Obsah (8)

§ 120§ 121§ 4§ 43§ 37§ 44§ 38§ 45

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-199 Määruse kuupäev 17. märts 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi J.K. kaebus tuvastamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada J.K.kaebus. 2. Kuulutada haldusa

) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. 4. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Tuginedes esitatud kaebusele ja Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidele, mõistab kohus, et J.K. on esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt sellega, et
2. juulil 2019 toimus põhjuseta vanglasisene ümberpaigutus, kaebajale keelduti asjade transportimisel abi osutamast ja meedik ei ilmunud kohale valuvaigistit andma ning
3. augustil 2019 ei toodud kaebajale ettenähtud ravimit, s.t meedik ei tulnud kohale.
4. Kohus võtab kõigepealt seisukoha J.K. kaebuse osas, milles kaebaja heidab ette ravimite andmata jätmist ja meediku mitteilmumist, (I) ning seejärel lahendab ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I 7.

§ 121

lg 1 p 1 näeb ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Riigikohtu erikogu
2. aprilli
3. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
4. detsembri
5. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9 ja
6. detsembri
7. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s
9. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
10. detsembri
11. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
12. Kuivõrd kohtuasja materjalidest nähtuvalt vaidlustab kaebaja ravimite andmata jätmisega seonduvalt meedikute tegevusetust, s.o Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, kujunes kohtu hinnangul vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seepärast tagastab kohus J.K. kaebuse osas, milles ta vaidlustab ravimite andmata jätmist ja meediku kohale tulemata jätmist,

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. 11. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 II 12.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotles esitatud kaebuses, et kohus tuvastaks, et

1. juulil 2019 toimunud ümberpaigutus ja asjade transportimisel abi osutamata jätmine olid õigusvastased. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil.
2. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.

1. Kohus leiab, et kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust paigutada kaebaja konkreetsesse, tema nõudmistele vastavasse kambrisse või eluosakonda. Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt määrab ja otsustab kinnipeetava vanglasisese paiknemise vanglateenistuse ametnik määrates talle kambri, voodikoha ja kapi esemete hoidmiseks. Seejuures on Tartu Vangla oma
2. oktoobri
3. a vastuses nr 6-43/1447-4, 6-24/5182-2, 6-24/5183-2 täpsustanud, et ümberpaigutamise otsused võetakse üldiselt vastu teabe- ja uurimisosakonna ametniku ning üksuse juhi koostöös ning põhjuseid kinnipeetavale avaldama ei pea. Seega puudub kohtu hinnangul kaebajal subjektiivne õigus vaidlustada iseseivalt vangasisest ümberpaigutust ehk nõuda teise kambrisse ümberpaigutamata jätmist.
4. Seonduvalt etteheitega, et ümberpaigutamise käigus nõuti kaebajalt asjade kandmist ega võimaldatud käru kasutamist, leiab kohus, et kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Tartu Vangla
5. oktoobri
6. a vastuses nr 6-43/1447-4, 6-24/5182-2, 6-24/5183-2 on rõhutatud, et meditsiiniosakonna juhataja sõnul puuduvad J.K.l tervislikust seisundist tulenevad näidustused, mis ei lubaks esemeid kanda, ning samuti ei ole kaebajale määratud hooldajat. Vastupidist ei ole väitnud kaebaja ka esitatud kaebuses. Kuivõrd kaebajale ei ole meditsiiniliselt näidustatud abistaja vajadus või esemete kandmise keeld, kuid kaebaja peab seda vajalikuks, on kaebajal vajalik pöörduda vanglaarsti vastuvõtule. Kui kaebaja ei ole arsti otsusega rahul, siis on tegemist tervishoiuteenuse osutamise raames tehtud otsustusega, mille üle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kaebajale määratakse hooldaja või arst teeb vanglale ettekirjutuse võimaldada kaebajal kasutada asjade transportimisel käru või muud abi, kuid vangla keeldub arsti otsust täitmast, on kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim kohustamisnõue. Kohustamiskaebusega kohtusse pöördumisel peab kaebaja esmalt läbima aga kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le
8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõuete esitamiseks. Seepärast tagastab kohus J.K. kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

17. Kohus juhib sarnaselt ülaltoodule tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 18. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4