← Eesti

2-19-127787/11

Obsah (5)§ 405§ 367§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2020. a, Vabaduse 13, Võru Tsiviilasi nr 2-19-127787 Tsiviilasi Terje Arr

) § 405 alusel RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Terje Arro hagi Edgar Kaupmehe vastu põhivõla 800 euro ja viivise väljamõistmiseks.
  2. Välja mõista Edgar Kaupmehelt Terje Arro kasuks 18.12.
  3. a võlatunnistuse alusel: 2.
  4. 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot 51 senti, sealhulgas põhivõlg 800 eurot ning viivis 50,51 eurot alates 30.06.2019 kuni 31.03.2020 (kaasa arvatud); 2.
  5. viivis põhivõlalt (800 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
  6. Jätta menetluskulud Edgar Kaupmehe kanda.
  7. Mõista Edgar Kaupmehelt Terje Arro kasuks välja menetluskulu 745 (seitsesada nelikümmend viis) eurot.
  8. Mõista Edgar Kaupmehelt Terje Arro kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
  9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
  10. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtu põhjendused

  1. Kohtu menetluses on Terje Arro hagi Edgar Kaupmehe vastu võlgnevuse, summas 800 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX allkirjastanud võlatunnistuse, kuid ei ole sellest tulenevaid kohustusi täitnud. Ei ole usutav, et kostja oleks andnud allkirja tühjale paberile, mille hageja siis ise sisustas. Tähtsust ei oma, mis on dokumendi pealkiri vaid mis on selle sisu. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevus 800 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 24,99 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
  2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole allkirjastanud ühtegi laenulepingut ega võlatunnistust. Dokument, mida hageja nimetab võlatunnistuseks, ei ole koostatud kostja poolt ega tema poolt ka allkirjastatud. Väidetav leping ei vasta ühelegi lepingule kehtestatud nõudele. Kostja möönab, et dokumendil on tema allkiri, mille sattumine paberile on teadmata. Pangakonto väljavõtted, kust nähtub, et kostja on igakuiselt hagejale rahasummasid kandnud, ei ole seotud hageja praeguse nõudega ja on isiklikud, mistõttu kostja neid ei kommenteeri. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga.

§ 405

lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel muuhulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava või põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. 4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 405lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus on

§ 367alusel arvestanud välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana.

Edasiselt tuleb tasuda viivist kuni põhinõude täitmiseni protsendina tasumata põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 976,80 eurot, kokku 1171,80 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud, samamoodi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse täitmise ja seadusjärgse viivise väljamõistmise nõude. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ning täienduste mahtu, ei ole tegemist ka tavapärasest oluliselt mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 550 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 745 (175 + 20 + 550) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 745 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.