← Eesti

2-18-5148/42

Obsah (14)§ 153§ 164§ 158§ 146§ 162§ 173§ 168§ 165§ 29§ 170§ 171§ 172§ 65§ 66

2-18-5148 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-5148 Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Eraisiku A. T. (pankrotis) pankrotiavaldus. Menetlus

§ 153lg 1 p 1 ja p 3 nimetatud nõuded - nõuded puuduvad.

1

  1. Vabastada pankrotihaldur Eve Selberg oma ülesannete täitmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  2. Kinnitada pankrotihalduri Eve Selbergi tasu ja kulud summas 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, seega moodustavad halduri tasu ja kulud kokku 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot.
  3. Anda A. T.le menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 470 eurot (nelisada seitsekümmend) eurot 60 senti (koos käibemaksuga), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx AS SEB Pank.
  4. Jätta halduri tasu ja kulutused summas 15 (viisteist) eurot 40 senti (koos käibemaksuga) A. T. pankrotivara kanda ja nimetatud summa mõista välja A. T. pankrotivarast Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx AS SEB Pank.
  5. Algatada A. T. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le
  6. Määrata A. T. usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxx xxx, xxx, xxx).
  7. Kohustada A. T.d: • hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto; • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; • mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta; • teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest; • kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole; • võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; • kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole; • esitama hiljemalt
  8. maiks 2021 esimese aruande oma tegevusest usaldusisikuna A. T. võlgade tasumisel, edasised aruanded tuleb esitada iga aasta
  9. maiks.
  10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  11. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord 2 Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas A. T. pankroti välja 26.10.2018.a. kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. Võlgniku pankrotimenetluses esitati kokku 4 nõuet kogusummas 13 590,58 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 17. oktoobril 2019. Koosolekul tunnustati kokku 4 nõuet summas 13 590,58 eurot. Võlausaldajad ja võlgnik koosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldur koostas 22.01.2020 jaotusettepaneku ning avaldas teate Ametlikes Teadaannetes 22.01.2020. 26.02.2020 kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 28.04.2020 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada A. T. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158alusel.

  1. aprilli 2020.a aruande kohaselt:
  2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnik on pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani viibinud Viru Vanglas, seal töötanud ning Rahandusministeerium on pankrotivarasse üle kandnud 25 eurot selgitusega A. T. pankrotinõuete katteks kogunenud raha. Muu vara võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudub. Pankrotivarasse on arvatud 25 eurot. 2.Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 A. T. pankrotimenetluses on välja makstud 26.10.2018 kohtumäärusega pankrotivarast välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu 9,60 eurot. Pankrotimenetlusega seotud bürookulud on kantud pankrotihalduri vahenditest.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaup Jrk. nr. 1 2 3 4 Nõudeavalduse esitaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) Era Liisingu Inkassoteenused AS Eesti Haigekassa Kohtutäitur Elin Vilippus Nõude summa 11 524,63 1 577,93 450,26 37,76 Väljamakse 0 0 0 0 3 5 KOKKU 13 590,58 0 4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub. 5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara.
  2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ning A. T. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara vähesusega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäiturite, võlgnikuga, viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on kirjalikult selgitanud võlgnikule pankrotiseadust, sh usaldusisiku ülesandeid.
  3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud Jrk. nr. 1 2 3 4 5 Nõudeavalduse esitaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) Era Liisingu Inkassoteenused AS Eesti Haigekassa Kohtutäitur Elin Vilippus KOKKU Nõude summa Rahuldamata osa 11 524,63 1 577,93 450,26 37,76 13 590,58 11 524,63 1 577,93 450,26 37,76 13 590,58
  4. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.
  5. Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Viru Maakohtu poolt 26.10.2018 välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu 486 eurot. A. T. pankrotimenetluses on välja makstud riigi vahenditest 476,40 eurot ja pankrotivarast 9,60 eurot.
  6. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Käesolevas pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks täies ulatuses ja bürookuludeks, mistõttu tuleks pankrotimenetlus vastavalt

§ 158lõpetada raugemise tõttu.

Maksejõuetuse põhjused Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kohustuste tekkimine võlgniku erinevate kriminaal- või väärteomenetluste tagajärjel, samuti tema andmete kasutamisest laenude võtmiseks. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

4 Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus A. T. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on A. T. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. A. T. on vanglas töötanud ning pankrotivarasse on laekunud 25,00 eurot, seega täidab A. T.

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada A. T. pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; - Otsustada võlgniku A. T. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et A. T. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad kohustuste tekkimisest võlgniku erinevate kriminaal- või väärteomenetluste tagajärjel, samuti tema andmete kasutamisest laenude võtmiseks. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. A. T. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti nõue summas 11 524,63 eurot; Era 5 Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 1 577,93 eurot; Eesti Haigekassa nõue summas 450,26 eurot ja kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 37,76 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes

§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 05.07.2018 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab

§ 170

lg 1.

§ 171

lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

§ 171

lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku X. X. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.

§ 172

sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik palus määrata teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus nõustub taotlusega algatada A. T. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad A. T. suhtes

§ 171lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku A. T. usaldusisikuks A. T. ise, kuna kohus on veendunud, et A. T. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest.

6 Halduri tasu ja kulude kinnitamine

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks. Kuivõrd A. T. pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt täies ulatuses katta halduri tasu, taotleb haldur A. T. nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 470,60 eurot (koos käibemaksuga). Halduri tasu summas 15,40 eurot (koos käibemaksuga) palub haldus välja mõista A. T. pankrotivarast. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab A. T.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 470,60 eurot (koos käibemaksuga), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskontole nr xxxxxxxxx AS SEB Pank). Kohus jätab halduri tasu ja kulutused summas 15,40 eurot (koos käibemaksuga) A. T. pankrotivara kanda ja mõistab nimetatud summa välja A. T. pankrotivarast pankrotihaldur Eve Selbergi taotlusel Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxx AS SEB Pank. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 1 ja § 66 lg 1 kinnitab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas kogusummas 486 eurot (sh käibemaks). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.