← Eesti

2-19-4443/54

Obsah (7)§ 150§ 644§ 659§ 477§ 172§ 138§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4443 T

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

  1. 22.03.2019 esitas avaldaja maakohtule avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 18.02.2020 kohtuistungil jõudsid menetlusosalised asja lahendamiseks kokkuleppele.
  2. 20.02.2020 määrusega kinnitas Pärnu Maakohus avaldaja ja puudutatud isiku I vahel 18.02.2020 kohtuistungil sõlmitud kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
  3. 05.03.2020 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätkata menetlust või alternatiivselt tühistada määrus osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ringkonnakohtule. ja saatis selle lahendamiseks
  5. 20.04.2020 esitas avaldaja ringkonnakohtule avalduse määruskaebusest loobumiseks ja määruskaebemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja märkis, et loobub kaebusest õigusrahu huvides. Sellisel juhul jõustub Pärnu Maakohtu 20.02.2020 määrus, millega poolte vahel kinnitati kompromiss, milles omakorda on kokku lepitud menetluse lõpetamine kompromissiga ka tsiviilasjas nr 2-19-15923 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi). Arvestades asjaolu, et avaldaja loobub kaebusest enne ringkonnakohtu poolt menetlusse võtmise otsustamist, palus avaldaja

§ 150

lõike 7 alusel tasutud riigilõiv tagastada täielikult OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE832200221039155226. Alternatiivselt palus avaldaja tagastada

§ 150lõike 2 alusel pool tasutud riigilõivust eelnevalt viidatud arveldusarvele. 2

(5)
  1. Puudutatud isik I, lastele määratud esindaja ja eestkosteasutus teatasid kohtule, et nõustuvad kaebusest loobumisega ega oma menetluse lõpetamise osas vastuväiteid. Puudutatud isik I palus jätta menetluskulud põhjendamatu määruskaebuse esitamise tõttu avaldaja kanda ning esitas menetluskulude nimekirja.
  2. Avaldaja esitas puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjale vastuväite, paludes kulud määruskaebemenetluses jätta poolte endi kanda. Avaldaja kulud oleks olnud olemata, kui puudutatud isik I ei oleks taganenud kokkuleppest vaidlustatud määruse parandamiseks viimasel hetkel. Tegelikkuses oli kokkulepe juba sõlmitud ning määruskaebuse esitamist ei oleks toimunud. Nimetatud asjaolule tugines avaldaja ka kaebuse punktides 8–
  3. Lisaks märkis avaldaja, et on kaotanud sissetuleku ajutise koondamise tõttu. Määruskaebusest nähtuvalt edastas kaebaja esindaja 21.02.2020 puudutatud isikule I ja tema esindajale e-kirja, milles tegi ettepaneku maakohtu määruse ühiseks parandamiseks, lisades juurde ka parandusettepanekutega faili. Kaebaja tegi ettepaneku muuta kompromissi punkte 1.1 (kuupäevad) ning 1.11 ja 1.12 selliselt, et senises sõnastuses 1.11 asendatakse uue sõnatusega (mis vastab kohtuistungil tegelikkuses kokkulepitud põhimõttele ja avaldaja esindaja kohtule 20.02.2020 kell 16:33 saadetud kirjale; 1.12 kustutatakse). 21.02.2020 saabunud vastuses puudutatud isiku I esindaja ettepanekule vastu ei vaielnud, vaid vastas omapoolsete täiendavate ettepanekutega punktides 1.6 ja 1.7 kohta. Avaldaja esindaja tegi koheselt soovitud muudatused koos täiendatud failiga. Mõned tunnid hiljem laekus vastaspoolelt aga ekiri, mille kohaselt puudutatud isik I ei ole siiski nõus punktide 1.11 ja 1.12 muudatustega, mille peale avaldaja esindaja tegi täiendava ettepaneku viia kompromiss ühiselt vastavusse nende põhimõtetega, mis istungil kokku lepitud sai. Sellele ettepanekule vastust ei tulnud. Ringkonnakohtu põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja määruskaebemenetlus tuleb

§ 644lõigete 1 ja 4 alusel koosmõjus §-ga 659 lõpetada.

9.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 644

lõike 1 kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 644

lõike 3 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt loetakse määruskaebusest loobumise korral, et kaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja uut kaebust sama eseme kohta esitada ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud. 10. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millised takistaksid kaebusest loobumise vastuvõtmist. Lapsega suhtlemise korraldamiseks esitatud avaldus lahendatakse kohtus hagita menetluses, milles on avaldajal seadusest tulenevalt õigus võtta avaldus tagasi sarnaselt hagiga hagimenetluses ja milles on menetlusosalistel õigus sõlmida kompromiss (

§ 477lõige 6).

Seega on avaldajal õigus sellises menetluses loobuda esitatud määruskaebusest. Kuna käesoleval juhul jääb jõusse maakohtus kinnitatud kompromiss, ei saa kaebusest loobumine kahjustada alaealiste laste huve. 3

(5)11. Määruskaebuse esitaja on palunud jätta kaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaebuse esitamise põhjustas puudutatud isiku I poolt vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromissi parandusettepanekuga viimasel hetkel mittenõustumine. Kolleegium on seisukohal, et selline jaotus on käesoleva kaebemenetluse eluliste asjaolude alusel õiglane. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega saab kolleegium menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 172

lõike 1 teisest lausest, mille kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei allkirjastanud pooled kompromissi kohtuistungil ning kohus ei saatnud kompromissi teksti enne vaidlustatud määruse tegemist pooltele ülevaatamiseks. Kohtuistungist helisalvestis puudub, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik veenduda, milles istungil täpselt kokku lepiti. Avaldaja sõnul lepiti kohtuistungil kokku kompromissi tingimuste 1.11 ja 1.12 teistsuguses sõnastuses, millist asjaolu on osaliselt kinnitanud eestkosteasutuse esindaja (vt Irma Vaheri 03.03.2020 e-kiri, määruskaebuse lisa 9). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi avaldaja seejärel puudutatud isikule I ettepaneku taotleda maakohtult ühiselt kompromissi vastavas osas (ning lisaks punktis 1.1 märgitud kuupäevade osas) parandamist, mille osas esmalt puudutatud isik I vastuväiteid ei esitanud, vaid soovis vastuskirjas omapoolseid muudatusi punktide 1.6 ja 1.7 osas. Siiski avaldas puudutatud isik I peale avaldaja poolt kõigi muudatuste sisseviimist, et ei ole nõus avaldaja soovitud punktide 1.11 ja 1.12 muudatustega (vt avaldaja ja puudutatud isiku I 21.02.2020 kirjavahetus, määruskaebuse lisad 4–8). Avaldaja hinnangul leidis puudutatud isik I selliselt võimaluse kompromissi enda jaoks soodsamalt tõlgendada. Vastuses kaebusele on puudutatud isik I märkinud, et tema hinnangul vastab kompromissi sõnastus istungil kokkulepitule. Arvestades kujunenud olukorda, sh seda, et tegemist on hagita menetlusega, samuti asjaolu, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, milles pooled 18.02.2020 istungil tegelikkuses kokku leppisid ning lisaks asjaolu, et poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt ei esitanud puudutatud isik I alguses avaldaja soovitud parandustele vastuväiteid, saab asuda seisukohale, et määruskaebuse esitamine võis vähemalt osaliselt olla tingitud puudutatud isiku I vastuolulisest käitumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda määruskaebemenetluse kulude jaotamisel

§ 644

lõike 3 teises lauses (koosmõjus §-ga 659) sätestatud üldreeglist jätta menetluskulud kaebusest loobuja kanda.

  1. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kaebajal ja puudutatud isikul I kindlaksmääratavad menetluskulud. Menetluskulud puuduvad ka eestkosteasutusel. Kohus selgitab, et lastele määratud esindajale hüvitatavad riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda ja need määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
  2. Avaldaja esitas taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu täies ulatuses tagastamiseks (

§ 150

lõike 7 alusel) või alternatiivselt poole riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lõike 2 alusel).

Avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel 05.03.2020 riigilõivu 50 eurot. Esmalt märgib ringkonnakohus, et avaldaja on tasunud riigilõivu rohkem, kui seaduse kohaselt tulnuks tasuda. Käesolevas asjas on tegemist lastega suhtlemise korra määramise asjaga ehk hagita perekonnaasjaga riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 7 mõistes. Viidatud sätte koosmõjus RLS § 59 lõikega 15 alusel tulnuks määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Seega on avaldaja tasunud 40 eurot ülemäära, mille ringkonnakohus saab avaldaja taotluse ja

§ 150lõike 1 punkti 1 alusel talle tagastada kui enamtasutud riigilõivu. 4

(5)Kolleegium märgib, et kaebuse eest tasumisele kuulunud riigilõivu 10 eurot ei ole kohtul võimalik tagastada täies ulatuses. Avaldaja viidatud

§ 150

lõige 7 praegusel juhul kohaldamisel ei kuulu, kuna käsitleb asja läbivaatamise kulude tagastamist, milleks riigilõiv

§ 138lõikest 2 ja §-st 143 tulenevalt ei ole.

Riigilõivu tagastamisel kohalduvad

§ 150lõiked 1 ja 2.

Praegusel juhul saab ringkonnakohus

§ 150

lõike 2 punkti 2 (koosmõjus § 644 lõikega 1 ja §-ga 659) kohaselt tagastada pool määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 5 eurot. Kooskõlas

§ 150

lõike 4 kolmanda lausega tuleb kokku 45 eurot tagastada avaldaja korraldusel OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE832200221039155226. 14.

§ 644

lõike 7 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

§ 150

lõike 8 esimese lause järgi võib riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lõike 1 esimene aluse). (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.