) alusel. Tartu Halduskohus andis 24.08.2019 määrusega loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.09.
2. PPA esitas 11.02.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
Isiku suhtes esineb
lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.
p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Esmasel kinnipidamisel väitis XX enda sünniajaks 22.05.2001. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väitis isik end aga olevat noorem. Vanuse määramise ekspertiisi akti kohaselt on isiku bioloogiline vanus vähemalt 18 aastat. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et XX on rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitanud valeandmeid oma sünniaja kohta.
p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Arvestades asjaolu, et isik on muutnud ütlusi oma vanuse kohta ning puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik isik tõsikindlalt tuvastada, on põhjendatud PPA kahtlus, kas XX näol on tegemist isikuga, kes ta väidab end olevat.
p 8 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks mitteettenähtud kohas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone, ning ta ei omanud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik on varasemalt PPA-le selgitanud, et tema eesmärgiks oli jätkata teekonda Rootsi või Saksamaale. Lisaks on isik 06.09.2019 ja 25.09.2019 toimunud kohtuistungitel öelnud, et ta ei soovi Eestisse jääda, vaid tema huvi on edasi liikuda Euroopasse. Ei esine olulisi takistusi selleks, et isik ei saaks vabaduses viibides kõrvale hoida siseriiklikust menetlusest ning jätkata oma teekonda sihtriigi poole. 2
Isikul puudub kehtiv reisidokument ning arvestades isiku vastuolulisi ja muutuvaid ütlusi enda andmete osas, on tõenäoline, et isiku dokumenteerimist ei ole võimalik 48 tunni jooksul teostada. Arvestades, et isik oli varasemalt kinni peetud RVKS-i , ei olnud PPA-l võimalik varasemalt isiku dokumenteerimisega alustada.
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb tema põgenemise oht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervise kaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes. Isik on kinnipidamiskeskuses viibinud varasemalt
alusel ligikaudu ühe kuu ja VRKS alusel ligikaudu neli kuud. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.02.2020 määrusega PPA taotluse ning andis loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2020 (k.a). PPA kahtlus, et esineb põgenemise oht, on põhjendatud (
Isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Olles
-i alusel kinni peetud, väitis isik end olevat täisealine ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlustoimingu läbiviimisel väitis isik end olevat alaealine. Arvestades asjaolu, et isik on muutnud ütlusi oma vanuse osas ning puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik isik tõsikindlalt tuvastada, on PPA-l põhjendatud kahtlus, kas XX näol on tegemist isikuga, kes ta väidab end olevat. XX saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks mitteettenähtud kohas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Seega esineb XX suhtes põgenemise oht ka seetõttu, et ta on sisenenud riiki ebaseaduslikult. Eeltoodud asjaolud kogumis koos asjaoluga, et XX selgituste kohaselt on tema eesmärgiks jõuda Rootsi või Saksamaale, kus elavad tema sugulased, annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemise oht. XX suhtes esineb ka
lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, kuna tal puudub kehtiv reisidokument ning arvestades isiku vastuolulisi ütlusi enda andmete osas, on tõenäoline, et isiku dokumenteerimist ei ole võimalik 48 tunni jooksul teostada. Põgenemisohu tuvastamisel ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega ei piisa praegusel juhul arvestatava põgenemise ohu tõttu leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisest, mistõttu on XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamine jätkuvalt proportsionaalne meede. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. XX palub 27.02.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.02.2020 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. 3
Samuti ei ole XX kinnipidamiskeskusesse paigutamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning tema suhtes on võimalik tõhusalt kohaldada
-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. XX puhul ei esine põgenemise ohtu ning vastupidist pole kohus kindlaks teinud ega põhjendanud. Põgenemise ohu aluseks on kohus märkinud
Põhjendamatu on eeldada XX puhul soovi põgeneda, kuivõrd ta ei kaevanud edasi PPA 15.01.2020 rahvusvahelise kaitse lõpetamise otsust nr 701019102281-1. Ta ei vaielnud vastu enda väljasaatmisele, seega ei ole tal ka mõtet põgeneda. Järelikult on põgenemise ohu puudumise tõttu ära langenud
Kohus on ebaõigelt nõustunud PPA-ga, et määruskaebuse esitaja tuleb
lg 2 p-le 3 tuginedes kinni pidada, kuna tal puudub kehtiv reisidokument ning ta on andnud vastuolulisi ütlusi enda andmete osas. Ka ei ole õige, et sellest tulenevalt on ebatõenäoline, et PPA jõuab XX dokumenteerida 48 tunni jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (Riigikohtu 16.06.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-24-17, p 11). PPA ei ole selgitanud, mida oleks isik pidanud praegusel juhul dokumentide hankimiseks tegema. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohaldada ka
Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, kuivõrd igasugune põgenemise oht ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku kinnipidamiseks. Määruskaebuse esitaja on korduvalt selgitanud, et tema puhul puudub põgenemise oht. Kui kohus siiski jaatab põgenemise ohu olemasolu, ei pea põgenemise oht olema täielikult välistatud, et isiku saaks kinnipidamiskeskusest vabastada. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud väidet, et ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Seega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei ole piisavalt analüüsinud täiendavate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust.
PPA võiks kohaldada kõiki
§-s 10 nimetatud meetmeid korraga, mis oleks isegi kogumis määruskaebuse esitajale vähem koormav kui tema kinnipidamiskeskuses hoidmine, kus tingimused sarnanevad vanglale. Kinnipidamine ei ole muu hulgas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vabaduse võtmine on niivõrd suur isiku õiguste riive, et proportsionaalsuse hindamisel tuleb meetme proportsionaalsust põhjendada erilise hoolsusega. 5. PPA palub 09.03.2020 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata. Vaidlustatud halduskohtu määrus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Asjas tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Halduskohus on õigesti kohaldanud
lg-t 1 ning lg 2 p-e 1 ja 3, andes loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd esineb põgenemise oht. Tegemist on PPA prognoosotsusega, mis tugineb kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Isiku suhtes puudub usaldus, sest ta on rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel haldusmenetluses ja hilisemalt kohtumenetluses andnud erinevaid ja kohati ka vastuolulisi ütlusi. Samuti pärsib usalduse tekkimist asjaolu, et isiku eesmärk oli Eestit kasutada transiidiriigina, mistõttu võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Halduskohus on põgenemise ohule hinnangu andmisel lähtunud konkreetse juhtumi ja isikuga seotud asjaoludest ning vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. 7.
lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast
lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada, kui
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema efektiivne – see peaks eesmärgipäraselt tagama ka lahkumiskohustuse täitmise. Teisisõnu ei oleks isiku kinnipidamine proportsionaalne eelkõige juhul, kui sama eesmärki (st lahkumiskohustuse täitmist) oleks sama tõhusalt võimalik saavutada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega. 8. Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu (viimane ajakohastatud versioon on kinnitatud Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitusega (EL) 2017/2338 – ELT L 339, 19.12.2017, lk 83–159) p 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine, samuti ebaseaduslik sisenemine muu hulgas Schengeni alale. Seejuures tuleb iga juhtumit hinnata individuaalselt ja tervikuna ning ükski loetletud asjaoludest ei anna automaatselt alust järeldada põgenemise ohu olemasolu. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis. Käsiraamatu p-s 14.1 (kinnipidamist õigustavad asjaolud) on rõhutatud isiku kinnipidamiseks konkreetse põhjuse nõutavust. See aga ei tähenda käsiraamatu kohaselt, et kinnipidamise eeltingimusena peaks isiku suhtes juba olema kohaldatud leebemat meedet, mis pole osutunud piisavalt tulemuslikuks. Ka Euroopa Kohus on otsuses nr C-146/14 leidnud, et siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata nimetatud kodaniku olukorra faktilisi asjaolusid, tegemaks direktiivi 2008/115 artikli 15 lg-s 1 ette nähtud tingimuste läbivaatamise 5
lg-t 2 ja § 25 lg-t 2 ning direktiivi art 15 lg-t 6 ei tule Euroopa Kohtu otsuse nr C146/14 valguses tõlgendada nii, et dokumentide saamise viibimisele on võimalik tugineda vaid siis, kui isik ei tee koostööd ehk tingimata peavad olema täidetud mõlemad tingimused. 9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et XX puhul esinevad
Halduskohus on arvesse võtnud kõiki asjaolusid kogumis ning jõudnud selle tulemusel õigele seisukohale, et isikust tulenevat põgenemise ohtu suurendab kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses, kuna vaidlusalusel juhul on isik tuvastatud tema enda ütluste alusel, mis on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised. Seega on PPA-l põhjendatud kahtlus, et XX näol ei pruugi olla tegemist isikuga, kes ta väidab end olevat. XX saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks mitteettenähtud kohas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone, mistõttu võib tema põgenemise ja väljasaatmisest kõrvalehoidumise ohtu pidada reaalseks. Määruskaebuse esitaja suhtes ei tekita usaldust tema varasem käitumine ega tema selgitused, mille kohaselt on tema eesmärgiks jõuda Rootsi või Saksamaale. Seega pole põhjust eeldada, et isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks on saavutatav
Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Ringkonnakohtu sellekohast seiskohta ei väära ka määruskaebuse esitaja väide, et XX-l puudub põgenemise mõte, kuna ta ei kaevanud edasi PPA 15.01.2020 rahvusvahelise kaitse lõpetamise otsust nr 701019102281-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.