Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38761 Tsiviilasi S J kohustustest vabastamise men

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 175

lg 51 ei saa kohustusest vabastamise menetlus kesta kauem kui seitse aastat menetluse algatamisest. S J kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, võlgnik ei esitanud kohtule taotlust pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamiseks, seega kohustusest vabastamise menetluse jätkamise või lõpetamise otsustamiseks küsis kohus 30.07.2019 nõudekirjaga võlgnikult ja usaldusisikult teavet võlausaldajate nõuete rahuldamise ja võlgniku tegevuse kohta kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pärnu maakohtu 30.juuli 2019 a nõudekirjaga kohustati: 1) võlgnik S Jt esitama kohtule aruanne võlgniku kohustuste (

§ 173) täitmisest.

Aruandes peavad kindlasti sisalduma andmed usaldusisikule võlausaldajatele maksete tegemiseks üle antud summadest ja võlgniku sissetulekutest menetluse kestel, samuti tõendid esitatud andmete kontrollimiseks. Kui võlgnikul ei ole sissetulekut olnud, siis andmed ja tõendid sellest, mida ta on teinud, et seda hankida. Kohus selgitas, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseks tuleb võlgnikul esitada kohtule sellekohane taotlus. 2) usaldusisikut K Jl esitama kohtule usaldusisiku aruanne. Kohustustest vabastamise menetluse lõpuks peab usaldusisik esitama kohtule aruande (

§ 172lg 4).

Usaldusisiku aruandest peab nähtuma kelle kohustusi ja mis ulatuses võlgnik täidab, so millistele 2 2-09-38761 võlausaldajatele ja milliste kohustuste katteks on seni tasutud ning esitada selle kohta ka vastavad tõendid. 28.08.2019 esitas usaldusisik K J kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks 15.oktoobrini

1. a kuna vajab esitatavate dokumentide kokkupanemiseks täiendavalt aega. Kohus pidas põhjendatuks anda usaldusisikule ja võlgnikule nõutud aruannete ja dokumentide esitamiseks täiendavalt aega. 15.oktoobril 2019.a esitas usaldusisik K J kohtule usaldusisiku aruande S J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Aruandes perioodi: mai 2013 kuni september 2019, kohta kajastatu kohaselt on võlgniku sissetuleku allikaks olnud töötasu: XXXXXXXXXXXXXXXXs. Muud sissetulekuallikad puuduvad. Aruande ja lisa 1 tabeli kohaselt perioodi kogusissetulek 28310,- eurot. Vara: raha SEB panga kontol 1542.- eurot; kinnisvara: XXXXXXXXXXXXX50% kulub S Jle - väärtus 3500 eurot; Sõidukid: XXXXXXXXXXXXXX kulutused: keskmine kuus. Elukoht (üür, komunaalkulud) 248 eurot, söök 600 eurot, transport 150 eurot, kulu ülalpeetavateleXXXXXXXXXXXX 400 eurot. Keskmiselt kulud kuus kokku 1398 eurot. Kulud kannavad kahasse K ja S J. Kohustustest vabastamise menetlus toimub üksnes pankrotivõlausaldajate nõuete osas. Aruandes esitatud maksetest võlausaldajatele on võimalik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustega seostada: Võlausaldaja Makse kuupäev summa Ithal Kraanad AS 09.08.2019 1732,79 A K ehitamine 50% nõude väärtusest 06.2013 6500 – tehtud töö Aruandes loetletud täitemenetlustes tehtud maksete kohta on vastavalt kohtutäiturite vastustele täitemenetluses 185/2016/1087 täitmisel olnud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue, sisuga kohtukulu, aluseks Pärnu Maakohtu määrus 2-09-38761 22.maist 2013, lisandunud kohtutäituri tasu. Kohtutäitur Õnne Pajuri vastusest nähtub, et täiteasjas 179/2013/1100 on toimunud Placet Group OÜ nõude täitmine ja täitemenetlus on lõpetatud seoses nõude rahuldamisega 08.07.2014.a. Võlgniku ärakuulamisel kohtuistungil Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas 14.02.
2. a võlgnik S J selgitas, et on oma teada läbi kohtutäituri kogu aeg võlgnevusi maksnud ja ei teadnud, et oleks pidanud hoopis EMTA-le maksma. XX AS osas on võlg tasutud, A K võla tasumise kohta oli kokkulepe, et võlg on tasutud sellega, et võlgnik ehitas tema majale aia. 16.03.2020 esitas võlgnik avalduse allesjäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses muuhulgas, et on tasunud ära saliselt võlgasid ja tasub veel 2020 aasta lõpuks ära Kohtute Raamatupidamiskeskuse võlgnevuse summas 2730.12 eurot ja Ithal Kraanad OÜ võlgnevuse jäägi summas 5200 eurot. Võlgniku peres on kolm alaealist last., XXXXXXXXXX Võlgnik üritab pere kõrvalt nii palju kui suudab oma võlgasid vähendada. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel. Maksu- ja Tolliamet esitas seisukoha tsiviilasjas nr 2-09-38761 12.02.
3. 3 2-09-38761 Võlausaldaja taotleb mitte rahuldada taotlust täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Käesoleval hetkel on Maksu- ja Tolliameti (varasemalt RTK) nõuete rahuldamata jääk 2730,12 eurot, mis tähendab, et käesoleva hetkeni ei ole võlgnik sooritanud nõuete vähendamiseks ühtegi makset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult riiki kui võlausaldajat, kelle nõuded on täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 15.09.2017 tsiviilasja nr 2-11-6039 kohtumääruse punktis 13.1 jõudnud seisukohale, et „võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt

§ 176

lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (arvestades eranditega

§ 176lg-s 2 ja § 177 lg-s 1).

Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega

§-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. Võlgnikul lasub

§ 173

lg 1 kohaselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. S J ei ole kohustuste täimisel üles näidanud piisavalt hoolsust ja head tahet ning ei ole vabatahtlikult oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud, kuigi aruandest saab järeldada, et ta on omanud regulaarset sissetulekut. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, millise aja jooksul on võlgnik nõudeid täitnud 0 %.

§ 173

lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kuna nõude katteks ei ole laekunud ühtegi makset ning nõue on täies ulatuses tasumata, on võlausaldaja seisukohal, et võlgnikul puudub soov oma kohustusi võlausaldaja ees täita.

§ 175

lg-s 1ˡ alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks

§ 175

lg 1ˡ mõttes nt 60% nõuetest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav

§ 175

lg 1ˡ mõttes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). S J ei ole kohustusi menetluse perioodil nõuetekohaselt täitnud, kuna rahuldamata on kogu nõue. Kõike eeltoodut kogumis arvestades on võlausaldaja seisukohal, et kohtul tuleb jätta rahuldamata taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Eeltoodust lähtudes palub Maksu- ja Tolliamet jätta taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja mitte vabastada täitmata jäänud kohustustest. 01.04.2020 esitas Maksu- ja Tolliamet vastuseks kohtu päringule, kas Maksu ja Tolliameti andmetel on võlgnik sooritanud makseid Maksu- ja Tollieameti (varasemalt RTK) nõuete vähendamiseks, täiendava seisukoha, millest nähtuvalt Maksu- ja Tolliamet (endine Riigi tugiteenuste Keskus) on esitanud pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 2730,12 eurot. See koosnes allpool toodud nõuetest: Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-06-15325 1012,74 eurot (oli täitmisel kohtutäitur Priit Lantinil, menetlus lõpetati seoses pankrotiga) Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-07-5922 795,70 eurot (oli täitmisel kohtutäitur Taive Peedosaarel) Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-95-05 809,83 eurot (oli täitmisel kohtutäitur Janek Poolil) Tartu Maakohtu kohtuotsus 2-05-14900 111,85 eurot. Selle nõude on kohtutäitur Taive Peedosaar tasunud sissenõudjale 19.04.2016 Pankroti nõudeavalduse saldo on 2618,27 eurot. 4 2-09-38761 Pärnu Maakohtu kohtumääruse 2-09-38761 (22.05.2013) resolutsioonis: Rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 999,28 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele S J’lt (pankrotis). Anda S Jle tähtaeg riigi menetlusabi hüvitise tasumiseks riigituludesse 36 (kolmkümmend kuus) kuud arvates käesoleva määruse kättesaamisest. Siit tulenev nõue 3602,28 eurot on olnud kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses (täiteasi 185/2016/1087) ja see on tasutud alljärgnevalt: 600,40 eurot 11.12.2016 600,39 eurot 29.12.2016 38.78.eurot 28.04.2017 600,39 eurot 25.08.2017 1125,14 eurot 28.08.2017 637,18 eurot 29.08.2017 Nõude saldo nullis. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le 175. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus saatis kirja võlausaldajatele nende seisukoha saamiseks. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet vastas kohtunõudele, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlga tasunud. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud. 14.02.2020 toimunud istungil osales võlgnik, usaldusisik ning võlausaldajad istungil ei osalenud. Võlgnik selgitas, et on oma teada läbi kohtutäituri kogu aeg võlgnevusi maksnud ja ei teadnud, et oleks pidanud hoopis EMTA-le maksma. Cramo Estonia AS osas on võlg tasutud, A K võla tasumise kohta oli kokkulepe, et võlg on tasutud sellega, et võlgnik ehitas tema majale aia. Võlgniku ülalpidamisel on XXXXXXX last.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 173

lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse 5 2-09-38761 kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks

§ 175

lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Usaldusisiku aruande andmetel on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel vähendanud pankrotimenetluse nõudeid ja kulusid kokku 41 851,71 euro ulatuses, sh osaliselt tööga (tlk132). AS Cramo Estonia on nõudest loobunud (t lk 134). Kuna võlgniku ülalpidamisel on XXXXXX last, sh XXXXXXXX last (t lk 189), siis peab kohus usutavaks võlgniku põhjendusi selle kohta, et võlgniku pankrotimenetluse kohustuste täitmine on olnud raskendatud seoses sellega, et võlgnik peab ülal pidama perekonda. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on võlgnik töötanud XXXXXXXXXXXXX, tema sissetulek on perioodil

1. a maist kuni
2. a septembrini olnud kokku 28 310 eurot (tlk 133), s.o keskmiselt miinimumpalka mitteületavas määras. Võlgniku elukoht on VXXXXX. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus tõenäoliseks, et võlgnikult oleks põhjendatud nõuda kõrgema sissetulekuga töö leidmist. Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu, ei pea kohus võimalikuks võlgnikule ette heita seda, et võlgnik ei ole tasunud võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Riigikohus on asunud seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKo 05.06.2013 lahend tsiviilasjas 3-21-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et kui võlgnikul on mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ei saa pidada seda, et võlgnik ei ole leidnud võlausaldajate ootustele vastavat töökohta. Kohus leiab, et S J on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole võimalik, kuna menetlus on kestnud seaduses lubatud maksimaalse tähtaja, s.o seitse aastat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning S J tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 6 2-09-38761 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb K J usaldusisiku kohustustest vabastada.

§ 175

lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 176

lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 7