järgi tuleb tõlgendada kahtluse korral tingimust kostja 1 kasuks nii, et kostjal 1 on õigus see tagatis tagasi saada. Kui käsitleda seda aga leppetrahvina, siis on hageja igal juhul kaotanud selle saamiseks õiguse.
Alternatiivselt on tal § 149 lg 2 alusel õigus nõuda, et esmalt rahuldaks hageja oma nõude pandieseme arvelt. Lisaks leidis, et viivisenõue ei ole kaetud käendusega vastavalt lepingu p 12.
lg 5, § 117 järgi selliselt, et kostjat 1 kohustatakse täitma otsust juhul, kui hageja tagastab kostjale 1 kuuluva vallasvara (vastuse lisa 3 nimetatud varuosad) või hüvitab nende väärtuse või kui kostja 1 sattub täitmisega viivitusse ja et hagejal on õigus tugineda otsusele 1 aasta jooksul jõustumisest alates. Kohtu põhjendused 13. Vaidlus puudus selles, et o hageja ja kostja 1 sõlmisid 05.05.17 äriruumide üürilepingu xxx kohta ja mille alusel andis hageja kostja 1 kasutusse xx hoones olevad ruumid. o kostja 1 pidi maksma üüri 40 eurot kuus ja lisaks kõrvalkulusid, o kostjad ei ole tasunud hagis nõutud ja märgitud arvete alusel 642,70 eurot. o 2018.a. aprilli seisuga on leping lõppenud, o kostja 1 võttis vastuses hagile põhivõla nõude 642,70 € õigeks, o üürilepingust tulenevat kostja 1 kohustusi käendab kostja 2 käendus, 3
kohaselt kohustub üürnik üürilepingu järgi tasuma üürileandjale üüri ning § 292 lg 1 järgi kõrvalkulusid. Lepingut tuleb täita kooskõlas
Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda
lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, § 115 lg 1 järgi kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist.
järgi on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Käendus 15.
lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 16.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. 17. Vaidlus puudus selles, et kostja 2 käendab kostja 1 kohustusi, mis tulenevad üürilepingust. Lepingu p 12.6 järgi on kostja vastutuse maksimumsumma 15000 € (lk 12). Kuna kostja 1 nimelt on alla kirjutanud lepingule kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena, on kostja 2 käendus antud kirjalikult ja määratud on tema maksimumsumma, siis on käendusleping kooskõlas
18. Lepingu p 12.6 järgi vastutab käendaja ehk kostja 2 äriruumi maksete (üür, kommunaalide, kahjustuste eest)
Seega ei ole käenduslepingus piiratud käendaja vastutust üksnes põhivõlaga. Asjaolu, et lepingu p 12.6 sulgudes on viidatud maksete liikidele ehk lepingust tulla võivate nõuetele, ei tähenda, et nende kohustuste täitmisega viivitamise korral ei vastuta käendaja võlausaldaja ees õiguskaitsevahendi, milleks on viivis
lg 1 p 6, § 113, rakendamise eest.
lg 2 mõtte kohaselt on seadusest tulenevalt käendaja vastutus eelkõige just viiviste, leppetrahvi, kahjude eest ning oluline on, et kostja 2 puhul on lepingus ära näidatud vastutuse maksimumsumma. Seega on kostja 2 vastutus seaduse alusel hageja ees üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral
Nii on alusetu kostja 2 vastuväide, et tema vastutus saab piirduda vaid põhivõlaga. Pandiõigus, kahju hüvitamise nõude tasaarvestus 4
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 20.
lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
lg 4 sätestab, et üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. AÕS § 276 järgi võib asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. AÕS § 279 lg 4 järgi on pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 292 lg 1 järgi toimub pandipidaja nõude rahuldamine panditud asja müügiga. 21.
145 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.
lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel 22. Hageja väitis, et kostja lahkus ruumidest ette hoiatamata 2017.a., ei tagastanud võtmeid, samas ei saanud hageja ruume anda rendile, hagejal olid kulud, mis tekkisid luku vahetamise ja ruumide koristamisega. Kohtule on hageja oma 29.05.2019 avalduses (millele tugines kostja 1) märkinud, et kostja 1 jättis ruumid maha, jättis sinna isiklikud asjad, ja selleks, et vabaneda asjadest ja prügist ning vahetada lukk, tegi ta aprillis 2018.a luku lahti. Ärakuulamisel selgitas hageja seaduslik esindaja, et 2018.a oli ruum tühi, seal olid vaid pappkastid, seal polnud asju, millel olnuks väärtust, seal oli vaid laud, katkine tool, mis visati prügisse. Hageja esitas kohtule ka tõendina 25.05.18 kl 13.15 koostatud akti (lk 98), millele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja ja tunnistajaks olnud V A. Selle akti kohaselt ei olnud ruumides muud kui paberkarbid, katkine tool, prügi ja must paber. Kõrvutades hageja seadusliku esindaja ärakuulamisel antud seletusi, esitatud akti ja 29.05.19 avaldatus toodud seisukohti, siis kinnitavad akt ja hageja seletus seda, et vaidlusalune ruum oli siis, kui hageja need avas 2018.a. aprillis, tühi ning ruumis olid vaid paberkastid, prügi, katkine tool. See akt ja seletus ning 29.05.19 avalduses toodu ei kinnita 5
lg 1, 4 ja AÕS § 279 lg 1, 4, § 292 lg 1 järgi (rahuldada oma nõue selle väidetava vara müügist saadu arvel). 23. Seega on tõendamata ka väide, et kostjal 1 oleks tekkinud kahju väidetavalt hageja poolt äravisatud vara (sõidukite varuosade kaotsiminek väärtuses 3054,55 €) näol kahju 3054,55 €
Hageja ei ole kostja kahjunõuet ka tunnistanud. Nii ei tõusetu küsimust kostja 1 väidetavast kahjunõudest hageja vastu, mida saaks ta tasaarvestada
Nimelt saab võlausaldaja
lg 1 p 3, § 115 lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2 järgi kahju hüvitamist nõuda siis, kui kahju on tekkinud, võlgnik on kohustust rikkunud, kuid käesoleval ajal ei ole tõendatud kostjal 1 kahju tekkimine. Eeltoodu alusel ei saa kostja 1 nõuda
lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2 järgi hagejalt kahju hüvitamist ja tasaarvestada
lg 1, 2, § 200 lg 4 järgi (kui teine pool saab esitada tasaarvestuse nõudele vastuväite) oma väidetavat kahju hüvitamise nõuet 3054,55 € hageja nõudega tema vastu. 24. Kuna kostja 1 ei saa tasaarvestada oma nõuet hageja võlanõudega ning tõendamata on et hageja oleks saanuks teostada pandiõigust kostja 1 vara arvelt, siis ei saa kostja 2 tugineda
lg 5 ja § 149 lg 4 ja nõuda tema vastutuse vähendamist ja keelduda kohustuse täitmisest ning nõuda, et hageja rahuldaks oma nõude esmalt üürileandja seadusjärgse pandiõiguse arvel kostja 1 vara arvelt. Tagatisraha, leppetrahv, tasaarvestus 25.
lg 3 reguleerib tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei teata 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist oma nõetest üürnikule.
Ehkki märgitu reguleerib eluruumi üürilepingu tagatist, on see kohaldatav ka muudele üürilepingutele ning pooled ei ole seda ka vaidlustanud. 26.
lg 1 tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
lg 1, 3, välja arvatud siis, kui üürnik lõpetab lepingu enne 12 kuud või see öeldakse talle rikkumise tõttu üles ja samal ajal on üürileandjal rahaline nõue üürniki vastu, b) juhul kui üürileandjal ei ole rahalisi nõudeid üürniku vastu, kuid kui üürnik lõpetab lepingu enne 12 kuud või see öeldakse talle rikkumise tõttu üles, siis ei saa üürnik tasaarvestada oma tagatisraha nõuet üürileandja vastu. Seega, kui esinevad koos kõik lepingu p 16.1.1, 16.1.4 nimetatud tingimused (rahaline nõue üürniku vastu ja leping on üürniku tõttu lõppenud 12 kuud enne tähtaega või talle rikkumise tõttu üles öeldud, vt eespool p a), ei saa üürnik tagatisraha tagasi nõuda ja seda tasaarvestada, sest tagatisraha omab sellisel juhul lepingu 16.1.4 järgi leppetrahvi instituuti. Nende tingimuste üheaegsel esinemisel saab üürileandja endale nn tagatisraha leppetrahvina ja lisaks saaks ta veel nõuda kohustuse täitmist (kahjud, võlad jms), mida üürnik ei saaks enam tasaarvestada tagatisraha nõudega. Selline olukord tekib vaid üürnikupoolse lepingust tuleneva mitme kohustuse rikkumise üheaegsel esinemisel. Nii leiab kohus, et lepingu p –des 16.1.1 ja 16.1.4 sätestatud tagatise regulatsioon ei ole vastuoluline ja on kooskõlas
Nii on ei ole alust kohaldada
lg 1 ja tõlgendada lepingu sätteid selliselt, et kostjal 1 on õigus tugineda vaid lepingu p 16.1.1 regulatsioonile ja tasaarvestada tagatisraha nõuet hageja nõudega. Iseasi on, kas ja millal hageja pidanuks leppetrahvist ja tagatisraha endale jätmise soovist kostjat 1 teavitama (seda vaatab kohus edaspidi). Lisaks märgib kohus, et ka siis, kui esinevad üksnes lepingu p 16.1.4 tingimused (vt eespool viidatud p b)), ei saa üürnik tagatisraha tagasi, sest see jääb hagejale leppetrahvina, 7
Kostja 1 vastuväide on seega osaliselt põhjendatud ja tal on õigus tugineda lepingu p 16.1.1, kuna hageja ei saa realiseerida oma õigust jätta tagatisraha endale kostja poolt lepingu p 16.1.4 nimetatud rikkumiste tõttu. Nii on kostjal 1 õigus teha tasaarvestust hageja nõudega
Põhivõlg, viivis
lg 1 järgi, kuid kuna kostjal 1 oli kõrvalkulude tasumise kohustus, siis pidi ta ka teadma, kui palju ta peab selle eest maksa, mis eeldab ka vastava teavituse saamist hagejalt. Kohus nõustub kostjatega, et mitte kuskilt ei nähtu, kuhu, millal saatis hageja kostjale 1 arved kõrvalkulude kohta, mis tuli ära maksa lepingu p 12.
lg 2 ja § 76 lg 1, 2 järgi üürilepingust tulenev kohustus saata kostjale 1 üüri ja kõrvalkulude kohta arved ja kostjal oli igal juhul kohustus tasuda üüri ka siis, kui ta polnud arvet saanud. Samal ajal oli kostjal 1
Kuna poolte vastastikune käitumine ei ole toetanud teineteist selles, et võlgnik saaks arve, mille järgi saaks maksta kõrvalkulusid ja samas ei ole võlgnik midagi teinud, et arve saada, kuigi selleks oli tal ka kohustus, siis annab see kohtule aluse
32.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 33. Seda, et kostjad (1,2) oleks midagi menetluse kestel tasunud, ei ole väidetud. Kuna kohus leidis, et kostjate väiteid 1) pandieseme realiseerimisest, nõude rahuldamisest selle arvel, 2) kostja 1 kahjunõudest, selle tasarvestusest, 3) õigusest keelduda nõuet rahuldamast seni kuni on antud vallasasjad kostjale 1 või realiseeritud pandiese, on põhjendamatud, siis saab hageja nõuda kohustuse täitmist kostjalt 1 ja solidaarselt kostjalt 2 ja viivist kooskõlas
34. Kostja 1 tegi menetluses tasaarvestuse hageja põhinõudega 109 €, mis oli lubatav nagu kohus märkis. Selle tõttu on hageja nõue
197 lg 2 järgi vastavas ulatuses lõppenud ehk tema nõudeks jääb 533,70 €. Märgitud summa tuleb kostjatelt hagejale solidaarselt
35.
lg 8 ja § 162 järgi saab kohus viivist vähendada.
162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 36. Kohus tuvastas, et viivise vähendamiseks on alus
Lisaks märgib kohus, et hageja nõuab viivist üle põhivõla, kuid ei ole põhjendanud seda (vt kohtu kiri 23.08.19, lk 81), hageja ei ole väitnud, et tal oleks tekkinud kahju, mis võimaldaks nõuda viivist üle põhivõla (hageja vastus 23.09.2019, lk 83). Eeltoodu alusel on põhjendatud vähendada ühekordselt nõutavat viivist (704,88 €, vt hagi p 1.5, lk 2) 300 €le ja edasipidiselt välja mõista viivis võlgnetavalt põhivõlalt TsMS § 367 järgi alates 01.03.2019 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid selliselt, et ühekordselt väljamõistetud viivis 300 € ja sellele järgnev viivis kokku on 533,70 €. 37. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 9
MS § 405 lg 1 p 10 järgi, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud ja asja hind 39. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele. Hageja soovis saada kostjalelt 1348,58 € ja edaspidiselt viivist. Kohus rahuldas hagi selliselt, et mõistis kostjatelt välja põhivõla (tasaarvestuse tulemusena) 533,70 € ja viivist 300 € ja sellele järgneva viivise kuid piiras seda selliselt et kõik viivised kokku ei ületaks 533,70 €. Sisuliselt kuulus hagi rahuldamisele 80 %. Kuna kostja pakkus kompromissina 800 € ärakuulamisele, hageja soovis asjas otsust. Seega jäävad poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1, 2 järgi kummagi poole enda kanda. Selle tõttu ei anna kohus poolte menetluskulude suurusele ja põhjendatusele hinnangut. (digitaalne allkiri) Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.