2-20-4833 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2020, kell 12:00 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4833 Ts

§ 82lg 3).

1. Kohustada võlgnikku D K kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohustada võlgnikku ilmuma vande andmiseks
2. mail 2020 kell 10:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, 10115 Tallinn, saal nr 3003). Kui koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord pikeneb, siis tuleb võlgnikul kohtule kirjalikult esitada järgmine vandetekst: „Mina (vande andnud isiku ees-ja perekonnanimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Vandetekstile kirjutab võlgnik alla.
3. Kohus hoiatab, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust (pankrotiseaduse (

) § 89 lg 1 p 1 ja 3). 9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile D K tuludeklaratsioonid.
5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
6. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
7. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
8. Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord 2

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Määruse resolutsiooni punktide 3-5 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. D K esitas 29.03.2020 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul vara ning võimalus oma majandusliku olukorra parandamiseks ning seeläbi ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik selgitab, et tema võlad tekkisid siis, kui tema abikaasa saadeti kinnipidamiskohta ning ämm ei suutnud ei suutnud tervislikel põhjustel enda eest hoolitseda. Peale abikaasa vabanemist kinnipidamiskohast ei osutanud ta materiaalset toetust võlgnikule, kuna otsis tööd. Võlgnik võttis laenu ühest pangast, selleks, et kustuda laenu teise laenuandja ees, kuid ei arvestanud enda võimalusi ning võlgnevused hakkasid kasvama. Praegusel hetkel on võlad sissenõudmisel. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda tema vastu täitmisel olevaid võlgnevusi.
2. 01.04.2020 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määrasseoses Eesti Vabariigis koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga vaadata võlgniku pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses hiljemalt 30.04.
4. 15.04.2020 esitas Ly Müürsoo ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 19 123,26 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et D K on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Kuna D K on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus tema pankroti välja kuulutama. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 800 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused on kokku 50 eurot. Tasule ja kuludele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud tasu ja kulud palub ajutine 3

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. D K esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 6.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 7. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema vara ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

8. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

9.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. 10. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31

lg 1 ja

§ 171lg 11 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 29.04.2020 kell 12:

2. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 26.05.2020 kell 10:05 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja tn 4 10115 Tallinn, saalis nr
3. Kui 4

§ 82lg 3).

12.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse võtta võlgniku võlgnikult vanne. Kohus kohustab võlgnikku andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta ning ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Kui koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord pikeneb, siis tuleb võlgnikul kohtule esitad vanne kirjalikult. 13. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Ly Müürsoo võlgniku pankrotihalduriks. 14.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

16.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). 5

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

1. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasuks 800 eurot ning vajalike kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
2. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr XXXX Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6