← Eesti

3-20-15/7

Obsah (5)§ 155§ 37§ 152§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-15 Määruse kuupäev 15. jaanuar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Harri Värsi kaebus Viru Maakohtu kohustamiseks vastata kaebaja 13

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harri Värs (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
  2. jaanuaril 2020 kaebuse, milles palub tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks Tartu Maakohtu viivituse kaebaja
  3. detsembri
  4. a pöördumisele vastamisel ning kohustada Tartu Maakohut kirjale vastama. Kaebaja selgitab, et pöördus Tartu Maakohtu poole taotlusega tutvuda Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10454 ning Riigikohtu
  9. juuni
  10. a määrusega sama kriminaalasja kassatsioonkaebuste menetlusse mittevõtmise asjus. Kaebaja palus tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti. Kaebaja märgib, et Tartu Maakohus ei ole tema pöördumisele vastanud.
  11. Tartu Maakohus teatas kohtule
  12. jaanuaril 2020, et kaebaja
  13. detsembri
  14. a avaldus on edastatud vastamiseks kohtuasja menetlenud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale
  15. detsembril
  16. Viru Maakohus teatas kohtule
  17. jaanuaril 2020, et vastas kaebaja avaldusele
  18. jaanuaril 2020, edastades kaebajale Viru Maakohtu
  19. detsembri
  20. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  21. aprilli
  22. a otsused kriminaalasjas nr 1-08-10454 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. juuni
  24. a määrused asjades nr 3-7-1-1-232 ja nr 3-7-1-1-233 osas, millele juurdepääsupiirangud ei laiene. 3-20-15 KOHTU SEISUKOHT
  25. Kuna kaebaja viidatud
  26. detsembri
  27. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-08-10454 on teinud Viru Maakohus ning mitte Tartu Maakohus, mõistab kohus, et kaebaja soovib vaidlustada Viru Maakohtu tegevust. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg 2 p-st 2 lähtudes Viru Maakohtu kohustamist vastata kaebaja

  1. detsembri
  2. a avaldusele. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud Viru Maakohtu viivituse vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega, mida võib mõista kui nõuet Viru Maakohtu poolt kaebaja
  3. detsembri
  4. a avaldusele vastamata jätmise ning sellele vastamisel viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks (

§ 37lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena.

Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on Viru Maakohtu tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud kohustamisnõudega. 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd Viru Maakohus on kaebaja

  1. detsembri
  2. a avaldusele vastanud ning väljastanud kaebajale avalduses nõutud Viru Maakohtu
  3. detsembri
  4. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a otsused kriminaalasjas nr 1-08-10454 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a määrused asjades nr 3-7-1-1-232 ja nr 3-7-1-1-233, on kaebuses nõutav toiming tehtud ning kaebaja oma eesmärgi saavutanud. Haldusasja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 ja lg 3 alusel seetõttu lõpetada.

6.

§ 152

lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuigi kaebusest tulenevalt võib kaebaja soovida jätkata haldusasja menetlust Viru Maakohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole see kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebajal esinema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), kuid kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, talle on nõutud kohtulahendid väljastatud ning puudub alus eeldada, et kaebaja esitab Viru Maakohtule sarnase avalduse, millele Viru Maakohus jätab vastamata või millele vastamisel Viru Maakohus viivitab. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Viru Maakohtu tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Samuti ei nähtu asjaolusid arvestades tuvastamiskaebuse esitamise vajadust rehabiliteerival eesmärgil. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks tuvastamiskaebuse esitamine vajalik ning kohus ei pea vajalikuks enne menetluse lõpetamist kaebajalt arvamust küsida, sest ka tuvastamiskaebuse esitamise tahte korral ei ole alust menetluse lõpetamata jätmiseks.
  3. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-20-15 menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohus tagastab

§ 104

lg 5 p 4 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.