2-19-19187/12

2-19-19187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-19-19187 Tsiviilasi J. S. hagi Ü. S. e vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg  Hageja J. S. (isikukood XXX; e-post: XXX)  Kostja Ü. S. (isikukood XXX; XXX;) 05.03.2020, 19.03.2020 RESOLUTSIOON Lahutada J. S. (isikukood XXX) ja Ü. S. e (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 1 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED J. S. esitas Ü. S. e vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta hageja perekonnanimeks tema praegune perekonnanimi. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Poolte suhted on lõppenud alates XXX. aastast. Kostja lahutust ei soovi. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta ei tea Ü. S. est midagi. Ühisvara jagavad pooled eraldi kokkuleppega. KOSTJA VÄITED Kostja oli abielulahutusega nõus. Kostja selgitas, et hageja on juba viimased kolm aastat mujal elanud, teise elukaaslasega. Kostja arvas, et ühisvara jagavad nad edaspidi. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX (tl 3);  pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletuste kohaselt elavad nad alates XXX. aastast lahus, hageja on nende ühisest elukohast välja kolinud. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Abikaasadel ei ole ühisvara. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Jane Salutamm ei ole näidanud, et ta oleks enne käesolevat menetlust pöördunud kostja poole lahutamiseks Tartu Linnavalitsuse rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistuses. Seega tuleb riigilõiv jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et pooltel oleks rohkem menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2