1-18-9607/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9607 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu 36702225220) määruskaebus Volodimir Lopušanski (isikukood kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Volodimir Lopušanski mõisteti Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi. KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas
9. augustil 2018 ja lõpeb
10. augustil
12. Viru Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega jäeti V. Lopušanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
15. Maakohus tuvastas, et V. Lopušanskil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta osaleb vangistuses tööhõives ning tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. Maakohus leidis, et distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine ja töötamine on positiivsed asjaolud, kuid ainuüksi neist ei piisa isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
16. V. Lopušanskit on varem korduvalt karistatud. Tal on kuus kehtivat karistust ja ta viibib vanglas kaheksandat korda. Süüdimõistetu kuritarvitas varasemalt alkoholi, mida tuleb lugeda oluliseks riskifaktoriks. V. Lopušanski avaldas kohtuistungil, et võib alkoholist loobuda, kuid seda lubab ta praegu, kui tal pole vaba juurdepääsu alkoholile. Enne vanglasse sattumist tarvitas ta alkoholi suurtes kogustes. Iseloomustusest nähtub, et pärast viimast vabanemist jõi ta iga päev kõike, mida kätte sai, ka odekolonni ja samakat.
17. V. Lopušanski on varem olnud hõivatud metsatööstuses, kuhu soovib tööle minna ka vabastamise korral. Seega satub ta vabanedes samadesse tingimustesse, kus ta on oli enne vanglasse sattumist. Ka varem oli V. Lopušanskil olemas elukoht ja võimalus töötada, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Kohus ei ole veendunud, et samadesse tingimustesse sattudes ei hakka V. Lopušanski sarnaselt varasemaga toime panema uusi kuritegusid. Motivatsiooni oma senise eluviisi muutmiseks süüdimõistetul ei ole. See nähtub selgelt vangla iseloomustusest.
18. V. Lopušanski poolt kaitsja küsimustele vastuseks antud suusõnalised lubadused, et ta ei hakka vabaduses uusi kuritegusid toime panema, ei ole usutavad ega veenvad. Vangla ja prokurör ei toeta V. Lopušanski ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt näitavad isikul välja kujunenud elustiil ja hoiakud, et ta ei ole muutusteks motiveeritud. Ta ei kahetse oma tegusid ega tunne kellelegi kaasa. Seega ei saa rääkida, et karistus on oma eesmärgi täitnud.
19. Viru Maakohtu
20. novembri
21. a otsusega mõisteti V. Lopušanski süüdi kehalise väärkohtlemise (kolm episoodi, sh nuga kasutades), omavolilise sissetungimise (üks episood koos kaassüüdistatavaga A.H. iga ehk isikute grupis) ja varguste (seitse episoodi, neist viis poevargust, objektiks enamasti alkohol, üks vargus tänaval ja veel üks korterist) toimepanemise eest. Kuritegude arv ja vägivaldsuse aste kinnitavad vangla iseloomustuses toodut, et V. Lopušanski on avalikkusele kõrgohtlik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V. Lopušanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lopušanski kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja V. Lopušanski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
23. Kaitsja märgib, et V. Lopušanskil ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta osaleb vanglas tööhõives. Tal on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht. Distsiplinaarkaristuste puudumine iseloomustab isikut kõige paremini. Vastavalt Riigikohtu lahendile (3-1-1-12-17 p 20) on oluline hinnata isiku käitumist esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud.
24. Eluaseme osas ohtlikkus ja risk puuduvad. V. Lopušanski ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega. Tal ei ole sõltuvust narkootikumidest. Alkoholi osas ei saa riski ja ohtlikkust kõrgeks hinnata, kuna sõltuvust pole tuvastatud. V. Lopušanski on nõus osalema vastavas programmis. Ta on motiveeritud alkoholist loobuma. Ka majanduslikud raskused ei ole uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks, kuna süüdimõistetu vend on lubanud teda toetada. V. Lopušanski on omandanud elektromontööri ja puusepa kutse. Ta on töötanud vanglas koristajana, kuigi sooviks töötada puidutsehhis. Vabanemisel on nõus ta nõus hakkama metsatööliseks.
25. Kohus märkis, et vangla iseloomustusest nähtub, et V. Lopušanski on rääkinud oma kuritegudest ükskõikselt ja kahetsuseta, mis viitab kuritegelikule hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Selliste järeldustega ei ole võimalik nõustuda. Kriminaalhooldusosakonna järelevalve aitab isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vastavalt Riigikohtu lahendile (3-1-1-12-17 p 16) on kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks see, kui vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo 2 toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Vastavalt Riigikohtu sama lahendi p-le 19 motiveerib ennetähtaegse vabastamise võimalus kinnipeetavat saavutama individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud ning isiku pingutused ja head tulemused arvestamata.
26. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu abil on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid faktoreid. Just tingimisi enne tähtaega vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mis teda tegelikult aitavad. Kaitsja leiab, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivseid järeldusi jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et V. Lopušanski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
28. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. V. Lopušanskil on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab karistust korduva kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja süstemaatiliste varguste eest. Kuritegude toimepanemiseni on viinud kriminaalsed hoiakud, negatiivne suhtumine teistesse inimestesse ja alkoholi kuritarvitamine. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et uute samalaasete kuritegude toimepanemise riskid ei ole maandatud.
29. Kaitsja on väitnud, et V. Lopušanski hoiakud on muutunud ja ta on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekalt ja alkoholi tarvitamisest hoiduma. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kinnipeetava iseloomustusest vastupidine. V. Lopušanski on vanglaametnikele avaldanud, et ta ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma, ei soovi oma elus midagi muuta ega kahetse toimepandud kuritegusid. Viimased vägivaldsed kuriteod pani ta enda sõnul toime kättemaksuks ja kannatanud olid selle oma käitumisega ära teeninud. Seega puudub igasugune alus arvata, et V. Lopušanski täidab kohtuistungil antud lubadust edaspidi õiguskuulakalt elada.
30. Kuna V. Lopušanski hoiakud ei ole muutunud ning ta on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja katseajal kuritegusid toime pannud, ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et kriminaalhooldus mõjuks V. Lopušanskile positiivselt. Maakohus märkis õigesti, et vaid distsiplinaarkaristuste puudumisest, vanglas töötamisest, kindlast elukohast ja soovist vabaduses töötada ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. V. Lopušanski avaldused ja varasem elukäik näitavad, et ta rikuks tõenäoliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkaks vabastamise järel kuritegude toimepanemist. V. Lopušanskil tuleb enda elu muutmiseks vanglas rehabiliteerivates tegevustes ja programmides osalemist jätkata.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3