← Eesti

2-19-122059/11

Obsah (8)§ 1§ 8§ 76§ 82§ 415§ 1132§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-19-122059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.

  1. Express Credit AS-i ja Inga Roosi vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingust nr XXX (dtl 34-39) nähtuvalt sai kostja laenu 2500 eurot, mille kohustus maksegraafiku järgi 2 tagastama igakuiste 128,40 euro suuruste osamaksetena (36 osamakset) (viimase osamakse suurus 128,31 eurot) hiljemalt 24.07.
  2. a. 15.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

  1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on teinud pärast laenulepingu sõlmimist makseid kogusummas 630 eurot. Laenulepingu alusel on tasutud 24.10.
  2. a 270 eurot (dtl 49), 29.03.
  3. a 200 eurot (dtl 50) ja 29.05.
  4. a 160 eurot (dtl 51), kokku 630 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ütles hageja lepingu üles 12.03.
  5. a (dtl 68), seega on kaks viimast osamakset (summas 360 eurot) tehtud pärast lepingu lõppemist.
  6. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tema tasutud maksetega arvestanud. Annuiteetmaksegraafikust (dtl 35) nähtuvalt tuli kostjal tasuda iga kuu
  7. kuupäevaks 128,40 eurot, mis koosnes muutuvas suuruses põhiosast ja intressist. Lepingu järgi oli aastane intressimäär 45,5% ning viivisemäär 0,13% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (viivise aastamäär oli lepingu järgi 45,5%).
  8. Lepingu üldtingimuste p 4.8 näeb ette, et kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel tähtajaks tagastamata laenusumma, seejärel tähtajaks tasumata laenuintressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, siis viivis ja lõpuks kahjuhüvitised ning muud kohustused.

§ 415

lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

  1. Ajaks, mil kostja tegi oma esimese osamakse (s.o 24.10.
  2. a), oli tal võlas juba kaks eelmist osamakset, mille osas oli laenuandja saatnud talle ka meeldetuletuskirju (dtl 52-53 ja 64), mille hinnaks on lepingu üldtingimuste p 9.7 järgi kuni 5 eurot ning osamakse viivituse tõttu tuli tasuda ka viivist vastavalt lepingus kokkulepitud määrale.
  3. Maksegraafiku väljavõtetest (dtl 52-56) nähtuvalt on kostja poolt 24.10.
  4. a tasutud 270 eurost arvestatud 5 eurot võla sissenõudekulude katteks, tasumata esimese ja teise põhiosa makse ja osaliselt kolmanda põhiosa makse katteks (kogusummas 72,84 eurot), tasumata intressi katteks (summas 188,22 eurot) ning viivise katteks (1,36 eurot). Pärast kostja poolt eelnimetatud makse tasumist jäi tal kolmanda osamakse, mille tähtaeg oli 24.10.
  5. a, eest tasuda veel 124,14 eurot.
  6. Hagist nähtuvalt nõuab hageja sissenõudekulu summas 50 eurot, mis koosneb enne lepingu lõppemist saadetud kolme 5 eurose tasulise meeldetuletuskirja (dtl 64-66), 5 eurose ülesütlemise hoiatuse teate (dtl 67) ja 25 eurose lepingu ülesütlemise teatise (dtl 68) ning pärast lepingu lõppemist 5 eurose loovutusteate (dtl 69) eest.

§ 1132

lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lähtudes

§ 1132

lg-st 1 ning arvestades saadetud kirjade kogust, leiab kohus, et hageja nõue võla sissenõudmiskulude osas on põhjendatud 5 tasulise kirja eest kogusummas 25 eurot.

  1. Lepingu lõppemise seisuga (dtl 68) võlgnes kostja hagejale 2982,61 eurot, millest põhiosa 2427,16 eurot, intress 497,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,12 eurot ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot.
  2. Kostja on pärast lepingu lõppemist (s.o 12.03.
  3. a ) tasunud laenu katteks 29.03.
  4. a 200 eurot ja 29.05.
  5. a 160 eurot, millest kohus loeb

§ 415

lg 2 alusel esimeses 3 järjekorras tasutuks sissenõudekulude katteks 20 eurot (kuna 25 eurost 5 eurot on hageja lepingu kehtivuse ajal kostja tasutud maksest võla katteks juba maha arvestanud) ning teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks summas 340 eurot. 24. Kuna hageja ei ole kostja tehtud maksete osas arvestanud asjaoluga, et kaks viimast on tehtud pärast lepingu lõppemist, lähtub kohus põhivõla suuruse kindlaksmääramisel ülesütlemise teatises (dtl 68) märgitud põhivõla suurusest, milleks on 2427,16 eurot ning mis vastab kohtu poolt arvestatule (2500 eurot - 72,84 eurot, mis on lepingu kehtivuse ajal põhivõla katteks tasutud). Võttes arvesse

§ 415

lg 2 ja kostja poolt pärast lepingu lõppemist tasutud summasid, on põhivõla suuruseks 2087,16 eurot (2427,16 eurot – 340 eurot). 25. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda lepingus kokkulepitud intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, leiab kohus, et hageja intressinõue summas 279,89 eurot on põhjendatud. 26.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

  1. Lepingu järgi on viivise määraks 0,13% päevas ja 45,5% aastas ning üldtingimuste p 9.4 järgi lähtutakse viivise arvestamisel tegelikkust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Kohus lähtub viivise arvestamisel hageja poolt hagis arvutatust ehk siis aastasest määrast s.o 45,5% ja 365-päevasest aastast. Lähtudes hageja viivise arvestuse perioodist ning arvestades pärast lepingu lõppemist põhivõla suurust, on viivis seisuga 26.10.
  2. a summas 596,32 eurot (2,32 eurot + 0,79 eurot + 593,21 eurot). Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel määraga 45,5% aastas on põhjendatud.
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2963,37 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 2087,16 eurot, intressist 279,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest kokku 596,32 eurot ning täiendavalt viivise 45,5% päevas põhinõudelt alates 27.10.
  4. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD
  5. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  6. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 91% ulatuses kostja kanda ning 9% ulatuses hageja kanda.
  7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
  8. Menetluskulude nimekirja (dtl 91-92) kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 540 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja leiab, et menetluskulud on liiga suured.
  9. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4312,49 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.08.
  10. a riigilõivu 123,21 eurot ja hagiavalduse esitamisel 26.10.
  11. a riigilõivu 226,79 eurot, kokku 350 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele. 4
  12. Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 2,5 tunni ulatuses summas 300 eurot (2,5 tundi x 120 eurot).
  13. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 591,50 eurot (350 + 300 eurost 91%).
  14. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.