril 2019 esitatud taotlusele lisanud väljavõtte vangistusseadusest (1 lehel). Ringkonnakohus tagastab nimetatud lisadena esitatud dokumendid, kuna tegemist on õigusaktidega, mis on Tartu Vangla ja Riigi Teataja kodulehtede kaudu avalikult kättesaadavad ja nende asja materjalide juurde võtmine ei ole vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) 4