Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17332 Tsiviilasi X Xi hagi X Xa

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on esitas 20.01.2016 X Xilt (hageja) väljamõistetud tsiviilasjas nr 2-16-1201 X Xa (kostja) kasuks igakuine elatis summas 215 eurot, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Tsiviilasja nr 2-16-1201 asjaoludest tuleneb, et aastal 2016 oli hagejal Sotsiaalkindlustusameti pool tuvastatud 60% töövõime kaotus. Hageja selgitab, et aastal 2015 juhtus temaga kaks õnnetusjuhtumit (esimeseks juhtumiks oli signaalraketiga plahvatus ning teine trauma oli seotud sellega, et hageja käele kukkus palk), kus mõlemal korral sai kannatada parem käsi. Pärast esimest õnnetusjuhtumit oli hagejale tehtud kaks operatsiooni, kus oli teostatud sõrmede osaline amputatsioon. Nimetatud trauma olulised raskendab hagejal tööturul konkureerimist, millest tulenevalt hästi tasustatud töökoha leidmine on raskendatud.

1. aastal hindas Eesti Töötukassa hageja töövõime ning 10.07.2017 tegi otsuse nr TVH/17/029504, mille kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus. Käesolev tähendab, et hageja tervis ei ole võrreldes vaidlusaluse kohtuotsuse tegemise ajaga paremaks läinud, vaid vastupidi parema käe liikumisvõime veelgi halvenenud ning tänapäeval tunneb ta pidavat käevalu, seega ei ole tema sissetuleku teenimise võimalused ning elukvaliteet võrdväärsed varasemas elus olnud võimalustega. Hageja ei saa enam töötada täiskohaga tööl ega kandideerida töökohtadele suure füüsilise töökoormusega. Eeltoodu tulemusena on tööotsingute protsess muutunud hageja jaoks komplitseerutuks ning aeganõudvaks, mida raskendab asjaolu, et tööotsimine toimub regioonis, kus tööpakkumiste arv on niigi madal. 01.07.2017 asus hageja autojuht-mehhaanikuna tööle oma isa – FIE X X juurde. Kuni 01.01.2019 moodustas hageja töötasu 470 eurot kuus. 2018 aastal oli puksiirteenuste tellimuste arv oluliselt vähenenud, mille tõttu ei olnud hageja tööandja enam võimeline tasuma hagejale töötasu kokkulepitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt 01.01.2019 sõlmisid hageja ja tema tööandja töölepingu lisa 2, mille kohaselt alates 01.01.2019 moodustab hageja töötasu 100 eurot kuus. Hageja pidevalt kandideerib teistesse firmadesse, ent paraku see ei olnud tänase päevani tulemuslik. Hageja igakuine sissetulek moodustab 220 – 320 eurot kuus. Hagejal ei ole muud tulu, millest ta saaks nii enda kui ka oma alaealiste laste eluvajadusi katta. 2 21.05.2016 ehk pärast vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist, sündis hageja perre teine laps – Samuel X, kes võrdväärselt X Xaga vajab ülalpidamist ning mida hageja oma võimaluste piires ka täidab. Hageja täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, ent teise lapse peale kulutav igakuine summa on märkimisväärselt madalam, võrreldes kostja kasuks väljamõistetud summaga, millest tulenevalt hageja teine alaealine laps jääb olulisel määral kaitseta. Lisaks eeltoodule kostja ema, X Xa, saab igakuiselt lapsetoetust summas 60 eurot. Nimetatud summa katab osaliselt kostja eluvajadusi, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse tegemisel, tuleb sellega arvestada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 05.04.2016 kohtuotsusega kostjale, väljamõistetud elatise suurust tsiviilasjas nr 2-16-1201 ja vähendada seda 100 euroni alates hagi esitamisest, so 06.11.
2. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei hooli ega hoolitse oma lapse eest. Kohtu poolt määratud elatist ta ei ole maksnud. Elatise võlgnevus on ligikaudu 1000 eurot. Hageja töövõime ei ole selline, et ta ei saa töötada. Hetkel Eestis on palju töökohti, isegi temale töötukassa poolt pakutud töökohti on piisavalt, aga ta ei taha töötada. Seda, et ta töötab isa firmas ja saab palka 100 eurot on ka fiktiivne, et mitte näidata sissetulekut ja mitte maksta elatist. Ta leidis raha, et maksta advokaadile 360 eurot, selle raha oleks ta võinud lapsele kanda. Seda, et tal on teine laps, see on tema vastutus. Siis kui tal veel ei olnud teist last, ta ikkagi ei maksnud elatist. Teise lapse ema samuti saab 60 eurot lapsetoetust. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 3
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja X Xa ja hageja ühine laps (dtl 7). Tsiviilasjas nr 2-16-1201 on Harju Maakohus 05.04.2016 otsusega välja mõistnud hagejalt kostja kasuks elatise summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 9-12). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist vähendada 100 euroni kuus.
3. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 27.01.2020 kirjas (dtl 46-48).

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-16-1201 05.04.2016 kohtulahendi tegemisel.
2. Tsiviilasjas 2-16-1201 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt elatise miinimumsuuruses. Kostja kulud hagiavalduse kohaselt moodustasid kokku 600 eurot (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Lapse igakuistele kuludele ja nende suurusele ei ole hageja tsiviilasjas 2-16-1201 vastuväiteid esitanud. Kohtuotsusest nähtub, et hageja on vaielnud elatise nõudele vastu, kuna ta oli töötu, osaliselt töövõimetu (töövõime kaotus 60%) ning tema ainsaks sissetulekuks oli töövõimetuspension 180 eurot kuus, millest kohtutäitur võtab omakorda ära 30 eurot. Samuti on hageja märkinud, et tal puudub likviidne vara, mida elatise maksmiseks võõrandada. Hageja on viidanud ka sellele, et lapse emale laekub lastetoetus ning lapse emal on hagejast parem majanduslik seis. Kohus on otsuses leidnud, et hageja väited tema sissetulekute ja nende suuruse kohta on tõendamata. 4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 2016 aastal vastasid kostja igakuised kulud vähemalt miinimumini (olles hagiavalduse kohaselt isegi suuremad) ning hageja oli võimeline elatist miinimumsuuruses tasuma, kuna vastupidiseid tõendeid ei esitatud.
3. Kohus selgitab, et

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Pooled ei ole käesoleval juhul välja toonud, et kostja vajadused oleksid oluliselt muutunud (m.h ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja igakuised kulud ja vajadused oleksid vähenenud). Seega lähtub kohus eeldusest, et ka käesoleval ajal vastavad kostja igakuised vajadused vähemalt miinimumsuurusele. Hageja on menetlusdokumentides palunud elatist vähendada tuginedes oma majanduslikule olukorrale ning teise lapse ülalpidamisele. Samuti on hageja välja toonud, et kostja emale laekub lastetoetus.

1. Esmalt hindab kohus, kas hageja majanduslik olukord on selliseks asjaoluks, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja töötab alates 01.07.2017 autojuht-mehhaanikuna FIE X X juures (dtl 13, 20-22, 54). Hageja poolt esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks ca 260 eurot, s.h töötasu igakuiselt 63,40 eurot ning toetus Eesti Töötukassalt (dtl 55). Muude sissetulekute olemasolu ei ole kohus menetluses tuvastanud. Samuti puudub hagejal vara, mida saaks kostja ülalpidamiseks kasutada. 10.07.2017 otsusega nr TVH/17/029504 on Eesti Töötukassa hinnanud hageja töövõimet ning tuvastanud hagejal osalise töövõime (dtl 16-17). Otsuses on kirjeldatud, et hagejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud parema labakäe traumajärgsest kahjustusest. Piiratud on käte täppisliigutused, raskuste tõstmine, ja kandmine ning esemete haaramine ja käsitsemine. Piiranguid liikumise valdkonnas ei ole leitud. Kohtu hinnangul on seega usutav, et hagejal võib olla raskendatud uue töö leidmine. Samas ei ole hageja täielikult töövõimetu, mida kinnitab ka asjaolu, et otsuses viidatud tegevused on üksnes piiratud, mitte täielikult võimatud. Samuti on hageja ise hagiavalduses kinnitanud, et on võimeline nt sõidukit juhtima. Seega on hagejal olnud võimalik otsida samaliigilist tööd (s.o mida ta ka käesoleval ajal teeb) vähemalt alates hetkest, mil tema töötasu vähendati. Samuti märgib kohus, et kõik tööalad ei nõua käelisi täppistegevusi. Hageja on küll viidanud, et kandideerib teistesse firmadesse, kuid ühtegi tõendit, et hageja teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku leidmiseks, kohtule esitatud 5 ei ole. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Igakuisteks väljaminekuteks on hageja märkinud: eluasemekulud 0 eurot (hageja selgitab, et ta elab koos oma perega emale kuuluvas korteris ning hageja vanemad kannavad korteriga seotud kommunaalkulud), toit 200 eurot, telefon, internet 35 eurot, transport 50 eurot, riided ja jalatsid 25 eurot, olmekulud 30 eurot, tervis 15 eurot, võla tasumine 60 eurot x OÜ-le. Eluliselt on usutav, et teatud kulutusi tuleb hagejal igakuiselt kanda. Kohtu hinnangul ei ole aga väljatoodud kulude suurus tõendatud ning osaliselt võivad kulud olla ka ülepaisutatud. Esmalt märgib kohus, et selgusetuks jääb, mille arvelt hageja nimetatud kulusid kannab, kuna hageja kulude suurus ületab tema igakuiseid tulusid. Samuti ei nähtu hageja pangaarvelt ühtegi konkreetset kulutust, mida hageja igakuiselt teeks, s.h hageja poolt viidatud maksed x OÜ-le. Tõendatud on üksnes igakuise maksegraafiku olemasolu (tlk 63-65), kuid samas ei ole võlgnevuse olemasolu kohtu hinnangul elatise vähendamise aluseks iseenesest. Täiendavate igakuiste kohustuse võtmine on olnud kostja enda valik. Hageja on esitanud ka tõendid muude kulutuste kohta (dtl 67-75), kuid nimetatud tõenditest ei nähtu, et tegu oleks igakuiste vajalikke kulutustega. Samuti saab kohtu hinnangul hageja kokku hoida näiteks transpordikuludelt (hageja ei ole tõendanud transpordi vajadust), sideja telefonikuludelt (valides odavama teenusepakkuja) ning olme- ja toidukuludelt. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi hageja on tuginenud oma raskele majandusliku olukorrale, siis on ta leidnud siiski vahendeid kasutamaks menetluses tasulist õigusabi 660 euro ulatuses (summa nähtub hageja menetluskulude nimekirjast). Arvestades eeltoodud asjaoludega, saab kohus antud juhul teatud määral hageja osalise töövõimega arvestada elatise vähendamisel, kuna osaline töövõime on tuvastatud pärast tsiviilasjas nr 2-16-1201 kohtulahendi tegemist (kuigi ka nimetatud tsiviilasjas viitas hageja oma osalisele töövõimele, siis ühtegi tõendit selle kohta ei esitatud).
2. Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on ta lisaks kostjale ka 21.05.2016 sündinud x Xi isa (dlk 23). Samuti on hageja välja toonud oma teise lapse igakuised kulud kokku ca 225 euro ulatuses, milleks on: toit 100 eurot, hügieen 10 eurot, riided 20 eurot, hooajalised riided 50 eurot, lasteaed 30 – 40 eurot (tõend kulu kohta dtl 66), mänguasjad 20 eurot, meelelahutus 30 eurot, ravimid ja vitamiinid 10 eurot, raamatud jmt 10 eurot, transport 10 eurot, telefon 5 eurot. Hageja on selgitanud, et tema kulu seoses teise lapse ülalpidamisega on 100 eurot, mida ta annab oma elukaaslasele sularahas ning viimane ise ostab vajalikke esemeid. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on hagejal pärast eelmise lahendi tegemist ülalpeetavate ring laienenud. Seega on

§ 497märgitud alus täidetud.

Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta ka teise lapse ülalpidamiskohustust täidab, siis tuleb kohtul arvestada, et 6 hagejal on eelduslikult ka kulud teisele ülalpeetavale. Samuti tuleb tema ülalpidamiskohustus seadusest. Kohus saab seega elatise vähendamisel käesoleval juhul teatud määral arvestada ka teise ülalpeetava olemasoluga.

1. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et lapse emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes hageja taotlusel ja juhul, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Arvestades käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaoludega (eelkõige hageja osalise töövõime, majandusliku seisundi ning teise lapse olemasoluga), siis on põhjendatud arvestada ka lastetoetuse laekumisega emale.
2. Arvestades hageja igakuiste sissetulekute ja väljaminekutega ning asjaoluga, et hagejal on osaline töövõime, on kohtu hinnangul käesoleval juhul alust vähendada elatise tasumist kuni 150 euroni kuus. Kuigi osaline töövõime võib takistada uue töökoha leidmist, siis ei takista see käesoleval juhul hagejat lisasissetulekut teenimast. Hageja ei ole täielikult töövõimetu ning kohtu hinnangul seega võimeline teatud töid tegema. Samas võib kohtu hinnangul miinimumelatise tasumine põhjustada hagejale majanduslikke raskuseid ning oleks hagejat ja tema teist ülalpeetavat käesoleval juhul ülemäära kahjustav. Samuti märgib kohus, et miinimumelatis on käesolevaks ajaks kohtu hinnangul tõusnud liialt kõrgeks.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 05.04.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-1201 väljamõistetud elatist tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista kostja kasuks igakuiselt elatis summas 150 eurot. 7 Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjale tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 15.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8