lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 2 2-19-16042 Hageja on hagi kostja I suhtes tagasi võtnud kirjalikult. Kohtu hinnangul on hagi tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hageja esitatud hagi kostja I suhtes jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2. Kohus leiab, et hageja ja kostja II kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab kostja II suhtes nõude menetluse. Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja elatise nõude osas menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled palusid kompromissimäärusega hagi tagamise korras kantud vara käsutamise keelumärke kustutamist ja saata määrus kande tegemiseks kinnistusosakonnale. Sisuliselt on pooled esitanud taotluse tühistada hagi tagamise abinõu (vara käsutamise keelumärge).
lg 4 alusel on see võimalik, seega tühistab kohus käesoleva määrusega hagi tagamise abinõu.
lg 2 alusel edastab kohus määruse kinnistusraamatus keelumärke tühistamise kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevale.
lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 3 2-19-16042 Hageja ei ole kostja I suhtes hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja I oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja sai kostja I maksuvõlgnevuse tasumise osas kokkuleppele kostjaga II. Kohtu hinnangul ei esine
Seega tuleb
Kohtule teadaolevalt ei ole kostja I käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu ei määra kohus kostja I menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja II leppisid kokku, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad hageja ja kostja II endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.