KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15

§ 187lg 7; § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 03.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 30.01.2015 otsuste (27.01.2015 esitatud sissetulekust sõltuva toetuse taotluste rahuldamata jätmine) ja Harju maavanema 04.03.2015 vaideotsuse nr 455-k tühistamiseks. 3-15-861
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.09.2015 otsusega XX kaebuse osaliselt ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kaebaja oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ja andmeid muude menetluskulude kandmise kohta ei ole esitatud.
3. XX palub 13.10.2015 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ja jätta XX menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on rikkunud oma selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet, kuna XX on õiguslikult kogenematu ja ei teadnud, milliseid menetluskulusid hüvitatakse ning milliseid dokumente oleks tulnud esitada. Apellant palub kohtul anda tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus on seisukohal, et XX apellatsioonkaebus tuleb

§ 187

lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellandi esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

1. Tallinna Halduskohus on 11.05.2015 määruse resolutsiooni p-s 3 (tl 61) selgelt välja toonud, et menetlusosalised võivad esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas menetluskulu dokumente kuni 01.06.
2. Kohtumääruse põhjenduste p-s 10 on selgitatud, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

XX on 11.05.2015 kohtumääruse kättesaamist kinnitanud e-posti teel 12.05.2015 (tl 64), seega oli apellandile tagatud piisav selgus ja võimalus menetluskulude nimekirja esitamisega seonduva regulatsiooniga tutvumiseks ning oma menetluslike õiguste kasutamiseks. Apellandi väited ei anna alust arvata, et halduskohus ei ole piisavalt täitnud

§ 2

lg-s 5 sätestatud selgitamiskohustust või et kohtu selgitused ei võimaldanud isegi õiguslikult kogenematul menetlusosalisel aru saada menetluskulude nimekirja esitamise tähtajast ja selle järgimata jätmise tagajärgedest. 6. Apellant taotleb apellatsioonkaebusele lisatud menetluskulude nimekirjas (tl 100-101) kaotatud töötasu hüvitamist miinimumpalgast lähtudes 2,34 eurot tunnis 8,1 tunni eest, kokku 18,95 eurot. XX sissetulekuteks on valdavalt sotsiaaltoetused, mais sai ta palka 3,26 eurot, juunist kuni septembrini apellant palka ei saanud.

§ 103

lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek ja ka töötasu või sissetuleku saamata jäämist tuleb

§ 109lg 1 kohaselt tõendada.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust arvata, et XX on halduskohtumenetluses osalemise tõttu jäänud ilma töötasust või muust püsivast sissetulekust. 7. Halduskohus lahendas 11.09.2015 otsusega esimese astme kohtumenetlusega seotud menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise küsimused, mille osas ei ole XX väitnud, et ta oleks kasutanud Unicorn Holding OÜ abi menetlusdokumentide koostamiseks. Apellatsioonkaebuse koostamise eest Unicorn Holding OÜ-le 07.10.2015 arve nr 07102015-1 alusel väidetavalt tasutud summa (65 eurot – tl 102-104) ei ole halduskohtu otsuse õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuv. Ringkonnakohus märgib lisaks, et haldusasja toimikus olevate materjalide põhjal on XX osalenud kohtumenetluses isiklikult (sh allkirjastanud kõik menetlusdokumendid ja edastanud need kohtutele) ning ükski teine isik (sh väidetav esindaja EP) ei ole apellandi volitusel ühtegi menetlustoimingut teinud, samuti on kohus suhelnud üksnes XX-ga. Pelgalt võimalik abi menetlusdokumentide koostamiseks ja õigusnõustamine ei muuda EP apellandi esindajaks, sest esindus tähendab esindaja 2

ette ei näe ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda (vt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33; 18.11.2014 otsus nr 3-3-1-58-14, p 26). Isegi kui apellandil olnuks esindaja, ei saaks välja mõista menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega seonduvaid kulusid (07.10.2015 arve kohaselt summas 15 eurot, sh käibemaks 3 eurot), sest tegemist ei ole haldusasjas põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 109

lg 6 tähenduses, kuna menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus nr 3-21-4-15, p 13; 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015 otsus nr 3-14-52494, p 17). 8. Eelneva põhjal ja

§ 187

lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 11.09.2015 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2).

9. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et XX 13.10.2015 apellatsioonkaebus on esitatud ka apellatsioonitähtaega (12.10.2015) rikkudes, kusjuures nimetatud tähtaeg oli halduskohtu otsuse resolutsiooni juures konkreetse kuupäevana välja toodud (tl 90). Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub

§ 187

lg 3 p 5 alusel igal juhul tagastamisele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata XX-le tähtaega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlemiseks (

§ 71, § 181 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 3