KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4767 Tsiviilasi XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõ

) § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 168lg 2 kohaselt hageja kanda.

Maakohus selgitas, et praeguses asjas ei ole vaja hagiavalduse tagasivõtmiseks kostja nõusolekut, kuna hagi ei ole menetlusse võetud ja eelmenetlus asjas ei ole lõppenud. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust riigilõivu tagastamiseks. Riigilõiv ei kuulu tagastamisele

§ 150

lg 1 p 3 alusel, kuna hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks ning teha uus määrus, millega rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu määruse, jätta hagiavaldus menetlusse võtmata ning tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagejale ebaõigesti riigilõivu tagastamata.

§ 150

lg 1 p 3 võimaldab jätta riigilõivu tagastamata, kui hageja oleks võtnud hagi tagasi pärast selle menetlusse võtmist. Praeguses asjas avaldas hageja hagi tagasivõtmise tahet enne hagiavalduse menetlusse võtmist.

§ 150lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

Sõltumata asjaolust, et hageja viitas hagi tagasivõtmise avalduses ebaõigesti

§ 150lg 1 p-le 3, ei võta see kohtult kohustust kohaldada õigust ise.

Kui kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada riigilõivu tagastamise taotlust

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt, tuli kohtul

§ 3401lg 2 kohaselt jätta hagi menetlusse võtmata, mitte läbi vaatamata.

Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele, mis tähendab maakohtu määruse osalist tühistamist riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Kui olenemata kaebuse väidetest ei pea kohus hagejale võimalikuks riigilõivu tagastada, tuleb kohtul tühistada kogu maakohtu määrus hagi läbivaatama jätmise kohta ning teha uus määrus, millega keelduda hagi menetlusse võtmast ja tagastada hagejale riigilõiv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb riigilõivu tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas

§ 667lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab hageja 13.

aprilli 2020. a taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Kaebuse esmase taotluse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas. Ka kaebuse alternatiivse taotluse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse riigilõivu tagastamata jätmise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, kuid seda täiendavalt ka maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamise kaudu, millega maakohus jättis hagi läbivaatamata. Ringkonnakohus saab hageja määruskaebusest aru selliselt, et kaebuse alternatiivne taotlus on esitatud juhuks kui kaebuse taotluse kohaselt ei pea kohus võimalikuks hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastada. Seega on mõlemad kaebuse taotlused kantud samast eesmärgist, milles hageja soovib, et seoses hagi tagasivõtmise avalduse esitamisega enne hagi menetlusse võtmist, tagastatakse hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohtu viide

§ 150lg 1 p-le 3 ei ole praegusel juhul asjakohane.

Kohus saab jätta hagi läbi vaatamata üksnes juhul, kui hagi on juba menetlusse võetud. Praeguses asjas ei olnud maakohus hagi menetlusse võtnud. Olukorras, kus hageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist ei saa seega jätta hagi läbi vaatamata.

üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4lg 2).

Kuigi

§ 371

ei sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras tuleks jätta hagi menetlusse võtmata. 2

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei võeta menetlusse. Seda ei muuda asjaolu, et hageja märkis ekslikult, et palub jätta hagi läbivaatamata. Õigust kohaldab kohus ning ta ei ole seotud poolte väidetega õiguse kohaldamise kohta (

§ 436lg 7).

Seega oleks pidanud maakohus olukorras, kus hagi ei olnud menetlusse võetud, jätma hagi menetlusse võtmata, kuna

ei võimalda jätta läbi vaatamata hagi, mis ei ole kohtu menetluses. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejale

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastada hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot.

Kuivõrd hageja määruskaebus oli kantud eesmärgist, et kohus rahuldataks tema taotluse riigilõivu tagastamiseks ning praeguse määrusega ringkonnakohus selle hageja taotluse ka rahuldab, puudub vajadus kaebuse alternatiivse taotluse rahuldamiseks, mis oli esitatud juhuks kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse taotlust rahuldada.

§ 666

lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

§ 150

lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale ei saa esitada määruskaebust (

§ 150lg 8). / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin 3