paragrhav 173lg3 järgi ei saa sisse nõuda võlgnikult sissetuleku palga alammäära suurust pluss see suureneb omakorda ühe kolmandiku 4 2-14-51674 võrra palga alammäärast kuus, P Vl on 2 alla XXXXXXX alaealist last. Väljamakseid on takistanud vaid asjaolu, et puudub piisav sissetulek. TF Bank AB esindaja esitas seisukoha kohustustest vabastamise kohta 20.04.
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le 175. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus saatis kirja võlausaldajatele nende seisukoha saamiseks. Võlausaldaja TF Bank AB vastas kohtunõudele, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlga tasunud. Usaldusisiku 27.01.2016 ja 19.01.2017 aruannetest ning neile lisatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel 8869,75 eurost tasunud 3059,49 eurot, so rahuldanud võlausaldajate nõudeid 34,09 % ulatuses, sealhulgas on usaldusisik teinud väljamakse TF Bank AB nõude katteks 20.01.2016 summas 115,90 eurot ja 06.01.2017 summas 137 eurot. Võlausaldaja 07.02.2020 päringust (II kd tlk 5) nähtuvalt inkassomenetluse raames on toimunud viimane väljamakse 2017 aastal. Seega ei ole võlausaldaja TF Bank AB etteheited, nagu poleks võlgnik võlausaldajale viie aasta jooksul mitte midagi maksnud, õigustatud.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5 2-14-51674 Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks
lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Usaldusisiku aruande andmetel on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel vähendanud pankrotimenetluse nõudeid, pankrotivõlgnevustest summas 8869,75 eurot tasunud 3059,49 eurot, so rahuldanud võlausaldajate nõudeid 34,09 % ulatuses. Kuna võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, siis peab kohus usutavaks võlgniku põhjendusi selle kohta, et võlgniku pankrotimenetluse kohustuste täitmine on olnud raskendatud seoses sellega, et võlgnik peab ülal pidama perekonda. Samuti on aruannetest nähtuvalt võlgniku tervislik seisund halvenenud ning talle on määratud osaline töövõimetus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on võlgnik töötanud klienditeenindajana keskmise brutotöötasuga 880 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus tõenäoliseks, et võlgnikult oleks põhjendatud nõuda kõrgema sissetulekuga töö leidmist. Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu, ei pea kohus võimalikuks võlgnikule ette heita seda, et võlgnik ei ole tasunud võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Riigikohus on asunud seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKo 05.06.2013 lahend tsiviilasjas 3-21-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et kui võlgnikul on mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ei saa pidada seda, et võlgnik ei ole leidnud võlausaldajate ootustele vastavat töökohta. Kohus leiab, et P V on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks või kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks puudub alus. 6 2-14-51674 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et P V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning P V tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb S V usaldusisiku kohustustest vabastada.
lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.