Obsah (5)

§ 88§ 79§ 203§ 61§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks kuulutada. 2 3) Põhjendatud on piirata

§ 88

lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga (kaastööteade) ja saada sellest ärakirju, kuna kaebajal puudub vaidlustatud otsustuse aluseks olnud informatsioonile juurdepääsu õigus (RSVS § 25 lg 1, § 26 jj). Tegemist on kaebaja õiguste minimaalse võimaliku piiranguga, mis tagab riigisaladuse kaitse. Ka on põhjendatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisele kaebaja juurdepääsu piiramine (

§ 79lg 1 p 1). Seda on õiguspäraseks pidanud ka kohtupraktika (Trt

RK 22.10.

1. a määrus nr 3-19-1510). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. A esitas 09.02.2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.
3. a määruse peale. Kaebaja märgib, et kuna tal ei ole õigust videosalvestist näha, siis puudub tal võimalus kommenteerida videol toimuvat, mistõttu ta palub kohtul mitte arvestada vangla kommentaare oletatava üleandmise selgitamiseks. Kaebaja arvates peab kohtule videolt nähtuma, mis ese üle antakse. Veel leiab kaebaja, et kohus ei tohiks arvestada kaastööteatist, kuna kaebajal puudub võimalus selle osas end kaitsta. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse protokollis puudub viide kaastööteatisele, seega võib olla tegemist hiljem loodud tõendiga.
4. Tartu Ringkonnakohus võttis 13.02.
5. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.
6. a määruse resolutsiooni p 2 peale ringkonnakohtu menetlusse.
7. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
8. a menetlustoimingu protokolli kohaselt tutvustas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja K. Vähi kohtule salastatuks tunnistatud teavet (kaastööteatis nr KT1950000170). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10. Tartu Halduskohus piiras 28.01.
11. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja õigust tutvuda määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud tõendi ja informatsiooniga ning saada vastavat informatsiooni sisaldavast dokumendist ärakirju. Halduskohus leidis, et põhjendatud on piirata kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga (kaastööteade) ja saada sellest ärakirju, kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal vaidlustatud otsustuse aluseks olnud informatsioonile juurdepääsu õigus. Samavõrd on põhjendatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisele kaebaja juurdepääsu piiramine. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.01.
12. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Vangistusseaduse § 33³ lg 1 kohaselt Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. Haldusmenetluse seaduse § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. RSVS § 8 p 2 järgi loetakse korrakaitse riigisaladuseks andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel 75 aastaks. Seega on kaastööteatis riigisaladus. Vabariigi Valitsuse 20.12.
2. a määruse 3 nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 6 lg 1 p-des 2 ja 3 ning lg-s 2 sätestatust tulenevalt kaastööteatise kui riigisaladuse sisu avaldamisele ei kuulu. RSVS § 25 lg 1 järgi saab riigisaladusele juurdepääsu anda isikule, kellel on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. RSVS § 26 lg 1 näeb riigisaladusele juurdepääsu eeldusena ette juurdepääsu õiguse olemasolu. Otsustamisel, kas anda juurdepääs salastatud teabekandjatele, ei ole kohtul juurdepääsu õiguse puudumise korral

§-des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust. Kuna puudub RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus, tuleb kohtul tutvumisõiguse andmisest keelduda. RSVS ei anna halduskohtule õigust tõendina kasutatava salastatud teabekandja salastatust ise kustutada või salastatuse taset muuta (RKHK 22.11.2017. a määrus nr 3-17-911, p-d 26.1 ja 27.2). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal riigisaladusele juurdepääsu õigus puudub. Seetõttu ei saa lubada kaebajale juurdepääsu kaastööteatisele. Seega leidis halduskohus õigesti, et praegusel juhul on põhjendatud piirata

§ 88

lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga (kaastööteade) ja saada sellest ärakirju.

1. Tartu Vangla esitas halduskohtule tõendina videosalvestise CD-l (tl 48). Vangla selgitas 20.01.
2. a kirjas (tl 47-47p), et salvestise vaatlusel on võimalik näha kaamera vaateulatust ja -nurki ning kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Kaebaja ei ole eeltoodud osas määruskaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Tegemist on AvTS § 35 lg 1 p 9 mõistes ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Eelnevat arvestades on olemas kaalukas avalik huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet. Seega leidis halduskohus õigesti, et turvakaamera salvestisele kaebaja juurdepääsu piiramine on põhjendatud. Ühtlasi on ilmne, et kaebaja viibis vaidlusaluse sündmuse juures, seega ei ole alust pidada tema huvi videosalvestisega tutvumiseks

§ 88

lg 2 tähenduses kaalukamaks vangla huvist mitte avaldada kinnipeetavale teavet, mis võiks ohustada vangla julgeolekut. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kohus saab veenduda, kas vangla kirjeldus kajastab salvestiselt nähtuvat täielikult ja õigesti või mitte.

1. Kohtupraktikas on tõdetud, et kohus võib tugineda tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud ja millega mõnel menetlusosalisel ei ole võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada (RKHK 20.04.
2. a otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Ringkonnakohus tutvus 18.02.2020 kaastööteatisega nr KT
3. Ka halduskohus on saanud sellega tutvuda (tl 56). Eeltoodu tagab kaebaja huvide piisava kaitse.
4. Ringkonnakohus selgitab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (

§ 61lg 1).

Asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavate tõendite uurimine toimub asja läbivaatamise staadiumis ning tõendite hindamine pärast asja läbivaatamist otsustusmenetluses. Ühelgi tõendil ei ole halduskohtumenetluses ette kindlaks määratud jõudu. Menetlusosaliste avaldused ei saa asendada tõendeid, kuid olemasolevate tõendite hindamiseks vajaliku siseveendumuse kujundamisel võib kohus neile tugineda ja neile otsuse põhjendamisel viidata (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 246-247). Juba vastu võetud või kogutud tõendi võib kohus juhul, kui esinevad

§ 62

lg-tes 2 ja 3 loetletud asjaolud, jätta

§ 62lg 6 lause 1 kohaselt asja lahendamisel arvestamata.

Kohus peab tõendi arvestamata jätmist põhjendama (

§ 62

lg 6 lause 3).

§-de 79 ja 88 kohaldamisel on menetlusosaline sunnitud usaldama kohtu hinnangut tõenditele ning usalduse suurendamiseks on seadusandja ette näinud kaebeõiguse läbi kolme kohtuastme (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 342). 4

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.
2. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (digitaalselt allkirjastatud) 5