Obsah (4)

§ 630§ 442§ 187§ 163

Tsiviilasi nr 2-19-13455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl. 1-2, 24)

1. Hagiavalduse kohaselt palub A. M. (hageja) välja mõista I. M. ilt (kostja) elatis 350 eurot kuus alates 01.06.
2. a. Kostja hageja heaolust ei hooli, ei tegele ega toeta rahaliselt.
3. Hageja kulutused ühes kuus on eluasemele 40 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (logopeed, trenn) 60 eurot, kokku 530 eurot.
4. 16.12.
5. a e-kirjas (tl 24) avaldas hageja seaduslik esindaja, et on nõus miinimum suuruses elatisega. Kostjaga oli kokkulepe, et alates juunist aitab rahaliselt hagejat üleval pidada, konkreetset summat kokku ei lepitud. Juunis sai hageja kostjalt 50 eurot, juuli kuni november ei saanud midagi, novembris ostis kostja hagejale riideid summas 36 eurot ja andis sularahas 200 eurot. Detsembris lubas samuti rahaliselt aidata.
6. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
8. Rahvastikuregistri sünnikandest (tl 3) nähtuvalt on A. M. i vanemaks I. M. , seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
9. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
10. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt elatist summas 350 eurot kuus. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks 2019 aastal oli 270 eurot ja alates 01.01.
11. a on 292 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
12. Kohtupraktika kohaselt tuleb miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu
13. juuni
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
15. Hageja ei ole tõendanud suuremate kulude vajalikkust ning on avaldanud, et on nõus ka miinimummääras elatisega.
16. Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt s.o alates 01.06.
17. a ning on avaldanud, et juuni alguses, kui vanemad lahku läksid, lepiti suuliselt kokku, et kostja aitab hagejat rahaliselt ülal pidada, kuid kindlat summat kokku ei lepitud. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepe hageja toetamiseks ja kuigi summa osas kokkulepe puudus ei nähtu ka hagis esitatud asjaoludest kas kostjalt sel perioodil ka ülalpidamist nõuti.
18. Arvestades, et kostja hagile sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning hageja on nõus miinimummääras elatisega, leiab kohus, et kostjal tuleb anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
19. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
20. Hageja on avaldanud, et kostja on ostnud novembris hagejale riideid 36 euro ulatuses ning andnud sularahas 200 eurot, mida kohus võtab arvesse elatise väljamõistmisel.
21. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest s.o perioodi 02.09.
22. a kuni 31.12.
23. a eest ühekordse summana 835 eurot (261 eurot (270/30 päeva x 29 päeva) + 3x270 eurot – 236 eurot) ja 2 edaspidi 292 eurot kuus alates 01.01.
24. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras. MENETLUSKULUD 16.

§ 163

lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 17. Kuivõrd tegemist on lapse ülalpidamisnõudega on õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna elatise hagilt riigilõivu ei võeta ning hagejal lepingulise esindaja kulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3