← Eesti

2-19-126031/10

Obsah (6)§ 448§ 3111§ 187§ 444§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-19-126031 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 08.01.2020,

§ 3111lg 1 p 1 ekirja teel.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle 2 Tsiviilasi nr 2-19-126031 lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Faktilised asjaolud

  1. Marko Nei (kostja) on sõlminud IPF Digital Estonia OÜ-ga (registrikood 11034137) XX.XX.XXXX krediidikonto lepingu nr. XXX, mille krediidilimiidiks oli 500,00 eurot. Kostja on enda isiku tuvastanud ning esitanud selleks enda ID-kaardi, millest klienditeenindaja on teinud koopia. Kostja võttis 28.11.2016 krediidikontolt välja kogu krediidilimiidi summa 500,00 eurot.
  2. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetena ehk ajaperioodil 28.11.2016 kuni 28.11.
  3. Kostja nimetatud maksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.
  4. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 04.05.2017, kuid kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
  5. IPF Digital Estonia OÜ on loovutanud 08.05.2017 kostja vastase krediidikonto lepingust nr. XXX tuleneva nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 500,00 eurot, intress 102,70 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 103,29 eurot ning viivised alates 30.11.2019 kuni põhinõude summas 500,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused 6.

§ 444

lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.

  1. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt on võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
  2. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale saatnud ning millised olid nende 3 Tsiviilasi nr 2-19-126031 saatmise reaalselt kantud kulud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seetõttu ei ole võimalik sissenõudekulude hüvitamise nõuet rahuldada üksnes VÕS § 1132 lg 2 p 3 või kahju hüvitamise sätete alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitamise 30 euro nõudes. Menetluskulude jaotus 9.

§ 162lg 2 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 480 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.