) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
lõike 7 alusel tasutud riigilõiv tagastada täielikult OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE832200221039155226. Alternatiivselt palus avaldaja tagastada
9.
järgi kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui
65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lõike 1 kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
lõike 3 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt loetakse määruskaebusest loobumise korral, et kaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja uut kaebust sama eseme kohta esitada ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud. 10. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millised takistaksid kaebusest loobumise vastuvõtmist. Lapsega suhtlemise korraldamiseks esitatud avaldus lahendatakse kohtus hagita menetluses, milles on avaldajal seadusest tulenevalt õigus võtta avaldus tagasi sarnaselt hagiga hagimenetluses ja milles on menetlusosalistel õigus sõlmida kompromiss (
Seega on avaldajal õigus sellises menetluses loobuda esitatud määruskaebusest. Kuna käesoleval juhul jääb jõusse maakohtus kinnitatud kompromiss, ei saa kaebusest loobumine kahjustada alaealiste laste huve. 3
lõike 1 teisest lausest, mille kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei allkirjastanud pooled kompromissi kohtuistungil ning kohus ei saatnud kompromissi teksti enne vaidlustatud määruse tegemist pooltele ülevaatamiseks. Kohtuistungist helisalvestis puudub, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik veenduda, milles istungil täpselt kokku lepiti. Avaldaja sõnul lepiti kohtuistungil kokku kompromissi tingimuste 1.11 ja 1.12 teistsuguses sõnastuses, millist asjaolu on osaliselt kinnitanud eestkosteasutuse esindaja (vt Irma Vaheri 03.03.2020 e-kiri, määruskaebuse lisa 9). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi avaldaja seejärel puudutatud isikule I ettepaneku taotleda maakohtult ühiselt kompromissi vastavas osas (ning lisaks punktis 1.1 märgitud kuupäevade osas) parandamist, mille osas esmalt puudutatud isik I vastuväiteid ei esitanud, vaid soovis vastuskirjas omapoolseid muudatusi punktide 1.6 ja 1.7 osas. Siiski avaldas puudutatud isik I peale avaldaja poolt kõigi muudatuste sisseviimist, et ei ole nõus avaldaja soovitud punktide 1.11 ja 1.12 muudatustega (vt avaldaja ja puudutatud isiku I 21.02.2020 kirjavahetus, määruskaebuse lisad 4–8). Avaldaja hinnangul leidis puudutatud isik I selliselt võimaluse kompromissi enda jaoks soodsamalt tõlgendada. Vastuses kaebusele on puudutatud isik I märkinud, et tema hinnangul vastab kompromissi sõnastus istungil kokkulepitule. Arvestades kujunenud olukorda, sh seda, et tegemist on hagita menetlusega, samuti asjaolu, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, milles pooled 18.02.2020 istungil tegelikkuses kokku leppisid ning lisaks asjaolu, et poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt ei esitanud puudutatud isik I alguses avaldaja soovitud parandustele vastuväiteid, saab asuda seisukohale, et määruskaebuse esitamine võis vähemalt osaliselt olla tingitud puudutatud isiku I vastuolulisest käitumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda määruskaebemenetluse kulude jaotamisel
lõike 3 teises lauses (koosmõjus §-ga 659) sätestatud üldreeglist jätta menetluskulud kaebusest loobuja kanda.
lõike 7 alusel) või alternatiivselt poole riigilõivu tagastamiseks (
Avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel 05.03.2020 riigilõivu 50 eurot. Esmalt märgib ringkonnakohus, et avaldaja on tasunud riigilõivu rohkem, kui seaduse kohaselt tulnuks tasuda. Käesolevas asjas on tegemist lastega suhtlemise korra määramise asjaga ehk hagita perekonnaasjaga riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 7 mõistes. Viidatud sätte koosmõjus RLS § 59 lõikega 15 alusel tulnuks määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Seega on avaldaja tasunud 40 eurot ülemäära, mille ringkonnakohus saab avaldaja taotluse ja
lõige 7 praegusel juhul kohaldamisel ei kuulu, kuna käsitleb asja läbivaatamise kulude tagastamist, milleks riigilõiv
Riigilõivu tagastamisel kohalduvad
Praegusel juhul saab ringkonnakohus
lõike 2 punkti 2 (koosmõjus § 644 lõikega 1 ja §-ga 659) kohaselt tagastada pool määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 5 eurot. Kooskõlas
lõike 4 kolmanda lausega tuleb kokku 45 eurot tagastada avaldaja korraldusel OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE832200221039155226. 14.
lõike 7 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
lõike 8 esimese lause järgi võib riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.