näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled taotlesid kohtult saata kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusregistrile kannete tegemiseks. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb lahendi kohtu poolt registripidajale edastamise ette üksnes hagi tagamise korral, kuid seadustikust ei tulene kohtu õigust kohustada kinnistusosakonda tegema hagimenetluses sõlmitud kompromissiga kokkulepitud kinnistusraamatu kandeid. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata poolte taotluse saata kohtumäärus kannete tegemiseks kinnistusregistripidajale. Pooltel tuleb kinnistusraamatus vajalike kannete tegemiseks ise kinnistusosakonna poole pöörduda. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on
lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot tagastada.
lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.