Obsah (4)

§ 75§ 121§ 65§ 74

1-20-463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2020, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Toimiku number 1-20-463 (19922700111) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Taotl

§ 75

lg 3 alusel määrata X Xile Viru Maakohtu 27.02.2020 kohtuotsusega nr 1-20463 määratud kohustuse otsida endale töökoht või võtma end Eesti Töötukassas töötuna arvele viivitamatult peale antud kohtuotsuse jõustumist uueks tähtajaks 01.09.

1. Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlus X Xile määratud katseaja pikendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohtu 27.02.2020 otsusega tunnistati X X süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluse korras ning

§ 65

lg 2 sätteid kohaldades mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust , mis jäeti täielikult täitmisele pööramata 18 kuulise katseaja kestel, kohustades X Xit järgima

§ 74

lg 1, 3 § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Kohtuotsusega lahendati ka asitõendit ja menetluskulusid puudutav osa. Viru Maakohtu 27.02.2020 otsus jõustus 14.03.2020. 1 1-20-463 2. 13.04.2020 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna edastatud erakorralise ettekande

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 4 alusel taotlusega kergendada X Xile määratud kohustust, otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele viivitamatult peale antud kohtuotsuse jõustumist, pikendades lisakohustuse tähtaega kuni 01.09.

2. 15.04.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde täiendava ettepaneku pikendada X Xi katseaega ühe kuu võrra kuni 27.09.
4. 17.04.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande eesmärgiga koondada ühte menetlusdokumenti varasemalt esitatud ettepanekud. Erakorralises ettekandes esitab kriminaalhooldusametnik taotluse pikendada X Xile määratud katseaega ühe kuu võrra, s.o. kuni 27.09.
5. Lisaks palub kriminaalhooldusametnik muuta 27.02.2020 kohustusega määratud tähtaega ning kohustada X Xit otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Vaadanud läbi toimiku materjalid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. 6.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg-te 2 ja 4 järgi määratud kohustusi võib kohus

§ 75

lg 3 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada. Samuti võib kohus panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi. 7. Kohtu seisukoha järgi on käitumiskontroll paindlik instituut. See tähendab, et kohus võib vastavalt

§ 75lg-le 3 kriminaalhooldusametniku ettepanekul alati muuta juba pandud kohustusi.

Kohustuste muutmine võib seisneda algselt süüdlasele pandud kohustuste kergendamises või tühistamises, samuti täiendavate kohustuste panemises. Kohus leiab, et kõnealuse sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna. 8. Vaadeldaval juhul nähtub kohtule adresseeritud erakorralisest ettekandest, et kriminaalhoolduse käigus on X Xile ette heidetav käitumiskontrolliga kaasnenud kohustuse rikkumine – X X on jätnud täitmata kohustuse otsida endale töökoht või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele viivitamatult peale antud kohtuotsuse jõustumist. Jättes nimetatud kohustuse täitmata, rikkus X X kohtuotsusest tulenevat kohustust. Nii on kriminaalhooldusametnik tuvastanud, et X X ei ole end Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana arvele võetud. Töötamise registri elektroonilise päringu andmetel X X ei ole ka tööle asunud. X X andis selgituse, et Eesti Töötukassa ei aita töö otsimisega ning seetõttu otsustas mitte pöörduda Eesti Töötukassasse, kuid otsustas leida endale ise töökoha. Seoses eriolukorra kehtestamisega riigis teda tööle ei võeta. ID-kaardi paroolide puudumise põhjusel, ei saa pöörduda ka Eesti Töötukassasse. Kuna X X ei ole pöördunud Eesti Töötukassa poole tööturuteenuste saamiseks ning ei ole ka tööle asunud, siis on võimalik sedastada

§ 75lg 2 p-s 4 sätestatud nõude rikkumine.

1. X X tunnistas rikkumist ning põhjendas rikkumist sooviga leida iseseisvalt töö. Kohtu hinnangul ei ole taoline selgitus rikkumist vabandavaks mõjuvaks põhjuseks. 2 1-20-463
2. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Eriolukord kehtib kuni 1.05.2020, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Kohus nendib, et eriolukorra väljakuulutamise järgselt ei lakanud toimimast riigiasutuste töö. Endiselt osutab Eesti Töötukassa tööturuteenuseid ning Politsei- ja Piirivalveamet väljastab dokumente. Seoses eriolukorra ja pandeemiaga on vastutustundlik ja põhjendatud viia isikute vahetu suhtlus miinimumi, et vältida nakatumisahela aktiveerimist. Arstide soovitus on – olge hoolikad, peske käsi, minimeerige oma liikumist ja kontakte teiste inimestega (https://www.kliinikum.ee/patsiendile/covid-19-info/, 07.04.2020). Eeltoodust johtuvalt on töökorraldus muutunud viisil, et viia isikutevahelised kontaktid miinimumini. Nii on Eesti Töötukassa peatanud alates 16.03.2020 seoses Eestis väljakuulutatud eriolukorraga klientide nõustamise ja teenindamise maakondlikes osakondades/büroodes kohapeal eriolukorra lõpuni. Kliente nõustatakse ja avaldusi võetakse vastu telefoni teel, e-kanalites või posti teel. Töötuks registreerida ning hüvitist ja toetust soovitatakse võimalusel taotleda e-töötukassas (https://www.tootukassa.ee/, 17.04.2020). Politsei- ja Piirivalveameti seisukohal, kriitilise vajaduse puudumisel on parem teenindusse mitte tulla. Dokumente soovitatakse taotleda iseteeninduses või posti teel (https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/dokumentide-taotlemine-ja-valjastamine, 17.04.2020). Seega nii Eesti Töötukassa kui ka Politsei- ja Piirivalveamet jätkavad oma ülesannete täitmisega. Kokkuvõtvalt kohus mõistab, et tekkinud olukord on takistanud mõningal määral kohtuotsuse kohast täitmist.
3. Peab möönma, et alates olukorrast, mil sõlmiti kokkulepe ja millal jõustus X Xi suhtes tehtud Viru Maakohtu 27.02.2020 süüdimõistev kohtuotsus, on olukord muutunud. Kui isik ei oma ID-kaardi paroole, on kiire ligipääs elektroonilistele riigiteenustele takistatud. Kuid nimetatud takistus tuleneb isiku enda objektiivselt avaldunud käitumisest ning ei ole sõltuvuses kehtivast eriolukorrast. X X pidi juba kokkulepet sõlmides olema teadlik, kas tal on võimalik või ei ole võimalik kasutada ID-kaarti. Samas on mõistetav, et eriolukorrast tulenevalt on raskendatud uue töökoha saamine. Alates eriolukorra kehtestamisest on kasvutrendis töötute osakaal. Samas on tööturg muutumas ning valmis peab olema vastu võtma selliseid tööpakkumisi, mille poole varem ei vaadatudki.
4. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et X X on rikkumist tunnistanud ja on valmis jätkama alustatud sotsiaalprogrammiga, selle taas käivitumisel. Ka on ta mittetähtaegset kontaktivõtmist kriminaalhooldusametnikuga tunnistanud. Lisaks arvestab kohus sellegagi, et peale 27.02.2020 kohtuotsuse tegemist X X ei ole toime pannud uusi väärega kuritegusid. Kohus on seisukohal, et eeltoodud argumentidele tuginedes on põhjendatud pikendada X Xile määratud kohustuse, otsida endale töökoht või võtma end Eesti Töötukassas töötuna arvele täitmise tähtaega. Et tagada X Xi poolne kohustuse täitmine, määrab kohus kindlaks ka selle täitmise tähtaja. Tähtaja määramisel arvestab kohus mh asjaoluga, et isikule jääks piisav ajavaru asjakohaste dokumentide vormistamiseks, mis tagab juurdepääsu elektroonilisele suhtlusele riigiga ning võimaldab seejärel kohaselt täita kohtulahendist tulenevaid kohustusi.
5. Puutuvalt X Xi katseaja pikendamisega märgib kohus järgnevat. Vaatlusalusel juhul taotleb kriminaalhooldaja X Xile määratud käitumiskontrolli tähtaja pikendamist 1 kuu võrra. Materjalidest nähtuvalt lõppeb X Xi käitumiskontrolli tähtaeg 27.08.
6. Seega taotleb kriminaalhooldaja käitumiskontrolli tähtaja pikendamist kuni 27.09.
7. Isikule karistusõigusliku sunni läbi pandav iga kohustus peab olema põhjendatud, kandma konkreetset eesmärki ega tohi hälbida proportsionaalsuse põhimõttest. 3 1-20-463 Kohtule jääb mõistmatuks taotluse sisuline eesmärk ehk see, kuidas võiks katseaja pikendamine ligi pooleteiseaastase pikkuse perioodi pärast, avaldada mõju ja/või motiveerida X Xit kohtuotsuse kohasele täitmisele antud aja momendil. Seda enam olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb rikutud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Kohtu hinnangul jääb riigi reageering kohustuste rikkumisele katseaja pikendamise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kohustatud subjektil rikkumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et X X on noor täiskasvanu. Noortel on varieeruv arenguküpsus. Õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase ei pruugi olla võrreldav täiskasvanuga, protsess on pikaajaline ning ei toimu üleöö. X X vajab tuge ja suunamist, et toime tulla kehtiva õiguskorraga. Seega on erakorralise ettekande taotluses nimetatud meede sobimatu kohustatud subjekti rikkumisele, see ei taga ega motiveeri X Xit kohustuste ja nõuete kohaseks täitmiseks, mistõttu on erakorralise ettekande taotlus oma olemuselt sisutühi. Seega jääb kriminaalhooldaja taotlus katseaja pikendamiseks tagajärjetuks. (digitaalselt allkirjastatud) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 4